Obsah (4)

§ 306§ 180§ 175§ 179

1-10-1373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.08.2010. a. avalikul kohtuistungil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtu koosseis Kohtunik Ene Muts Kohtuistung

§ 306ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Marki Tähemaa Kar

S § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 21 300 (kakskümmend üks tuhat kolmsada) krooni. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Marki Tähemaa ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning kui KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 06.08.2010. a. Vastavalt KarS § 73 lõikele 4 kui Marki Tähemaa paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Vastavalt KarS § 73 lõikele 5 kui Marki Tähemaa paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Marki Tähemaa tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Marki Tähemaalt 7500 (seitse tuhat viissada) krooni OÜ Fliis Trade, registrikood: 10539310, asukoht: Paavli 6, Tallinn, kasuks.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Marki Tähemaalt 11 674 (üksteist tuhat kuussada seitsekümmend neli) krooni ja 90 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Sewdbank AS-s, viitenumber

1. Menetluskulude tasumisel märkida maksekorraldusele selgituseks „Marki Tähemaa, 1-10-1373, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. augustist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
3. augustist 2010.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
4. augustist 2010.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Marki Tähemaa süüdistatakse selles, et tema, töötades Tartus Riia 1 Tartu Kaubamaja III korrusel asuva Fliis Trade OÜ kaupluses Beebicenter Taevakarva Kutsu müüjana, omastas ajavahemikul oktoober
5. a kuni 06.08.
6. a tema valduses oleva, kuid Fliis Trade OÜ-le kuuluva kassaraha 7500 krooni. Sellega pani Marki Tähemaa toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kannatanu K.P. andis kohtus ütlusi, et Marki Tähemaa oli Fliis Trade OÜ-s töötaja. Kannatanu on ettevõttes operatiivjuht, kontrollib igapäevaseid asju, on ka juhatuse liige. Fliis Trade OÜ-le kuulus
7. aastal Tartus kauplus Beebicenter Taevakarva Kutsu, asukohaga Tartu Kaubamaja III korrusel. Raha inkasseerimine toimub nii, et igal müüjal on õigus viia raha ära kassaautomaati sel päeval kui ta tööl oli. Täpset korda ei olnud, millised summad inkasseerida tuleb. Ost võis tulla 5 minutit enne sulgemist ja võis olla suur summa. Igal hommikul ja õhtul loeti kassa üle. Järgmisel päeval müüja, kes tööle tuli, luges kassa üle. Kohustus oli pidada kassaraamatut. Lisaks täitsid müüjad Exeli tabelis kassaaruande, mille saatsid raamatupidamisele. Müügid registreeriti läbi Tallinna, et oleks võimalik jälgida sularaha ja kaardimakse tehinguid. Iga päev lasi müüja välja kassaaruande ja täitis Exeli tabeli, kassaraamatu. Topeltsüsteem, sest vahel kassapidaja eksib ja lööb ostu sularaha alla või vastupidi kaardimakse. Et oleks võimalik kiiremini kuu lõpus summasid vastavusse viia, tegid müüjad Exeli aruande ja saatsid kuu lõpus ära. 2 Oli kokkulepe müüjatega, et 1500 krooni ületavad summad tuli inkasseerida. Tavaliselt lõuna ajal viidi raha ära. Ei saa öelda, et päeva lõpuks oleks kassas ainult 1500 krooni, sest peale lõunat võis olla müüki. Oli kollektiivse vastutuse leping, kassapidaja vastutab sularaha jäägi eest. Selleks oli kassavihik, kuhu kirjutati jääk. Müüja, kes hommikul tuli kontrollis jäägi, mis pidi vastama eelmise päeva aruandega. Kui jääk ei klappinud ja ilmnesid puudused, siis oli kohustus informeerida puudujäägist.
8. a augustis olid Tartu kaupluses tööl 4 töötajat: M.M. , T.K. , Marki Tähemaa ja K.S. . 06.08.
9. a olid tööl M.M. ja T.K. . M.M. oli uus töötaja. Kolme töötajaga, kes olid tööl enne 01.07.
