järgi, t u v a s t a s: Enn Tattrikut süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.oktoobril 2010.a. kella 15.15 paiku Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus mootorsõidukit Hyundai (reg nr XXX XXX), olles alkoholijoobes. Sellega pani Enn Tattrik toime
Prokurör taotles kohtult tunnistada Enn Tattrik süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 135 päevamäära (üks päevamäär on 115 krooni), s.o kokku 15 525 krooni.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.oktoober 2010.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, mis vastab
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kuuele päevamäärale, s.o 690 kroonile ja Enn Tattrikule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 129 päevamäära, s.o 14 835 krooni. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 129 päevamäära, s.o 14 835 krooni riigituludesse, tasub Enn Tattrik 10 võrdses osas, s.o 1 483.50 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Enn Tattriku süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes olekus on tõendatud järgmiste tõenditega: - tunnistaja T.S. ütlustega (tl 3-4), mille kohaselt märkasid nemad koos vanemkonstaabel P.P oktoobril 2010.a Lähte alevikus liiklusjärelevalvet teostades Lähte alevikus Lammiku-Lähte tee suunas sõitmas sõiduautot Hyndai i30 reg nr-ga XXX XXX, mille juhi sõidustiil oli ebakindel. Sõiduk peatati, selle juhiks osutus Enn Tattrik ning kuna sõidukis oli tunda alkoholi lõhna, siis teostati joobe mõõtmine indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendiga mõõdeti Enn Tattrikul ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,04 mg/l ning kohale kutsuti teine patrull koos tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti Enn Tattrikul ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemiks 0,93 mg/l. Kinnipidamise hetkest alates puudus Enn Tattrikul võimalus süüa või juua. - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 6-7), mille kohaselt tuvastati 7.oktoobril 2010.a. Enn Tattrikul indikaatorvahendiga joobe näit 1,04 mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetriga näit 1,03 mg/l, lõpliku tulemiga peale mõõtemääramatuse mahaarvestamist 0,93 mg/l kohta. - kahtlustatava Enn Tattriku ütlustega (tl 10-11), milles ta tunnistab oma süüd selles, et juhtis 7. oktoobril 2010.a kella 15.00 paiku mootorsõidukit Hyndai hakates sõitma Sootaga külast oma kodu juurest ja liikudes Lähte poe suunas, enne mida pidas politsei ta kinni ja tuvastas joobeseisundi. Enda sõnul oli Enn Tattrik joonud eelmisel päeval kanget alkoholi kuni varahommikul kella 4-ni, kuid peale seda ta rohkem alkoholi tarbinud ei olnud. Rooli istudes uskus ta, et on kaine, kuigi tundis ennast natukene uimasena. Enn Tattrik avaldas kahetsust tehtu üle. Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et Enn Tattriku süü
Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et 7.oktoobril 2010.a. kella 15.15 paiku juhtis Enn Tattrik Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus mootorsõidukit Hyndai reg nr-ga XXX XXX, kui tema poolt juhitud sõiduki peatas politsei, kes teostas tema suhtes alkoholijoobe kontrolli. Esmalt paluti Enn Tattrikul puhuda indikaatorvahendisse, millega mõõdeti Enn Tattrikul ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,04 mg/l ning seejärel tuvastati Enn Tattrikul alkoholijoove ka tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti Enn Tattrikul ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks lugemiks 1,03 mg/l, millest aga arvestati maha mõõtemääramatus 0,10 mg/l, saades lõplikuks tulemiks 0,93 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli Enn Tattrik 7.oktoobril 2010.a. Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Enn Tattrikku on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja väärteokorras ühel korral (tl 15-16). Karistust raskendavad asjaolud
Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus
lg 1 p 3 alusel Enn Tattriku puhtsüdamlikku kahetsust.
järgi toime pandud kuriteo eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Enn Tattrikut kergema karistusliigi, s.o rahalise karistusega on põhjendatud. Süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras liiklussüütegude eest karistatud, ta tunnistab süüteo toimepanemist ning kahetseb toimepandut, mistõttu leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad ka rahalise karistusega, millele lisandub lisakaristusena
Vastavalt
lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Enn Tattrikut 135 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud. Kuna raskendavad asjaolud Enn Tattriku teos puuduvad, siis tuleks karistusmäära valikul lähtuda sanktsiooni esimese kolmandiku piiridest. Samas aga ei ole kohtu arvates põhjendatud Enn Tattrikule karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras, kuna teda on ka varasemalt liiklussüüteo eest väärteokorras karistatud. Arvestades eeltoodut ja Enn Tattriku puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et prokuröri poolt Enn Tattrikule taotletav rahaline karistus 135 päevamäära vastab süü suurusele ning on vastavuses karistamise eesmärkidega.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Vastavalt
lõikele 3 arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtuvalt süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, siis sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuna Enn Tattriku suhtes alustati kriminaalasja
lg-le 1 tuleb nimetatud ajavahemik arvestada Enn Tattrikule mõistetavast rahalisest karistusest maha, arvestades ühe kinnipidamise päeva eest rahalisest karistusest maha kolm päevamäära. Seega tuleb Enn Tattrikule mõistetavast karistusest maha arvestada kuus päevamäära, s.o
lg-st 2 lähtuvalt 690 krooni ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb Enn Tattrikule mõista rahaline karistus 129 päevamäära, s.o 14 835 krooni.
lg 1 kohaselt võib kohus rahalist karistust mõistes ja süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus leiab, et Enn Tattrikule mõistetava rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav ning on seisukohal, et Enn Tattrikule tuleb anda võimalus tasuda rahalist karistust ositi, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kümne kuu jooksul igakuiselt riigituludesse 1483,50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu ka menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 600 kroon, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 16.60 krooni ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Enn Tattrik
lg 1 alusel lugeda Enn Tattriku eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.oktoober 2010.a., s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Enn Tattrikule rahaline karistus ükssada kakskümmend üheksa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.