← Eesti

1-10-5740/25

Obsah (10)§ 184§ 65§ 424§ 209§ 169§ 64§ 68§ 21§ 56§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mail 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5740 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekre

§ 184

lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 169 järgi ning Meelis Kittaski süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Margus Lellep MAIKER TAMMEORG Elukoht: XXXXXX (viibib vahistatuna Tartu Vanglas); isikukood: 37812012731; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati 19.08.2005 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3; § 1411 lg 2 p 2, § 143 lg 2 p 1,2 ja § 186 järgi 1 aasta vangistusega, liitkaristus

§ 65lg 2 ja Kr

K § 41 lg 1 alusel 1 aasta 2 päeva vangistus; vabanes ennetähtaegselt 20.01.2006, kandmata karistus 6 päeva; tõkend: vahistamine alates 11.

  1. a, kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2009 Vandeadvokaat Rein Napa MEELIS KITTASK Elukoht: XXXX (viibib vahistatuna Tartu Vanglas); isikukood: 37801280211; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Kaitsja 19.11.
  2. a Harju Maakohtu otsusega

§ 424

ja § 266 lg 2 p 3 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, karistus 3 kuud 28 päeva pööratud täitmisele Harju Maakohtu 29.11.

  1. a määrusega, karistuse kandmise algusega 10.11.2009; tõkend: vahistamine alates 11.11.
  2. a, kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2009 advokaat Aivar Kello Süüdi tunnistada Maiker Tammeorg

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Maiker Tammeorg

§ 209lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Maiker Tammeorg

§ 169

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Maiker Tammeorule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada Maiker Tammeorgu 2 (kaks) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.08.2005.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 6 päeva vangistuse võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis Maiker Tammeorule liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 6 (kuus) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Maiker Tammeoru karistuse kandmise algusaega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 10. november 2009. Süüdi tunnistada Meelis Kittask

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada Meelis Kittaskit 2 (kaks) aasta 2 (kaks) kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Meelis Kittaski karistuse kandmise algusajaks

  1. märts
  2. a. Vahi all viibitud aeg 10.11.2009 kuni 09.03.2010 on arvestatud karistuse hulka vastavalt Harju Maakohtu 29.09.
  3. a määrusele, millega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 19.11.
  4. a otsusega mõistetud 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Maiker Tammeorule ja Meelis Kittaskile kohaldatud tõkend vahistamine ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 11.11.
  5. a määrusega kohaldatud vahistatu lisapiirangud. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada järgmised asitõendid: 4 kummikinnast, mis asuvad pakendites nr 1MTKP, 2MK ja 3MK; plekist purk kirjega „Battery” - pakend nr SK1; läbipaistavast plastikust karp teibiga, millel kiri „Mammoth” - pakend nr SK
  6. Välja mõista Maiker Tammeorult 163 390 (ükssada kuuskümmend kolm tuhat kolmsada 2 üheksakümmend) krooni Lexi Ehitus OÜ (pankrotis) kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: Maiker Tammeorult sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 3960 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 206 (kakssada kuus) krooni 80 senti ja ½ ekspertiiside maksumusest 5865 (viis tuhat kaheksasada kuuskümmend viis) krooni; Meelis Kittaskilt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 2280 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 113 (ükssada kolmteist) krooni 80 senti, joobe tuvastamise kulud 926 (üheksasada kakskümmend kuus) krooni ja ½ ekspertiiside maksumusest 5865 (viis tuhat kaheksasada kuuskümmend viis) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  7. juunil
  8. a alates kella 13.00-st. I Süüdistusakti sisu Maiker Tammeorgu süüdistatakse selles, et ta omandas seni tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Meelis Kittaskiga vähemalt 33,79 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,71 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetasid 10.11.2009 a. Tartu linna, kus andsid Riia tn 2 asuva maja taga parklas sellest väikeses koguses edasi E.J. ja kus ülejäänud koguse panid samas parklas oleva betoonist tänavavalgustusposti ava sisse. Sellega pani Maiker Tammeorg toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. 3 Maiker Tammeorgu süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Lexi Ehituse OÜ projektijuht R.B. sellega, et sõlmis 10.04.2008.a. Tartus, Riia 4 asuvas pubis „Big Ben” alltöövõtulepingu Lexi Ehituse OÜ tööde teostamise osas J.J. eramu ehitusel, asukohaga Tartumaal, XXX vallas XXX külas, XXX 15, lubades peale tööde teostamist maksta Lexi Ehituse OÜ-le kokku 173 390 krooni. Usutavuse saavutamiseks tasus Maiker Tammeorg samas Lexi Ehituse OÜ-le ettemaksuna 10 000 krooni, kuid tegelikult tegutses Maiker Tammeorg kavatsusega töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata jätta ning J.J. saadud raha enda tarbeks kulutada. Seega sai Maiker Tammeorg varalist kasu 163 390 krooni suuruses summas, tekitades Lexi Ehituse OÜ-le kahju 163 390 krooni. Sellega pani Maiker Tammeorg toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, so

