lg 1, § 414 lg 1, § 418 lg 1 järgi ja Härmo Orman süüdistuses
Ainar Koik Ringkonnaprokurör Süüdistatav Tõkend Hermo Kaasik isikukood 38006294710; elukoht: xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 14.01.2004.a. otsusega KrK § 1773 järgi 2 kuulise ja
määruse alusel vabastatud 27.05.2008.a. tingimisi ennetähtaegselt (karistuse ärakandmata osa 4 kuud 21 päeva, katseaeg 1 aasta), väärtegude eest karistatud 2 korral. vahistamine alates 27.07.2010.a. Kaitsja Katri Koitver Süüdistatav Härmo Orman isikukood 37710180234; elukoht: xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 16.05.2007.a. otsusega
lg 2 p 2 järgi 3 aasta 2 kuulise vangistusega (II kd tl 209-214), Viru MK 03.02.2009.a. määruse alusel vabastatud 06.03.2009.a. Tõkend Kaitsja tingimisi ennetähtaegselt (karistuse ärakandmata osa 9 kuud 20 päeva, katseaeg 1 aasta), väärtegude eest karistatud 1 korral. vahistamine alates 27.07.2010.a. Aivar Ennok RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Hermo Kaasik
Süüdi tunnistada Hermo Kaasik
Süüdi tunnistada Hermo Kaasik
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, s.o. 2 (kahe) aastase 2 (kahe) kuulise vangistusega. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 2 (aastat) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.07.2010.a. Tõkend vahistamine- jätta Hermo Kaasik suhtes muutmata Süüdi tunnistada Härmo Orman
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.07.2010.a. Tõkend vahistamine - jätta Härmo Orman suhtes muutmata. Välja mõista Hermo Kaasik´ult KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti riigituludesse ja menetluskulud s.o. lõhkeaineekspertiisi maksumus 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot 98 senti, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi maksumus 430 (nelisada kolmkümmend) eurot 13 senti, sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot 91 senti, DNA ekspertiisi maksumus 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot 81 senti, tulirelvaekspertiisi maksumus 420 (nelisada kakskümmend) eurot 22 senti, tulirelvaekspertiisi maksumus 420 (nelisada kakskümmend) eurot 22 senti, narkootilise aine ekspertiisi maksumus 2 437 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend seitse) eurot 27 senti, DNA ekspertiisi maksumus 4 601 (neli tuhat kuussada üks) eurot 64 senti ja sõrmejälje-ekspertiisi maksumus 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot riigituludesse. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
Olles saanud 2010.a. kevadel oma valdusesse Lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 3 lg 1 p-de 1 ja 2 mõistes lõhkeainet (keemiline ühend või ainete mehaalinine segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta) sisaldava toote, s.o. mittekomplektse ettenähtud detonaatorita käsigranaadi RGD 33 ja ühe lõhkematerjali (lõhkeainet trotüüli) sisaldava objekti massiga 355,2 g, rikkus LMS § 4 lg 1 nõuet, mille kohaselt isik, kes on leidnud lõhkematerjali, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile – mida H.Kaasik ei teinud; samuti rikkus ta LMS § 14 lg 1 p 2 nõuet, kuna ei omanud lõhkematerjali käitlemise luba lõhkeaine hoidmiseks; samuti rikkus ta LMS § 34 lg 1 ja 2 nõudeid, milliste kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele ning lõhkematerjali ei tohi jätta valveta ning seda võib hoida ainult lõhkematerjalilaos ehk lõhkematerjali hoidmiseks ettenähtud ehitises, ehitise osas või ehitiste kompleksis - sest H.Kaasik valdas (hoidis) nimetatud käsigranaati Tallinnas XXX elumaja (H.Kaasiku elukoht) kõrval olevas garaažiboksis ning valdas (hoidis) lõhkematerjali (lõhkeainet trotüüli) sisaldavat pakki sealsamas XXX H.Kaasiku kasutuses oleva korteri köögi seinakapis, millistest asukohtadest 27.juulil 2010.a. politsei poolt teostatud läbiotsimise käigus mõlemad objektid leiti ja ära võeti. Kirjeldatud käitumisega pani Hermo Kaasik toime lõhkeaine ebaseadusliku valdamise (hoidmise) ehk
