ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kriminaalasi Merve Pajula süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav MERVE PAJULA, isikukood: 46807190230, elukoht: Xxx, kodakondsus: EV, keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: M , karistatus: varem väärteokorras karistatud 1-l korral; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON Mõista Merve Pajula süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning karistada 1 (ühe) aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Merve Pajulale mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuuline vangistus. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Merve Pajula ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Merve Pajulalt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. KrMS § 310 lg 1 alusel mõista Merve Pajulalt välja kannatanu KApoolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 17394 (seitseteist tuhat kolmsada üheksakümmend neli) krooni ja moraalse kahju nõudes summas 25000 (kakskümmend viis tuhat) krooni. 1 Mõista Merve Pajulalt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud riigituludesse, s.o ekspertiisitasu 5750 ( viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, koopiate tegemise kulud 122.90 (ükssada kakskümmend kaks krooni ja 90 senti) ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr
/, jättes kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestaks teeolusid /jäine libe tee/, ilmastikutingimusi /hämar/, liikluse tihedust /autodega ühtlaselt koormatud tee/, et ta suudaks oma sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, milleks oli ohutuledega tähistatud mootorsõiduk, millest teised esimeses sõidureas liikuvad mootorsõidukid möödusid teise sõiduraja kaudu /
/ ning ta ei hoidnud vastavalt oma kiirusele sellist pikivahet, et ta oleks olnud suuteline vältima tema ees seisnud mootorsõidukile otsasõitu /
/, sõitis esimesel sõidurajal peatunud mootorsõidukile Audi 80 registreerimismärgiga XXX ja seda tagant lükanud vähekaitstud jalakäijatele KA ja VV otsa. Kokkupõrke tagajärjel libises mootorsõiduk Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX paremale aeglustus – kiirendusrajale ette mööda aeglustus – kiirendusrada Tallinna poole liikunud mootorsõidukile Mercedes Benz 190 registreerimismärgiga XXX, mis sõitis mootorsõidukile Peugeot 206 registreerimismärgiga XXXtagant sisse. Mootorsõidukit Mercedes Benz juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav ja kaine AT. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai eluohtlikud kehavigastused jalakäija KA. Oma käitumisega rikkus Merve Pajula järgmisi liiklusnõudeid:
/juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb /§ 129/ juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile/. 2 Oma tegevusega pani Merve Pajula toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil süüdistatav Merve Pajula seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja avaldas, et ei tunnista ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav Merve Pajula avaldas kohtuistungil täpsustavalt, et pime aeg oli, kiirus oli valitud 70-80 km/h. Ta ei ületanud kiirust, autod liikusid ühtlase kiirusega. Talle ei olnud nähtav kannatanute teel viibimine. 20 – 30 m kaugusel nägi seisvat takistust, see ei olnud märgistatud ohukolmnurgaga, ei olnud näha ohutulesid, nad varjasid oma kehadega need ära. Puudusid ka helkurid. Nüüdseks on seal küll tänavavalgustus, mida sellel ajal ei olnud. Inimesi ei olnud nähtaval. Sellepärast ta end süüdi ei tunnista. Tegemist oli aeglustusrajaga ja kaherealise teega, siis oli see äärmiselt ettevaatamatu jätta auto esimesele sõidurajale. Rääkides A haiglas A ütles, et seismajäämise põhjuseks oli bensiini otsalõppemine. Liikluseeskiri ütleb, et juht peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki tehnilises korrasolekus. Bensiini otsasaamine ei juhtu ootamatult. Oleks pidanud auto lükkama või lõpetama liikumise teepeenral. Auto ei jää sekundi pealt seisma, vaid liigub veel inertsist edasi. Sellepärast ta nõus ei olegi, kannatanute käitumist ei ole üldse hinnatud. Kõik liiklejad peavad tagama liikluses ohutuse. Elab
iduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • • Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna poolt koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 314, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning fototabelid, sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga, milledest nähtub, et 05.02.2007.a. toimus Harju Maakonnas, Saue vallas, Pärnu mnt. 549 liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduautod Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX, Audi 80 registreerimismärgiga XXXja Mercedes – Benz registreerimismärgiga XXX (t/l 3-6,7,8-13,14-20) Liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautol Audi 80 registreerimismärgiga XXXon tagumine põrkeraud küljest ära tulnud. Sõiduauto kõik valgustusseadmed töötavad ja rehvid vastavad tehnilistele nõuetele. (t/l 21-22) Liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautol Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX on iluvõre, esipõrkeraud koos numbrimärgiga küljest ära rebitud. Kapott muljutud. Esituled purunenud. Parempoolne tagumine poritiib rebenenud ja