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Maiker Tammeorgu selles, et tema lapsevanemana on alates 27.10.2005.a. kuni 09.10.2008.a. kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 27.10.2005.a. kohtuotsusega nr 2-1739-05 M.U. kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise lapse V.U., sündinud XXX. a, ülalpidamiseks 1500 krooni kuus ning Tartu Maakohtu 09.10.

  1. a kohtuotsuse nr 2-08-49431 alusel alates 16.07.
  2. a 2175 krooni kuus. Seisuga 21.12.
  3. a on maksmata elatusraha võlgnevus 63 092 krooni. Sellega pani Maiker Tammeorg toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Meelis Kittaskit süüdistatakse selles, et ta omandas seni tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Maiker Tammeorgiga vähemalt 33,79 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,71 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetasid 10.11.2009 a. Tartu linna, kus andsid Riia tn 2 asuva maja taga parklas sellest väikeses koguses edasi E.J. ja kus ülejäänud koguse panid samas parklas oleva betoonist tänavavalgustusposti ava sisse. Sellega pani Meelis Kittask toime

§ 184

lg 2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas 1. Maiker Tammeoru ja Meelis Kittaski süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi Maiker Tammeoru ütlustega on tõendatud, et Meelis Kittask otsis amfetamiinile ostjat. Juttu oli 100 grammist. Ta võttis ühendust E.J., kes oli nõus seda ostma, hind oli 8000 krooni. 10.11.