10. a, oli sõlmitud kollektiivse materiaalse vastutuse leping. Lepingu p 4.1 alusel oli puudujäägi korral töötajate vastutus jaotatud võrdeliselt, kui ei ole tuvastatud süüdlast. Kui olid konkreetsed tõendid, kui palju keegi kahju on tekitanud, siis nõutakse süüdlaselt välja. 06.08.
11. a teatas raamatupidaja U.M. , et kassa sularaha jääk on väga suur. Korduvatele telefonikõnedele inkasseerida sularaha limiit ei olnud reageeritud. Kannatanu helistas Tartusse M.M. ule ja küsis kui suur on jääk, et kas ta ei tea, et suured summad tuleb inkasseerida. M.M. tegi temale teadeoleva Exeli vormi lahti ja teatas, et jääk ei ole nii suur, 986 krooni umbes. Raamatupidaja aruande põhjal oleks pidanud kuuvahetuse saldo olema 22 111.55 krooni. Müügiaruannete saldot kokku lüües leidis kannatanu, et jääk paeks olema 46 tuhat krooni. M.M. vastas, et see ei vasta tõele, et ei ole niipalju sularaha kassas, et tal on teistsugune aruanne täita Marki Tähemaa poolt. Kannatanu tegi ettepaneku minna koos teise juhatuse liikme J.E. Tartusse olukoda kontrollima. Tähemaa tuli poodi peale neid ja andis kannatanule kassa pankaviimise tšeki 28 tuhandele kroonile. Oli selle summa viinud pangaautomaati vabal päeval. Inventuuri hetkel tuvastasid, et 26 tuhat krooni on puudu. Inventuuri tegid müüjatega T.K. i ja M.M. , kes olid tööl sel päeval. Vana aruanne, mida oli näidatud M.M. ule, oli muudetud selliseks, nagu esitatud raamatupidamisele. Kes seda tegi, kannatanu ei tea. Tema saabudes oli see juba muudetud. Küsis kus on puuduolev summa. M. Tähamaa andis pisikese lipiku, et kui palju keegi oli võtnud. Seal oli kirjas, et tema võttis 7500 krooni, K.S. 13 300 krooni ja T.K. 5200 krooni. Kannatanu viskas selle lipiku ära, kui M. Tähemaa andis ka seletuskirja, mis oli tal juba valmis kirjutatud. Seletuskirjas ta põhjendas, miks oli selle raha võtnud. Marki Tähemaa ütles, et saab aru raha omavoliliselt võtmise tagajärgedest, aga raha võtmiseks oli kokkulepe U.M. iga. Kannatanu helistas U.M. ile ja andis telefoni M. Tähemaale, kes ütles U. M, et tema on ju teadlik, et oli võtnud laenuks. Raamatupidajal ei ole õigust anda omavoliliselt raha töötaja käsutusse ilma laenulepinguta. Kannatanu kuulis U.M. i vastust M. Tähemaale, et ei ole teadlik sellest. 06.08.
12. a ei olnud Marki Tähemaaga juttu, mis tema töösuhtest edasi saab. K.S. , kes oli omastanud 13 300 krooni, viibis puhkusel ja ei olnud võimalik temalt summa suuruse kohta kinnistust saada. 13.08.
13. a kui K.S. oli tööl, sai kannatanu e-kirja, kus kõik 3 töötajat palusid võla tasumise kokkuleppeid, millised palus vormistada juristil. Võlatunnistuse kokkuleppes oli kirjas, et usalduse kaotuse tõttu olid töölepingud lõpetatud. Kui võlatunnistuse kokkulepet lugesid, said teada sellest. 14.
