4-10-4265/6

Väärteoasi nr.4-10-4265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. jaanuaril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend Tiit Lehtla 22.11.2010.a. kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 29.10.2010.a. otsusele väärteoasjas 2302,10,015223 Kaebuse esitanud isik TIIT LEHTLA, isikukood: 35110150290, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: TIIT LEHTLA kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada Tiit Lehtla 22.11.2010.a. kaebus osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L 29.10.2010.a. otsus väärteoasjas 2302,10,015223 osaliselt ning nimelt Tiit Lehtlalt Liiklusseaduse § 7419 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 /neljaks/ kuuks. Teha uus otsus, millega karistada Tiit Lehtlat Liiklusseaduse § 7419 lg. 3 p. 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 /kolmeks/ kuuks. Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 29.10.2010.a. otsus väärteoasjas 2302,10,015223 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L 29.10.2010.a. väärteoasjas 2302,10,015223 tehtud otsusega tuvastati, et Tiit Lehtla juhtis 07.10.2010.a. kell 17:50 Harju Maakonnas, Keila vallas, Keila – Joa alevikus, Pargi alleel juures mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,45 +/-0,05 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Menetlusalune isik Tiit Lehtla rikkus seega liiklusseaduse § 20 lg 4 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg. 2 järgi Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Tiit Lehtlale LS § 7419 lg. 2 järgi karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses s.o. 12000,00 krooni ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Tiit Lehtlalt LS § 7419 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel menetlusaluse isik kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. KAEBUSE SISU Tiit Lehtla esitas 22.11.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 29.10.2010.a. otsuse väärteoasjas 2302,10,015223 osaliselt ja teha uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tiit Lehtla avaldab, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamatult karm. Kaebuse esitaja märgib, et esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles kirjeldas täpsemalt rikkumise toimepanemise asjaolusid, kahetses juhtunut ning palus mitte piirata tema juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja väidab otsuses, et arvestab vastulauses esitatuga, kuid otsuse sisust seda ei nähtu. Ainus asjaolu on maksetähtaja pikendamine 6 kuu jooksul. Määratud karistus on tunduvalt üle võimaliku keskmise karistuse. Otsuse kohaselt tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendav asjaolu on tema kahetsus. Kirjeldas vastulauses enda hetkelist rasket majanduslikku olukorda ning viitas asjaolule, et juhtimisõiguse kaotamine välistab ka igasuguse võimaluse teenida elatist enda ülalpidamiseks ja temale määratud trahvi tasumiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse tasumiseks 6 kuu jooksul puudub igasugune reaalne võimalus, arvestades seejuures asjaolu, et antud perioodist omab juhtimisõigust ja mingitki võimalust midagi teenida kõigest 2 kuud. Sellisel kujul määratud maksetähtaja pikendus ei anna talle mingeid lisavõimalusi. Olles ametlikult töötu, elatub vaid juhutöödest, mis eeldavad sõiduvahendi ja juhtimisõiguse olemasolu enda ja töövahendite transportimiseks erinevatele objektidele. Kaebuse esitaja nõustub, et tema poolt toimepandud väärteo näol on vaieldamatult tegemist ühe enamohtliku rikkumisega, kuid isegi seadusandja on jätnud antud rikkumise sanktsioonis võimaluse jätta karistuse määrajale võimaluse valida, kas piirata juhtimisõigust või mitte. Paratamatult ei näe ta temale määratud karistuse määra juures loogikat, miks on määratud karistus niivõrd range. Lisakaristuse määramine oleks põhjendatud juhul, kui varasemad määratud karistused ei oleks mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma või näiteks juhul, kui ta oleks istunud autoroolis ebaadekvaatsena või tekitanud mingi reaalse ohu vms. Selliseid näiteid 2 või oletusi võiks näitena tuua palju aga reaalsuses tuleb arvestada asjaoluga, et varasemad rikkumised temal praktiliselt puudusid ning temal tuvastatud joove oli 0,40 mg/l ning tema käitumine oli laitmatu ning end ümbritsevat adus normaalselt ilma eriliste füüsiliste eripäradeta. Tahtmatult tekib arvamus, et kohtuväline menetleja ei ole tema väärteoasjasse piisavalt süvenenud. Loogiliselt mõeldes on ilmselge, et olukorras, kus karistust kergendav asjaolu on olemas ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, peaks määratava karistuse suurus olema alla poole võimaliku maksimumi ehk siis alla 9000,00 krooni. Temale aga määrati rahatrahv 12000,00 krooni ning lisaks ka juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Sellisel kujul määratud karistus on täiesti põhjendamatu ning asjakohatu. Kohtuvälise menetleja otsuses on palju seaduse teksti katkeid ja väga napisõnaliselt põhjendatud, miks sellise otsuseni jõuti. Selline ühe lause pikkune põhjendus, mis hõlmab endas üksnes üldistatavaid sõnu ei tohiks olla piisavaks põhjenduseks sellisele karistusele. Karistuse määramise eesmärk on inimese edasine mõjutamine paremini käituma. Temale määratud karistus paneb teda praktiliselt ületamatusse olukorda ja võtab viimasegi võimaluse normaalseks eksisteerimiseks. Teda mõjutaks eeskujulikuna käituma igasugune rahaline karistus, mis oleks tunduvalt väiksem temale määratust. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3