  1. a hommikul sai ta Meelis Kittaski käest teada, et kraam (amfetamiin) on olemas. Nad said Tartus E.J. kokku, kes proovis nende autos seda amfetamiini. Selleks andis ta E autos olnud väikese minigrip kilekoti amfetamiiniga. Amfetamiin oli Tartus Riia 2 maja taga asuvas parklas tänavavalgustusposti juures, mille sinna oli ilmselt pannud Meelis Kittask, kes käskis tal selle sealt ära tuua. Kuna seal oli palju inimesi, ei saanud ta amfetamiini sealt ära võtta. Kui E.J. läks raha tooma, peeti tema (Tammeorg) politsei poolt kinni (I kd, tl 5-13). Meelis Kittask tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi, kuid kohtueelsel uurimisel on ta eitanud oma seotust äravõetud amfetamiiniga (I kd, tl 38-44). 4 E.J. ütlused (I kd, tl 83-84) tõendavad, et Maiker Tammeorg pakkus talle amfetamiini müüa – 100 grammi 8000 krooni eest, aine oli talle andnud edasimüümiseks keegi tuttav. Nad leppisid kokku kokkusaamiskoha Tartus vana kaubamaja taga parklas. Ta istus Maiker Tammeoru autosse, et amfetamiini proovida. Roolis oli talle tundmatu mees. Tammeorg võttis taskust kinni teibitud karbi, millest võttis natuke amfetamiini, pani selle minigrip kilekotti ja andis talle proovida. Ta oli nõus ostma 2 grammi 500 krooni eest ja läks automaadist raha võtma. Kui ta tagasi tuli, ei olnud parklas enam kedagi. Maiker Tammeorg ja Meelis Kittask peeti 10.11.
  2. a kell 9.30 kahtlustatavatena kinni (kinnipidamise protokollid I kd, 1-4 ja 35-37). Kinnipidamisel võeti Maiker Tammeorult ära kummikinnas, mis oli tal vasakus käes. Kinnipidamise hetkel istus Meelis Kittask auto Nissan Primera juhiistmel ja Maiker Tammeorg tema kõrval. Sündmuskoha vaatlusel 10.11.
  3. a Tartus Riia 2 vana kaubamaja taga parklas võeti betoonist valgustusposti avast ära kortsus plekist purk kirjega „Battery ja läbipaistavast plastikust karp, milline on kinni teibitud valget värvi ja oranžide triipudega teibiga. Teibi peal kiri „Mammoth”. Karbi sees on näha heledat värvi pulbriline aine (vaatlusprotokoll I kd, tl 6065). 10.11.
  4. a leiti sõiduauto Nissan Primera registrimärgiga XXXXX läbiotsimisel sõiduauto kõrvalistuja ukse sahtlist 2 heledat värvi kummikinnast ning keskkonsoolist üks läbipaistev kummikinnas (läbiotsimisprotokoll I kd, tl 67-68). Eksperdi arvamusega (Narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-1231-09/4667, I kd, 71-72) on tõendatud, et betoonist valgustusposti avast ära võetud plastikkarbis olev pulbriline aine on massiga 33,79 grammi ja see sisaldab amfetamiinisulfaati 19%, seega on pulbris 4,71 grammi amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, mis on kinnitatud sotsiaalministri
  5. mai
  6. a määrusega nr 73, kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja, mis on eriarvestusele kuuluvad narkootilised ja psühhotroopsed ained. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Eksperdi arvamuse kohaselt (Ekspertiisiakt nr 65, I kd, tl 73-74) on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 2000 mg amfetamiini. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Arvestades ekspertarvamust, oleks äravõetud 4,71 grammist puhtast amfetamiinist piisanud ühekordse joobe tekitamiseks vähemalt 36 inimesele. Seega on tegemist suure koguse narkootilise aine – amfetamiini käitlemisega. 5 DNA ekspertiisi käigus ilmnes, et plastkarbilt, milles oli amfetamiin, ning selle ümber olnud teibilt võetud proovides saadi DNA analüüsil mitmest kohast täielik segaprofiil, milles ei saa välistada Meelis Kittaskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Sõiduauto Nissan Primera läbiotsimisel ukse sahtlist leitud kummikindal saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Meelis Kittaski DNA profiiliga. Maiker Tammeoru DNA profiiliga kokkulangev DNA profiil tuvastati keskkonsoolist ära võetud kummikindal (Ekspertiisiakt nr GE-1377-09/4666, I kd, tl 75-80). Eksperdi arvamus kinnitab Maiker Tammeoru ütlusi selle kohta, et amfetamiini omandas eelnevalt Meelis Kittask, kuna aine pakendil on tuvastatud tema DNA-d. Samas oli Meelis Kittaski poolt varem omandatud amfetamiin nende mõlema ühises valduses - see oli paigutatud telefoniposti sisse, mille asukohta teadsid ainult Maiker Tammeorg ja Meelis Kittask. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kinni teibitud karp narkootilise ainega oli ka autos Maiker Tammeoru valduses, tema taskus. Ta võttis sellest natuke ainet tunnistajale proovimiseks. Seega oli amfetamiin mõlema süüdistatava tegeliku võimu all. Meelis Kittask ja Maiker Tammeorg tegutsesid amfetamiini käitlemisel kuriteo kaastäideviijatena

§ 21lg 2 mõttes.

Meelis Kittaski ja Maiker Tammeoru ühine soov oli realiseerida Meelis Kittaski poolt muretsetud amfetamiin. Sellele ostjate leidmine oli Maiker Tammeoru ülesanne, mida kinnitavad nii tema enda kui ka tunnistaja ütlused. Nad saabusid parklasse E.J. kohtuma koos ühe autoga, olid koos, kui Maiker Tammeorg pakkus tunnistajale amfetamiini proovida. Maiker Tammeorg ja Meelis Kittask tegutsesid nende valduses oleva amfetamiini realiseerimiseks koos kuni nende kinnipidamiseni politseitöötajate poolt. Maiker Tammeoru ja Meelis Kittaski poolt amfetamiini omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik, kuna neil puudus sellist tegevust õigustav luba. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Maiker Tammeorg ja Meelis Kittask on toime pannud isikute grupis

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja seda otsese tahtlusega.

Mõlemad teadsid, et tegemist on amfetamiini sisaldava pulbriga, s.o narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud. Seda kinnitab ka süüdistatavate enda konspiratiivne käitumine sündmuskohal. 2. Maiker Tammeoru süüdistus

§ 209lg 2 p 1 järgi Tunnistaja J.J.

ütlustega on tõendatud, et ta vajas oma ehitusjärgus olevale eramule Tartumaal Ränikülas väliviimistlus ja krohvitöid.