15. a sõitsid Tartusse, võlatunnistused ja ülesütlemine kaasas ning esitasid need Marki Tähemaale ja K.S. le. Võlatunnistused andis kätte kõigile poeruumis tööl viibinud isikute juuresolekul. K.S. ja Marki Tähema läksid taharuumi võlatunnistusi lugema. T.K. kirjutas alla. M. Tähemaa palus dokumendid enda kätte, et minna nõustaja juurde. Tagasi tulles ütles, et ei suuda tõendada raha omastamist ja ta keeldub allkirjadest ja koostööst. Jutuajamise juures oli ka J.E. Tartu poes olid turvakaamerad, mis alates
16. a. ei töötanud ja kutsuti tehnik. Tehniku sõnade järgi müüjad ise lülitasid kaamerad välja elektrikilbist, mis asub tagaruumis. Tänasel päeval töötavad kaamerad ideaalselt. Ettevõttel on veel 4 poodi, kus ei ole kunagi kaamerad rivist väljas olnud. 14.08.
17. a maksti Marki Tähemaale välja lõpparve, sest ta keeldus kinnipidamisest puuduoleva raha osas. Marki Tähemaa vaidlustas töösuhte lõpetamist töövaidluskomisjoni ja esitas firma vastu täiendavad nõuded. Süüdistatav Marki Tähemaa andis kohtus ütlusi, et K.P. oli tema tööandja. Süüdistus on vale. 06.08.
18. a kui asi ilmsiks tuli, siis T.K. helistas, et K.P. tuleb kohale ja toimub erakorraline koosolek, sest kassajääk ja kassaaruanne ei ole vastavuses, summad ei klapi. Marki Tähemaa läks 3 kohale pool tundi varem kui tuli K.P.. Vaatasid, et kõik nagu klappis. Nad lugesid koos T.K. i ja M.M. kassas oleva summa üle. Marki Tähemaa läks esimesena puhkeruumi juhtkonna juurde. Nad olid kolmekesi: K.P., J.E. ja Marki Tähemaa, toimus ülekuulamine, et kus raha võiks olla. Marki Tähemaa vaidles vastu, et igal õhtul on kassa klappinud, igal hommikul on kassa klappinud. Ta ei ole kunagi omavoliliselt raha võtnud kassast, ei ole vajadust olnud selleks. Võis olla puudujääke. Aga ei suhtunud tõsiselt sellesse, sest selliseid asju on ka varem juhtunud, et K. P helistab, et kassajääk ei klapi. Tookord oli teine töötaja, kes töölt lahkunud. Kuna olid neljakesi tööl, siis juba jagati raha ära nende vahel, et ise vaatavad, kes maksab. Hiljem, paari tunni pärast Marki Tähemaa ise helistas Kerstile ja selgus, et oli raamatupidaja näpukas. Ka seekord Marki Tähemaa vaidles vastu, et see ei saa õige olla. Ütles, et äkki viga võib olla sellest, et K.S. oli võtnud avanssi 1,5 aastat. Sellest teadis U.M. ja endine juhataja I.V., kes oli Tartu poe juhataja. K.P. vaidles sellele vastu, et firmas ei ole makstud avanssi. U.M. ile helistamisel ta ütles, et tema ei ole kunagi avanssi maksnud. Tagaruumis oli seal üks väike paberilipik. Seal olid summad ja talle öeldi 7500 krooni. Nad käisid tagaruumis ükshaaval seletuskirju kirjutamas. K.P. käskis kirjutada seletuse, mida Marki Tähemaa ka tegi. Põhjuse mõtles ise välja, võttis omaks, sest anti suusõnaliselt mõista, et kui võtab mingi summa omaks, siis jääb talle töökoht alles. See töö meeldis talle ja oli nõus sellega. Allkirjastas, pani kuupäeva, andis üle seletuskirja. Kersti ütles, et ei ole summat märgitud ja lisas siis selle summa. Summa lisamine toimus K.P. ütluste järgi. Seletuskirjades olid neil kõigil erinevad summad, sest T.K. on alati lemmik olnud, ta jäeti ka tööle. K.S. on olnud alati pinnuks silmas, teda ei palganud K ega S, vaid volitatud isik. 14.08.
