KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 24.jaanuar 2011.a. Kriminaalasja number 1 – 10 – 9438 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Valeria Pavljuk süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Harju Maakohtu otsus 25.oktoobrist 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Valeria Pavljuk Prokurör Rainer Amur Süüdistatav Valeria Pavljuk (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja Adv. Argo Küünemäe Tühistada Harju Maakohtu otsus 25.oktoobrist 2010.a. Valeria Pavljuki suhtes kriminaalmenetlusseaduse olulise rikkumise tõttu ja saata Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. Kohtumäärus on vaidlustatav määruskaebe korras. Resolutsioon Edasikaebamise kord Prokurör võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamise päevast. Süüdistataval on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Riigikohtule alates selle teadasaamise päevast advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 25.oktoobri 2010.a. kohtuotsusega mõista Valeria Pavljuk süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning karistada 1 (ühe) aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Valeria Pavljukile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuuline vangistus. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Valeria Pavljuk ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Valeria Pavljukilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti Valeria Pavljukilt välja kannatanu V. S. poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Valeria Pavljuk mõisteti süüdi selles, et tema 26.02.2009. a. õhtul kella 23:14 ajal juhtis trammi Tatra KT-4 registreerimismärgiga 125, liikudes sellega Tallinnas Kopli poolt Kesklinna suunas. Tallinnas Kopli – Ketta – Kaevuri tänava ristmiku läheduses asuvas „Sepa“ trammipeatuses tegi tramm peatuse, et ooteplatvormil viibivad inimesed saaksid trammi siseneda. Peale trammiuste avanemist sisenes trammi noorem tütarlaps, kelle järel asus trammi sisenema kepiga vanem meesterahvas V. S., kuid trammijuht ei olnud piisavalt tähelepanelik vanema meesterahva V. S. suhtes ega vaadanud sel hetkel enam paremasse küljepeeglisse ning sulges trammi uksed, jättes veendumata, et kõik sõitjad on sisenenud trammi, mille tõttu V. S. jäi jalgupidi trammi uste vahele /LE § 44/. Valeria Pavljuk olles trammiuksed sulgenud, ei vaadanud jällegi paremasse küljepeeglisse, alustades trammiga liikumist, jättes enne sõidu alustamist veendumata selle ohutuses /LE § 91/, mille tagajärjel trammi uste vahele jäänud V. S. kukkus trammi liikumise peale trammiuste vahelt ooteplatvormile selliselt, et tema mõlemad jalalabad jäid liikuva trammi alla ja lömastusid. Seega põhjustas Valeria Pavljuki tegevus V. S. rasked tervisekahjustused. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist süüdimõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise osas. Uue otsusega taotleb apellant enda õigeksmõistmist. Süüdistatav väidab, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga, milles tema süü puudub. Kannatanu seisis samas peatuses juba pikemat aega. Tegemist oli eaka mehega, kes oli ebakaines olekus ja liikudes paralleelselt liikuva trammiga, ta kas komistas või tulenevalt ebakainest seisundist kukkus jalgadega trammi alla. Tunnistaja I. R. ei andnud kohapeal tunnistajana ütlusi iseseisvalt vaid kõrvalise isiku etteütlemise järgi. Apellant väidab, et nägi seda ise pealt. Kohtumenetluses ei kuulatud tunnistajat üle ja seega ei olnud tal võimalust tunnistajale küsimusi esitada. Tsiviilhagi rahuldamisel ei arvestanud maakohus seda, et tema poolt juhitud transpordivahend oli kindlustatud ja oli olemas ka kehtiv kindlustuspoliis. Samuti ei ole arvestatud, et vastavalt VÕS prg. 1057 sätetele vastutab mootorsõiduki otsene valdaja sõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Otseseks sõiduki valdajaks on Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, olles juba määranud esitatud apellatsioonid kuulamisele, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide sisuga, tuvastas lühimenetluse normide rikkumise maakohtu poolt. Seetõttu ei pidanud kohtukolleegium otstarbekaks alustada apellatsioonikohtu istungil asja sisulist arutamist enne, kui on võetud seisukoht tuvastatud lühimenetluse normide rikkumise osas ,s.o. , kas tuvastatud rikkumine on selline oluline rikkumine, mis välistab kohtuotsuse seaduslikkuse. Nimelt, kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt puudulike toimikumaterjalide põhjal tehtud kohtuotsus ei ole seaduslik. Vastavalt KrMS prg.233 lg 1-le võib kohus süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS prg. 238 lg 1 p.2 kohaselt teeb kohus prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Seega ei ole võimalik lahendada sisuliselt lühimenetluses süüküsimust, kui toimiku materjalid on puudulikud. Kuna kohtuotsuse tegemisel tuleb kohtul lahendada ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi küsimus ning seda samuti toimiku materjalide põhjal, peavad prokuratuuri poolt olema lahendatud ka kõik tsiviilhagi lahendamiseks olevad küsimused. Vastavalt KrMS prg. 30 lg 1-le peab prokuratuur tagama kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, seda enam lühimenetluse asjades, kus kohtu puudub võimalus vajalike dokumentide lisamiseks kriminaalasja materjalidele ja vajaduse korral tsiviilkostjaks tunnistamiseks. Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses ei ole prokuröri poolt täidetud KrMS prg. 39 lg 1 sätestatud nõue, mille kohaselt menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse trammijuhti liiklusõnnetuse ja sellega seoses ka kahju põhjustamises. Trammi, kui suurema ohu allika otseseks valdajaks on Tallinna Trammi – ja Trollibussikoondis. Vastavalt VÕS prg.-le 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Seega, seadusest tulenevalt pidanuks prokurör tunnistama ka Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise tsiviilkostjaks ning ilma nimetatud menetlustoiminguta ei ole võimalik kindlustada kohtueelse menetluse seaduslikkust ja tulemuslikkust, mis on kohtumenetluse objektiivsuse, igakülgsuse ja täielikkuse eelduseks. Kohtukolleegium tunnistab maakohtu poolt kriminaaltoimiku puudulike materjalide põhjal kohtuotsuse tegemise ja kriminaalasja prokuratuurile tagastamata jätmise kriminaamenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS prg. 339 lg 2 alusel. Kuna nimetatud rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus, siis vastavalt KrMS prg. 341 lg –le 2 kuulub kriminaalasi tagastamisele maakohtule kriminaalasja prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 2 p.2,338 p.3,339 lg 2,341 lg 2 ja 343 lg 2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamiseks. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.