  1. a märtsis leppis ta nende tööde teostamise osas kokku Maiker Tammeoruga, kes pidi leidma töid teostavad mehed. Selleks vormistasid nad koostöölepingu. Tööde maksumus kokku oli 190 000 krooni. Maiker Tammeoru soovil maksis ta kohe ära 50 000 krooni materjalide ostmiseks. Töid hakati teostama ning tema maksis märtsi-aprilli jooksul osade kaupa Maiker Tammeorule ära kogu kokkulepitud summa 190 000 krooni (ülekuulamise protokoll II kd, tl 26-27). Töövõtuleping, mis on sõlmitud Maiker Tammeoru ja J.J. vahel 10.03.
  2. a (II kd, 14-17), on samasisuline tunnistaja poolt antud ütlustega. Lepingul on käsikirjalised märkused raha üleandmise kohta ja kinnitus, et kogusumma 190 000 krooni on kätte saadud. Maiker Tammeorg sõlmis 10.04.
  3. a Lexi Ehituse OÜ-ga töövõtulepingu (II kd, tl 10-13), mille p 2 kohaselt kohustus töövõtja Lexi Ehituse OÜ tegema XXX külas XXX 15 elamu fassaadi paigalduse. Lepingu p 7.1 kohaselt sai töövõtja ühekordset ettemaksu 10 000 krooni, p 6 9.2 kohaselt oli lepingu hinnaks 173 390 krooni. P 8.1 kohaselt kohustus tellija teostatud tööde eest tasuma 48 tunni jooksul peale tööde vastuvõtmist. Lexi Ehituse OÜ juhatuse liige A.I. andis kannatanu nimel järgmisi ütlusi (ülekuulamise protokoll II kd, tl 21-22): XXX 15 ehitusobjektil oli projektijuhiks R.B., kes suhtles Maiker Tammeoruga, tõi ehitusmaterjalid. Lexi Ehitus OÜ vahenditest sai makstud projektijuhile ja neljale töötajale töötasu, samuti ostetud vajalikud materjalid. Pärast objekti valmimist nõudis ta Maiker Tammeorult teostatud tööde ja materjalide eest 180 000 krooni. Viimane vastas talle, et maja omanik J on välismaal ja maksta saab siis, kui ta tagasi on. Selleks päevaks, kui J pidi Eestis tagasi olema, oli Maiker Tammeorg oma telefoni välja lülitanud. Kuna temaga enam kontakti ei saanud, võttis ta ühendust J.J. ning siis selgus, et omanik oli tööde eest maksnud Maiker Tammeorule. Tunnistaja R.B. ütlustest (II kd, tl 23-25) nähtub, et
  4. a aprilli algul kohtus ta A.I. ülesandel Maiker Tammeoruga, kes pakkus välisfassaadi viimistlustöid. Ta käis koos Tammeoruga XXX külas XXX 15 asuvat objekti üle vaatamas ning järgmisel päeval sõlmisid nad pubis „Big Ben“ tööde teostamise lepingu. Tööde eest tasumine pidi toimuma pärast seda kui need on tehtud ja omanik on töö üle vaadanud. Omanik oli tööga rahul, Maiker Tammeorg kutsus ta järgmisel päeval objektile ja lubas seal maksta sularahas. Maiker Tammeorg kokkulepitud ajal kohale ei tulnud ja tema telefon oli välja lülitatud. Tunnistajad I.B (ülekuulamise protokoll II kd, tl 28-29), P.K. (ülekuulamise protokoll II kd, tl 30-31) ja V.R. (ülekuulamise protokoll II kd, tl 32-33) on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et nad töötasid neljakesi koos
  5. a kevadel Tartu maakonnas XXX külas eramaja välisfassaadi töödel. Tööd korraldas töödejuhataja R.B., kes tõi ka vajalikud materjalid, ning palka maksis neile OÜ Lexi Ehitus. Maiker Tammeorg on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 49-51) tunnistanud, et J.J. tasus talle osamaksetena XXX vallas XXX külas XXX 15 elamu välisviimistluse tööde eest osamaksetena vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule 190000 krooni. Tema omakorda tellis tööd Lexi Ehitus OÜ-st, kellega lepingu sõlmisel tasus ettemaksuna 10 000 krooni. Ülejäänud J saadud raha kulus tal ära ilmselt muudele objektidele. Kuna tal raha Lexi Ehitus OÜ-le anda ei olnud, ei võtnud ta nendega ka ühendust. Ta lootis, et ehk jääb see asi niisama ja midagi ei juhtu.