Olles saanud 2010.a. kevadel oma valdusesse Relvaseaduse § 17 lg 2 mõistes tulirelva laskemoona, so neli laskekõlblikku 7,62x54R mm kaliibrilist raske kuuliga vintpüssipadrunit, rikkus Relvaseaduse § 9 lg 1 nõuet, kuna ei teatanud nimetatud tulirelva laskemoonast viivitamata politseiasutusele ega andnud viivitamata politseiasutusele neid padruneid üle, samuti rikkus ta Relvaseaduse § 32 nõuet, omamata relva soetamisluba, ja Relvaseaduse § 34 nõuet, omamata relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, valdas (hoidis) H.Kaasik nimetatud tulirelva laskemoona ebaseaduslikult oma elukohas Tallinn XXX elumaja kõrval olevas garaažiboksis, kust need 27.juulil 2010.a. politsei poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti;Samuti H.Kaasik, olles saanud 2010.a. kevadel oma valdusesse Relvaseaduse § 11 p 1 mõistes tulirelva, s.o. ühe 7,62 kaliibrilise Vene vintpüssi Mosin 1891/1930, mudel nr 168082 ja Relvaseaduse § 21 mõistes tulirelva olulise osa, s.o. ühe 7,62 kaliibrilise Venemaa vintpüssi Mosin luku nr 33869, mis sobis nimetatud vintpüssile, rikkus ta Relvaseaduse § 9 lg 1 nõuet, kuna ei teatanud sellest tulirelvast ja tulirelva olulisest osast viivitamata politseiasutusele ega andnud viivitamata politseiasutusele seda tulirelva ja relvalukku üle, samuti rikkus ta Relvaseaduse § 32 nõuet, omamata relva soetamisluba, ja Relvaseaduse § 34 nõuet, omamata relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks, valdas (hoidis) H.Kaasik nimetatud tulirelva ja selle olulist osa ebaseaduslikult kuni enda kahtlustatavana 4 kinnipidamiseni 27.juulil 2010.a. oma elukoha Tallinnas XXXkorteri köögi seina taga olevas katusealuses ruumis (vintpüss) ja vintpüssi lukku lastetoas oleva ahju tuhalõõris, kust need 20.oktoobril 2010.a. politsei poolt H.Kaasik’u ütluste olustikuga seostamise käigus leiti ja ära võeti. Kirjeldatud käitumisega pani Hermo Kaasik toime tulirelva, selle olulise osa (relvaluku) ja tulirelva laskemoona (4 laskekõlblikku padrunit) ebaseadusliku valdamise (hoidmise) ehk
Härmo Orman süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu 16.mai.2007.a. otsusega
lg 2 p 2 järgi ehk korduva narkootilise ja psühhotroopse aine (amfetamiini) suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest 3 aasta 2 kuulise vangistusega, ehk olles
lg 2 p 2 tähendatud isikuks, eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses ehk koguses, mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini ning ebaseaduslikult valdas (hoidis) seda narkootilist ainet oma elukohas Tallinnas Vilde tee 114-15 korteris, kus tema kinnipidamisel 27.juulil 2010.a. läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 0,027g+0,040g+0,19g+0,44g+2,15g+0,35g+0,40g amfetamiini ehk kokku 3,597 grammi amfetamiini, samuti H.Orman andis korduvalt ebaseaduslikult edasi narkootilist aimet amfetamiini 2010.a. kevadel ja suvel erinevatele isikutele – Veiko S , Urmo N , Tõnis P , Allan A , Margus L ´le ja Kermo P ca 0,5-2 grammi kaupa. Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kirjeldatud käitumisega pani Härmo Orman toime korduva narkootilise aine amfetamiini suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise (hoidmise) ja edasiandmise ehk
Karistuse liik ja määr: vastavalt kokkuleppele
lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Hermo Kaasikule karistuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust;
lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.Kaasikule karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.Kaasikule karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 1 alusel nõuab prokurör H.Kaasikule liitkaristuseks, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust, arvestades H.Kaasiku karistuse kandmist tema kinnipidamisest, so 27.juulist 2010.a. Asitõendid: minigrip-kilekotid, pappkarp Music Player, 3 zen-kaartide ümbrist, 1 Tele2 kõnekaardi ümbris, 2 Tele2 kõnekaarti, süstal, riidest kaantega märkmik, ümbrik, 6 ruudulist paberilehte nimede ja telefoninumbritega, 3 valget paberilehte nimede ja telefoninumbritega, kohtutäituri akt 13.07.2010.a. 3-l lehel, Starmani arve 01.03.2010.a. 1-l lehel, karp Nokia 5800 Xpress Music, minigrip-kilekotid, zen-kaardi ümbris numbrile 37256382442, kausike, lusikakaba, lusikataoline ese, musta värvi plastkarp, teibitükid - vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetud esemed. Teibitud risttahukas lõhkeainega, granaat ja 4 padrunit on ekspertiisi käigus hävitatud ekspertiisiasutuses; 2 5 padrunit, vintpüss ja püssilukk, mis on edastatud PPA relvahoidlasse – kohtuotsuse jõustumusel hävitada. H.Kaasiku ja M J elukoha läbiotsimise käigus äravõetud sularaha 7558 (seitse tuhat viissada viiskümmend kaheksa) krooni, mis on kantud Põhja Prefektuuri sularaha tagatiskontole, tagastada kohtuotsuse jõustumisel M J (ik XXX). Karistuse liik ja määr: vastavalt kokkuleppele
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Härmo Ormanile karistuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust, arvestades H.Ormani karistuse kandmist tema kinnipidamisest, so 27.juulist 2010.a. Asitõendid: asuvad kriminaalasja juures - jope, minigrip-kilekotid, pappkarp Music Player, 3 zen-kaartide ümbrist, 1 Tele2 kõnekaardi ümbris, 2 Tele2 kõnekaarti, süstal, riidest kaantega märkmik, ümbrik, 6 ruudulist paberilehte nimede ja telefoninumbritega, 3 valget paberilehte nimede ja telefoninumbritega, kohtutäituri akt 13.07.2010.a. 3-l lehel, Starmani arve 01.03.2010.a. 1-l lehel, karp Nokia 5800 Xpress Music, minigrip-kilekotid, zen-kaardi ümbris numbrile XXX, kausike, lusikakaba, lusikataoline ese, musta värvi plastkarp, teibitükid. Musta värvi riidest jope kirjaga Skila Sport kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel H.Ormanile, ülejäänud esemed kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. H.Ormanile kuuluvad asjad – võtmerõngaga võtmekimp (3 uksevõtit ja 1 puutevõti), mobiiltelefon Samsung GT-5230 koos SIM-kaardiga, mobiiltelefon Nokia 5310 XpressMusic koos ZEN-kõnekaardiga, EV ID-kaart Härmo Ormani nimele, millised on Vanglasse saadetud hoiustamiseks H.Ormani isiklike asjade juurde, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule H.Ormanile, hoiustades need asjad H.Ormani isiklike asjade hulgas kinnipidamisasutuses. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Hermo Kaasik ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Härmo Orman ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Hermo Kaasik ja Härmo Orman poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Hermo Kaasik süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Hermo Kaasik süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Hermo Kaasik´ul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Hermo Kaasik´ult tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-1016328; 1-10-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.