19. a kutsuti neid kokku ja anti üle võlatunnistused, kus seisis, et on vallandatud ja peab maksma maksegraafiku alusel. Ta ei nõustunud graafikuga. Käis koos K.S. ga nõustaja juures, kes ütles, et ei pea sellele alla kirjutama. Marki Tähemaa väidab, et ta ei olnud vanemmüüja. See, et teistest vanem ei tähenda et vanemmüüja. Ta ei ole saanud palgakõrgendust. Firmas oli kombaks, et kui töötada üle 2 aasta, siis saab palgakõrgendust. Seda tehti, aga seetõttu ei ole vanemmüüja. Merki Tähemaa teadis, et kui kassas oli sularahajääk üle 10 tuhande krooni, siis tuli inkasseerida. Kohtus andsid ütlusi tunnistajad J.E., U.M. , T.K. ja M.M. . Dokumentaalsed tõendid. Fliis Trade OÜ esitas 17.08.
20. a politseile avalduse (tl 2-3) seoses raha kadumisega Tartu kauplusest Taevakarva Kutsu taotlusega süüdlaste väljaselgitamiseks. Inventuuri akti 06.08.
21. a (tl 4) andmetel on tuvastatud kassast puudujääk 26 000 krooni, mis on tekkinud kassast omavoliliselt võetud rahast. Inventuuri teostasid T.K. , M.M., S.E. ja K.P. Marki Tähemaa on 06.08.
22. a kirjutanud seletuse Fliis Trade OÜ-le (tl 5), milles ta tunnistab, et võttis mai kuus kassast raha. Raha vajas ta lühikese aja jooksul Hansapangale raha tagastamiseks seoses krediidilepingu lõpetamisega. Tartu Beebicenter töötajate e-kirjas 13.08.
23. a K.P. (tl 7) on M, K ja T küsinud teavet, kuidas asjad edaspidi olema hakkavad. Nad on omalt poolt mõelnud raha tagasi maksmist graafiku alusel, kui see sobib. Kas oleks ka võimalik neile palgast välja maksta miinimumäär? T.K. on kirjutanud seletuskirja (tl 19), milles tema andmetel on kassasse võlg kokku 26 000 krooni, millest 5200 krooni on tema võlg, 13 300 krooni K.S. l ja 7500 krooni Marki Tähemaal. Müügitegevust kajastavad Tartu Beebicentri kaupluse Taevakarva Kutsu kassaaruanded (tl 22-43). Kollektiivse materiaalse vastutuse leping 01.04.
24. a. Kohus, hinnanud kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, jõudus järeldusele, et Marki Tähemaale esitatud süüdistus on tõendatud. Fliis Trade OÜ ja Marki Tähemaa vahelise töölepingu olemasolus perioodil oktoobrist
25. a kuni
26. a augusti keskpaigani ei ole vaidlust. Seda tõendavad süüdistatava ja kannatanu ütlused. Töölepingu lõpetamise on Marki Tähemaa vaidlustatud töövaidluskomisjonis. Marki Tähemaa töötas Fliis Trade OÜ Tartus asuvas Beebicentri kaupluses Taevakarva Kutsu müüjana. Tema valduses olid Fliis Trade OÜ varad, s.h ka kaupade müügist saadud sularaha. Kauplused omanikud 4 ei asunud Tartus. Nad olid oma vara usaldanud kaupluses töötavate müüjate valdusse. Müüjal on õiguspädevus, s.o. õiguslik volitus vara osas mida ta müüb ja mille müügist raha vastu võtab. Usaldussuhe müüjaga tekib töölepingust. Kannatanu K.P., tunnistajate J.E., T.K. i ja M.M. u ütlustega, samuti dokumentaalse tõendiga, inventuuri aktiga on tõendatud 06.08.