§ 209

lg 1 kohaselt on kelmus varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivne koosseis sisaldab endas järgmisi elemente: petmine, kannatanu poolne varakäsutus, varaline kahju kannatanul ja varaline kasu süüdlasel. Petmine on teise isiku eksitusse viimine tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Maiker Tammeorg sai J.J. 190 000 krooni tema eramu fassaaditööde teostamiseks, faktiliselt teostas tööd nimetatud objektil OÜ Lexi Ehitus, kellele Maiker Tammeorg tasus ettemaksuna vaid 10 000 krooni. Lexi Ehitus OÜ-l jäi tööde eest saamata vastavalt Maiker Tammeoruga 10.04.

  1. a sõlmitud töövõtulepingule 163 390 krooni. Seega on kannatanul tekkinud varaline kahju ning Maiker Tammeorg on saanud varalist kasu. Töövõtuleping Lexi Ehituse OÜ ja Maiker Tammeoru vahel on sõlmitud 10.04.
  2. a. J.J. on 7 Maiker Tammeorule tasunud 50 000 krooni 04.03.
  3. a ja järgmise 50 000 krooni 28.03.
  4. a, seega on juba enne töövõtulepingu vormistamist tellija tasunud Maiker Tammeorule üle poole kokkulepitud tööde maksumusest. Maiker Tammeorg andis sellest rahast Lexi Ehitus OÜ-le üle ettemaksuna vaid 10 000 krooni. See kinnitab, et juba lepingu sõlmimisel oli Maiker Tammeorul kavatsus Lexi Ehitus OÜ-le jätta raha tasumata ja kulutada see oma tarbeks. 10 000 kroonine ettemaks lõi Maiker Tammeorust mulje kui usaldusväärsest lepingupartnerist. Seega lõi Maiker Tammeorg Lexi Ehitus OÜ esindajale R.B. 10.04.
  5. a alltöövõtulepingut sõlmides teadvalt vale ettekujutuse sellest, et ta kavatseb vastavalt sõlmitud lepingule käituda. Ta varjas Lexi Ehitus OÜ eest tegelikke asjaolusid, jättes lepingu sõlmimise ajal edastamata informatsiooni selle kohta, et J.J. on suurema osa rahast juba talle üle andnud, maksetähtaja saabumisel valetas, et raha saab alles siis, kui Janek J tuleb tagasi välisreisilt, kuigi 22.04.
  6. a seisuga oli kogu raha temale üle antud, ning seejärel hakkas end kannatanu eest varjama. Kuna Lexi Ehitus OÜ oli läbi oma esindaja Maiker Tammeoru poolt edastatud valeinformatsiooni tõttu viidud eksitusse viimase tegelike kavatsuste suhtes, hankisid nad oma vahenditest materjalid ja teostasid tööd, mis on käsitletav kannatanupoolse varakäsutusena. Seega on leidnud tõendamist, et Maiker Tammeorg realiseeris kelmuse objektiivse koosseisu. Eelpoolkirjeldatud Maiker Tammeoru tegevus tõendab ühtlasi ka seda, et ta tegutses kelmuse toimepanemisel otsese tahtlusega Maiker Tammeorg on varem karistatud nii kelmuste, omastamise kui ka varguste eest (kohtuotsus II kd, tl 73-77), karistatus on kustumata. Seega on tema poolt toime pandud kelmus õigesti kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 1 järgi.

3. Maiker Tammeoru süüdistus

§ 169järgi Tartu Maakohtu 27.10.2005.

a otsusega 2-1739-05 (II kd, tl 41-43) lahutati Maiker Tammeoru ja M.T. abielu, mis oli sõlmitud 31.01.

  1. a. Sama otsusega mõisteti Maiker Tammeorult välja M.T. kasuks tütar V.T. ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus alates
  2. juulist 2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Tartu Maakohtu 09.10.2008 kohtuotsusega (II kd, tl 39) lõpetati elatise väljamõistmine Maiker Tammeorult Tartu Maakohtu 27.10.
  3. a otsuse järgi ja mõisteti Maiker Tammeorult välja M,U, kasuks V.U. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates
  4. juulist 2008 kuni
  5. märtsini
  6. V,T, perekonnanimi on muudetud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna korraldusega 18.12.2007 nr 1603 ja on antud talle uus perekonnanimi U. (II kd, tl 45). Kohtutäituri Oksana Kutšmei tõendite (tl 36, 48) kohaselt on M.U. avalduse alusel alustatud täitemenetlust Tartu Maakohtu 27.10.
  7. a ja 09.10.
  8. a otsuse alusel Maiker Tammeorult elatise võlgnevuse sissenõudmiseks, kohtutäituri vahendusel ei ole M.U. elatisraha saanud. Kannatanu M.U. ütluste kohaselt (ülekuulamise protokollid II kd, tl 34-35, 37-38) ei ole Maiker Tammeorg vaatamata kohtuotsusele oma lapse ülalpidamiseks mingit raha maksnud ega toetanud teda materiaalselt ka muul viisil. Maiker Tammeorg on käinud tööl Soomes, mistõttu tal peaks lapse jaoks raha olema. Võlgnevus on 21.12.
  9. a seisuga 63 092 krooni. Maiker Tammeorg on ise tunnistanud (kahtlustatavana ülekuulamise protokoll II kd, tl 49-51), 8 et ta ei ole lapsele elatisraha maksnud, kuna tal on olnud rahalised raskused. Soome tööle läks ta
  10. a juunis, kuid pidev töö tekkis tal novembris
  11. a. Ta teenis 8000 krooni kuus, kuid raha kulus ära omatarbeks. Vanema kohustus last üleval pidada tuleneb perekonnaseaduse
  12. peatüki sätetest, mille § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana. Sellest sättest tulenevalt on vanemal kohustus perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise ja selleks on ta kohustatud ise aktiivselt käituma. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Maiker Tammeorg ei ole oma alaealisele lapsele elatist maksnud, see on tõendatud kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega. Elatise mittemaksmine on kestnud pikemat aega - alates
  13. oktoobrist
  14. a, mil elatis kohtu poolt välja mõisteti, kuni süüdistusaktis toodud 21.12.
  15. a. Selline pikaajaline elatise maksmata jätmine on kuritahtlik. Selle perioodi jooksul on Maiker Tammeorul olnud ka tema enda kinnitusel sissetulekuid. Kuna laps vajab varalisi vahendeid igapäevaselt nii toidule kui ka riietele, peab lapsevanem selle kindlustama, et tagada lapse normaalne areng. Lapsele elatisraha maksmata jätmist ei õigusta sissetulekute vähesus. Vanema kohustus on leida võimalus oma lapse ülalpidamiseks. Maiker Tammeorg on käesoleva kuriteo toime pannud otsese tahtlusega, kuna ta oli teadlik, et tal on kohustus oma lapsele elatusraha maksta, kuid vaatamata sellele kindlale teadmisele jättis ta selle kohustuse täitamata. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja on seisukohal, et Maiker Tammeorgu ning Meelis Kittaskit tuleb toimepandud kuritegude eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdlase vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Meelis Kittaskit on karistusregistri andmete (I kd, tl 121-131) kohaselt alates 1999. a karistatud kriminaalkorras 6 korda, viimati 19.11.2008. a Harju Maakohtu otsusega

§ 424

ja § 266 lg 2 p 3 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, mis pöörati Harju Maakohtu 29.11.2009. a määrusega täitmisele. Varasemad kuriteod on olnud erinevad, esimesel kolmel korral on need olnud varavastased, hilisemad

§ 424ja § 329 järgi.

Lisaks sellele on Meelis Kittaskit alates 2002. a karistatud väärteokorras liiklusalaste rikkumiste, alkoholiseaduse, avaliku korra rikkumise ja

§ 218järgi kokku 30 korral.

Meelis Kittaski karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole. Maiker Tammeorgu on kriminaalkorras karistatud varem 4 korda, viimati Tartu Maakohtu 19.08.2005. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3; § 1411 lg 2 p 2, § 143 lg 2 p 1,2 ja § 186 järgi 1 aasta vangistusega, liitkaristus

§ 65lg 2 ja Kr

K § 41 lg 1 alusel 1 aasta 2 päeva vangistust. Lisaks sellele on Maiker Tammeorgu karistatud kergemate liiklusalaste rikkumiste eest 7 korral rahatrahviga (Karistusandmed I kd, tl. 118-120). 9 Maiker Tammeoru vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole, tema karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust.