27. a Tartus Beebicentri kaupluses Taevakarva Kutsu inventuuri läbiviimine, millega tuvastati kassast puudujääk 26 000 krooni. Inventuuri läbiviimisest võtsid osa äriühingu juhatuse liikmed ja müüjad. Tulemusi kinnitasid inventuuri läbiviijad allkirjadega. Inventeerijate koosseisus oli juhatuse liikmeid ja müüjaid võrdselt. Puudujääki kinnitavad ka kassaaruanded. Kannatanu K.P. ja tunnistaja U.M. i ütlused tõendavad kassaaruannete esitamise korda äriühingus. Kassaaruannete esitamise korras ei olnud arusaamatusi. Seda kinnitasid kannatanu ja müüjad, tunnistajad U.M. ja T.K. . U.M. i ütluste järgi ta kontrollis iga kuu alguses kassaaruande alusel raamatupidamist. Tartu kaupluse poolt esitatud aruandel liig suur sularaha jääk ja ta teatas sellest K.P.. K.P. sõitis 06.08.
28. a Tartusse. Tartu kaupluses oli sularaha jääk suur ka 2009 . a märtsis ja aprillis. Samu asjaolusid kinnitab ka dokumentaalne tõend: kassaaruanne. Kannatanu K.P. ja tunnistaja M.M. u ütlustega on tõendatud, et tegelikult ei olnud 06.08.
29. a kassas sularaha selles summas, mida näitas kassaaruanne. Selle tuvastas M.M. , kes oli tööl, kui K.P. telefoni teel kassas oleva raha jääki kontrollis. M.M. andis kontrollimisest teada ka temaga koos tööl olnud teisele müüjale T.K. ile. Tunnistaja T.K. i ütlustega on tõendatud kassast sularaha võtmise ja selle aruandes kajastamise viis. Müüjad saatsid Tallinna raamatupidajale aruandeid (tl. 22-23, 26, 31, 34, 37, 41). Kassajääk on aruannetes näha suur. Nad muutsime 3-ndas tulbas olevaid andmeid, panid juurde, millest näha, et raha ära saadetud panka, aga tegelikult ei olnud saadetud. Sularaha panka viimise asemel võtsid müüjad, nende hulgas Marki Tähemaa raha endale. Müüjad pidasid ka teist aruannet, kassavihikut (tl 27-28), kuhu Marki Tähemaa, K.S. ja tunnistaja ise on teinud sissekandeid oma käega. Raha võttis ka T.K. ning seetõttu oli ta teadlik nii varjamise viisist kui raha võtmise ajast. T.K. i ütluste järgi märkisid nad võetud summasid paberile. Sellelt paberilt saadud andmete järgi kirjutas ta ka seletuskirja raha omanikule (tl 19). Kui raha võtmine ilmsiks tuli, otsisid müüjad võimalust olukorra lahendamiseks ja tõid 06.08.
30. a osa raha tagasi. Nad ei saanud puudujääki korraga kokku. Seetõttu asuti läbirääkimistesse K.P. võetu tagastamiseks. T.K. i ütlused tõendavad, et kolme müüja, tunnistaja, Marki Tähemaa ja K.S. nimel kirjutas viimane K.P. e-kirja (tl 7). Tunnistaja oli kirja kirjutamise juures. Tunnistaja kahetses tehtut, palus andeks ja tagastas võetu. Ta jäeti ka tööle. Marki Tähemaa keeldus võlagraafikule alla kirjutamast. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest ei ole vastuolusid. Nende ütluste usaldusväärsust ei seatud kohtus kahtluse alla ning seetõttu ei ole ka kohtul põhjust kannatanu ja tunnistajate ütlustes kahelda. Ütlused on omavahel kooskõlas. Tunnistaja M.M. , kes tuvastas ja teatas 06.08.