§ 184

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse alates kolmest aastast kuni viieteistkümne aastani. Kuna narkootilise aine kogus ei olnud väga suur, peab kohus võimalikuks karistada Maiker Tammeorgu ja Meelis Kittaskit sanktsiooni alammäärale lähedase 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 209

lg 2 p 1 järgi on võimalik karistada ühe kuni viieaastase vangistusega.

§ 169

näeb ette kuni üheaastase vangistuse ja ka teiseliigilise, s.o rahalise karistuse. Kuna Maiker Tammeorg on vaatamata varasematele karistustele, mida ta on kandnud nii reaalse vangistusena kui ka tingimisi, jätkanud erinevate kuritegude toimepanemist, ei pea kohus võimalikuks teda karistada ka

§ 169järgi rahalise karistusega.

Maiker Tammeorg on jätnud lapsele elatise täielikult maksmata pika perioodi jooksul – üle kolme aasta. Ta on jätnud kõik kohustused teise vanema kanda ja ei ole oma lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Arvestades Maiker Tammeoru süü suurust, tuleb teda karistada vangistusega

§ 169sanktsiooni keskmises määras, milleks on 6 kuud vangistust.

Samas on Maiker Tammeorg

§ 209

lg 2 p 1 järgi toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu on võimalik teda karistada vangistusega sanktsiooni alammääras.

§ 64

lg 1 kohaselt on kohtul võimalik samaliigiliste põhikaristuste mõistmise korral mõista liitkaristus kas üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kohus leiab, et Maiker Tammeorule liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada kumulatsioonipõhimõtet, st suurendada raskeimat karistust. Kuna Maiker Tammeorg on toime pannud eriliigilised kuriteod, ei oleks kergemate karistuste neeldumise teel mõistetav liitkaristus karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Süüdimõistetule peab olema reaalselt tajutav, et karistus on järgnenud iga kuriteo eest, milles ta on süüdi mõistetud. Eeltoodu alusel mõistab kohus Maiker Tammeorule liitkariseks 4 aastat vangistust. Süüdistatavad on nõustunud lühimenetlusega, mistõttu vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel neile mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Maiker Tammeoru karistuseks jääb 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning Meelis Kittaskil 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Maiker Tammeorg vabanes Tartu Maakohtu 19.08.2005. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 20.01.2006, kandmata karistus on 6 päeva vangistust, tema katseaja pikkuseks oli üks aasta. Seega on

§ 169

järgi kvalifitseeritav kuritegu toime pandud katseajal, mistõttu tuleb moodustada

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus ja liita Maiker Tammeorule käesolevas asjas mõistetavale 2 aasta 8 kuu pikkusele vangistusele veel Tartu Maakohtu 19.08.2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 päeva vangistust. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud 10 Kannatanu M.U. tsiviilhagi esitanud ei ole. Kannatanu Lexi Ehitus OÜ on esitanud Maiker Tammeoru vastu tsiviilhagi summas 163 390 krooni. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on DNA ekspertiisi maksumus 10 220 krooni (I kd, tl 81) ja narkootilise aine ekspertiisi maksumus 1510 krooni (I kd, tl 72), kokku 11 730 krooni. Ekspertiisid on läbi viidud mõlema süüdistatava poolt toime pandud ühises kuriteos, mistõttu tuleb Meelis Kittaskil ja Maiker Tammeorul hüvitada need kulutused võrdsetes osades, kummalgi pool ekspertiiside maksumusest. Lisaks tuleb Meelis Kittaskil hüvitada joobeseisundi tuvastamise kulu 925 krooni (I kd, tl 82). Maiker Tammeoru riigi õigusabi korras määratud kaitsjale on makstud kohtueelsel uurimisel kahes kriminaalasjas tasu 2100 krooni ja 840 krooni, kohtumenetluses 1020 krooni ning Meelis Kittaski kaitsjale vastavalt 1260 krooni ja 1020 krooni. Seega tuleb Maiker Tammeorult välja mõista riigi õigusabikulud kokku 3960 krooni ning Meelis Kittaskilt 2280 krooni. Kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu on Meelis Kittaskil 113.80 krooni ning Maiker Tammeorul kahes kriminaalasjas kokku 206.80 (113.80+93) krooni, mis tuleb süüdistatavatel samuti hüvitada. Lisaks eeltoodule on menetluskuludeks veel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Ingeri Tamm Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.