31. a K.P. kassajäägist, ei olnud teadlik kassavihiku täitmisest. Ta oli kaupluses töötanud lühikest aega ja temale ei olnud veel teised müüjad kassavihikut täidanud ega lasknud tal sularaha panka viia. Seda asjaolu kinnitavad nii tunnistaja enda kui ka süüdistatava Marki Tähemaa ütlused. Tunnistaja T.K. on kohe pärast omastamise ilmsikstulekut kirjutanud seletuskirja (tl 19). Seletuskiri on käsitletav dokumentaalse tõendina. See kajastab müüjate poolt omastatud sularaha jaotust müüjate vahel. Seletuskiri on koostatud ajal, kui müüjad pidasid tööandjaga, hiljem kannatanuga läbirääkimisi võla tagastamiseks. Müüjad olid teadlikud üksteise tegevusest ja pidasid ka arvestust. Ka kannatanu kinnitab selle arvestuslehe olemasolu. Kannatanu ja tunnistaja T.K. i ütlustega on tõendatud, et Marki Tähemaa omastas kassaraha 7500 krooni. Marki Tähemaa tegevus sularaha puudujäägi ilmsikstulekul on olnud vastuoluline. Ta kirjutas seletuskirja, kus võtab omaks raha omastamise, toob välja põhjusi ja ajavahemiku millal raha on võtnud (tl 5). Kui kannatanu pakkus võimalust raha tagastamiseks võlakirja ja maksegraafiku koostamisega, keeldus ta kolmandate isikutega nõupidamise järel selle allkirjastamisest. Seejärel on ta hakanud raha võtmist eitama. Ta nimetab põhjusi juhtkonnas, kannatanus, kes on temasse negatiivselt suhtunud juba enne puudujäägi avastamist. Esitati süüdistusi, mis osutusid hiljem alusetuks. Seletuse kirjutamist põhjendab ta sooviga tööle jääda ja oli nõus selle nimel kirjutama 5 vale seletuse kuriteo kohta, milles võtab omaks raha omastamise. Süüdistatava käitumine esialgselt raha võtmise omaksvõtu seletusest on vastuolus ka tunnistajate T.K. i ja M.M. u ütlustega. Eelpool on kohus põhjendanud, miks on tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja T.K. i ütlused tõendavad, et ta teadis juba enne puudujäägi avastamist, et Marki Tähemaa on omastanud korduvalt raha seoses majanduslike raskustega, kavatses raha tagasi maksta, mida teatas ka juhtkonnale 06.08.
32. a. Marki Tähemaa seisukoht T.K. i valedest ütlustest on subjektiivne. Marki Tähemaa ütlused ega teised uuritud tõendid ei lükka ümber T.K. i ütlusi. Kummaline on süüdistatava põhjendus sellest, et kannatanu kogus puudujäägi ilmsiktuleku järel andmeid müüjate kohta ning sai teada K.S. ja T.K. i kriminaalsest minevikust. Marki Tähemaa enda ütlustest järeldub, et ta suhtleb aktiivselt K.S. ga. Ei ole välistatud, et viimane tekitab juttudega süüdistatavas segadust. Tuvastatud asjaoludest järeldub, et kannatanu on saanud kohtuotsuse tegemise ajaks juba endiste müüjate kohta andmeid kriminaalmenetluses kogutud dokumentide alusel. Kannatanu kriminaaltoimikuga tutvumise õigus tuleneb

§-st 38 lg 1 p 7 ja tagatakse

§-ga 224 lg 2. Kriminaaltoimikus on süüdistatava karistusregistri andmed. Tunnistaja T.K. ei eita enda varasemat karistatust. Ta kahetses enda tegu kannatanu ees ja tagastas võla. Vaatamata sellele T.K. it karistati samalt kannatanult raha omastamise eest. Kannatanu väitel esitasid nad T.K. i kohta avalduse politseile põhjusel, et kohelda kõiki raha võtnud müüjaid võrdselt. KarS § 201 kaitstavaks õigushüveks on omandi koosseisus olev vallaasi või muu isikule usaldatud võõras vara. Sularaha on käsitletav vallasasjana ja see oli süüdistatavale võõras vara. Omastada saab isiku valduses olevat asja. Sularaha oli müüjana töötanud süüdistatava valduses ja tal oli selle üle ametiseisundist tulenev tegelik võim. Marki Tähemaa oli müüjana tööl poes ja tal oli juurdepääs võõrale varale, sularahale mis kassas liikus. Tal oli õigus seda käsutada, otsustada millised summad viiakse panka, tegelikult ka viia summasid panka, koostada kassajäägi osas aruanded. Ta omastas raha kassaaruandeid muutes ja sellega varjates omastamist omaniku eest. Marki Tähemaa omastas müüjana töötades sularaha süüdistuses nimetatud ajavahemikus ja tegi seda otsese tahtlusega. Tõenditest järeldub, et sularaha võtsid endale mitu müüjat. Neil kõigil oli raha võtmiseks oma eesmärk ja igaüks tegi seda iseseisvalt. Seetõttu on Marki Tähemaa süüdistus õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi. Karistust raskendavaid koosseisulisi asjaolusid ei ole. Kohus ei tuvastanud Marki Tähemaa süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Marki Tähemaa süü omastamises on tõendatud. Marki Tähemaa on varem karistamata isik. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid. KarS § 201 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistused: rahalise karistuse ja vangistuse kuni üks aasta. Varem karistamata isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest tegudest kergemaliigilise karistusega. Kergemaliigiline karistus on samaväärne karistatava teoga: võõra raha omastamise eest rahaline karistus. Kohus leiab, et Marki Tähemaa isikut on võimalik mõjutada eripreventiivseid eesmärke silmas pidades. Üldpreventiivsed eesmärgid, süüdistatava karistamisega ka teistele isikutele mõju avaldamisega samasugustest kuritegudest hoidumiseks, ei ole proportsionaalne kuriteo raskusega. Arvestada tuleb ka kannatanu käitumist. Kassaaruanded näitasid suurt sularaha jääki viimasest inventuurist juba pool aastat varem. Ka oli sellele tähelepanu juhtinud raamatupidaja. Kannatanu vaatamata sularaha jäägi osas müüjatele esitatud nõudmistele ei reageerinud varem võimaldades müüjatel samasuguselt tegutseda. Kannatanu põhjendused tema pikaajalisest haigusest ei ole põhjendatud ega mõjuvad, sest juhatuses oli rohkem liikmeid kui K.P. ja tal oli võimalik olukorra selgitamiseks volitusi anda ka teistele isikutele. Neil põhjustel ei ole raskemaliigiline karistus põhjendatud. Kohus toetab kannatanut selles, et kuriteo ilmsikstulekul ei ole asjakohane süüdistatava poolt kannatanu negatiivne iseloomustamine. 6 Kuriteoga tekitatud kahju suurust ja kuriteo asjaolusid arvestades on võimalik süüdlast mõjutada hoiduma uutest samasugustest kuritegudest KarS § 44 lg 1 sätestatud rahalise karistusega alla keskmise määra. Esimese karistuse, kriminaalkaristuse täitmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas Varem karistamata isikut on võimalik karistusest täielikult vabastada KarS § 73 alusel. Nimetatud paragrahvi järgi karistusest vabastamine võimaldab pikaajalist katseaega, mil isik enda käitumist kontrollides on kohustatud järgima õiguskuulekat eluviisi. Marki Tähemaa varasem eluviis ei anna alust kahelda tema senises laitmatus eluviisis. Kohus määrab KarS § 73 lg 3 sätestatud minimaalse katseaja. Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo ja teda selle eest karistatakse, mõistetakse vastavalt asjaoludele KarS § 73 lõigete 4 ja 5 alusel liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi. Katseajal toimepandud kuriteo korral rahalise karistuse täitmisele pööramisel ja selle iseseisval täitmisel võib kohus karistuse asendada ka vangistusega KarS § 70 alusel. Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi OÜ Fliis Trade, registrikood: 10539310, asukoht: Paavli 6, Tallinn, 7500 krooni nõudes. Kannatanu jäi kohtuistungil nõude juurde. Tsiviilhagi on põhjendatud täies ulatuses. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlasel VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525.- krooni.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu on 4920.- krooni;

§ 175

lg l p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud on 57,70 krooni.

§ 175lg l p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 172,20 krooni.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Maksekorralduses märkida selgituseks „maksja nimi, 1-10-1373, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik 7