muljutud. Parempoolne tagumine tuli purunenud. Rehvid vastavad tehnilistele nõuetele. Valgustusseadmeid ei saa kontrollida, kuna võib tekkida lühis. (t/l 23-24) Liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautol Mercedes – Benz 190 registreerimismärgiga XXX on esimene põrkeraud küljest ära rebitud. Vasakpoolne esimene poritiib ja kapott muljutud. Vasakpoolne esilatern ja suunatuli purunenud. Peale purunenud esilaterna on valgustusseadmed korras ning rehvid vastavad tehnilistele nõuetele. (t/l 25-26) Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 08.03.2007.a. koostatud isiku ekspertiisiaktist nähtub, et VV tuvastati SA Põhja – Eesti regionaalhaiglas 05.02.2007.a. vasaku sääreluukeha ristmurd, mis võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist tagant lähenenud liikuvalt sõidukilt. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid vajab paranemiseks aega, mis paranemise tavapärase kulu puhul ei ületa 4 kuud ega põhjusta töövõime kaotust 40% ulatuses. (t/l 3839) Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 12.03.2007.a. koostatud isiku ekspertiisiaktist nähtub, et KA tuvastati SA Põhja – Eesti regionaalhaiglas ajavahemikus 05.02.2007.a. vasaku sääreluukeha ja vasaku pindluu lahtine murd, nahahaavaga vasaku sääre ülemises kolmandikus eesmisel-külgmisel pinnal, verevalumid parem sääre piirkonnas. Tervisekahjustused olid elule ohtlikud, mille paranemise kestus ületab 4 kuud. Nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 05.02.2007.a. ja asjaoludel kõva tömbi vägivalla toimel – löögist liikuvalt autolt ning sellele järgnevast muljumisest kahe auto tömpide esileulatuvate osade vahele. (t/l 43-46) 4 • • • • • • 05.02.2007.a. koostatud tunnistaja IH ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et sõitis Pärnu maanteel sõidukis Mersedes tagumisel istmel ja magas, ärkas löögist.(t/l 50-52) 05.02.2007.a. koostatud tunnistaja PG ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et ta sõitis maanteel (Pärnu mnt) punase Mercedesiga, tasumisel istmel. Äkki põrkas nende ees kokku sõiduk Peugeot ja viskas ta paremale poole otse nende suunas, nad põrkasid temaga kokku. Tema istus juhi taga. (t/l 53-55) 05.02.2007.a. koostatud tunnistaja SF ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et ta nägi, et kaks meest ja naine lükkasid valget Audit, nende ees sõitis sinine Peugeot, mis hakkas äkiliselt välja sõitma nende suunas, juht hakkas pidurdama, kuid sõiduk ei allunud libeda tee tõttu ja toimus löök. Istus esimesel parempoolsel istmel. (t/l 56-58) 05.02.2007.a. koostatud tunnistaja AT ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et ta sõitis Tallinnast tagasipöördele, sõitis välja kiiruserajale, kiirus oli umbes 45 km/h. Sõitis mööda kiiruserada, lülitas sisse vasaku suunatule, ees olnud Peugeot põrkas kokku kahe inimese poolt tõugatud sõiduautoga Audi 80 ja Peugeot põrkas paremale poole kiiruserajale, püüdis pidurdada ja pöörata paremale, kuid tagant riivas Peugeot vasakut külge. Avarii sõiduautode Peugeot ja Audi 80 vahel toimus esimesel sõidureal. Pärast avariid jäi seisma, väljus autost ja jooksis kahe maas lamanud inimese juurde, mehel ja naisel olid murtud jalad ja nad ei saanud liikuda. Läks sõiduauto Audi 80 juhi juurde ja küsis avariikolmnurka, pärast seda umbes 30 meetri kaugusel asetas kolmnurga esimesel sõidureal selleks, et suunata autovoolu teisele sõidureale ning vältida otsasõitu teiste autode poolt. Mees ja naine, kellele sõitis otsa Peugeot, lamasid esimesel sõidureal. (t/l 59-61) 23.10.2009.a. koostatud tunnistaja AT ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et liiklusõnnetuse ajal, mis toimus 2007. aasta veebruarikuus, oli pime aeg, hakkas just valgeks minema. Teekate oli libe, kuid jääd ja lund teel ei olnud. Ta ei mäleta, kas tänavavalgustuslambid põlesid. Tema juhtis temale kuuluvat Mercedes – Benzi, punast värvi, temaga koos olid autos veel tema sõbrad: S , I ja P . Sõitsid Tallinna – Pärnu maanteele algselt suunaga Tallinnast välja, peale Laagri Maksimarketit tegi tagasipöörde ja sõitis Tallinna poole. Tagasipöörde koht liiklusõnnetuse kohast oli umbes 300 m Pärnu poole. Peale tagasipööret jäi kiirendusrajale, kuna juba tagasipöörde ajal märkas temast Tallinna pool sõiduteel avariituledega (vilkuvad kollased) sõidukit, mida lükati. Soovis neist kiirendusrajal mööduda, kuna sõidukit lükati esimesel sõidurajal (temast vasakule jääval rajal). Hakkas just hoogu sisse võtma, kuid ei olnud jõudnud veel avariilise sõidukini, kui temast vasakule jääval rajal (esimesel sõidurajal moodus temast sõiduauto Peugeot, mis sõitis avariilisel sõidukile tagant otsa nii, et kaks isikut, kes avariilist sõidukit lükkasid, kahe sõiduki vahele jäid. Tema mäletamist mööda sõitis Peugeot otse avariilisele sõidukile tagant otsa, proovimata oma suunda muuta. Vähemalt sõiduk oma sõidusuunda enne otsasõitu ei muutnud. Löögist
ndas Peugeot kiirendusrajale, otse tema ette ja ta ei suutnud oma sõidukit enne tagant otsasõitu peatada. Kindlustus on temale kahjud hüvitanud ning pretensiooni tal ei ole, tema ja tema sõbrad olid tema autos turvavöödega kinnitatud, keegi kannatada ei saanud. Täpsustab, et temale olid avariilise sõiduki ohutuled hästi näha nii paremal kui vasakul pool sõidukit. Kuidas avariilist sõidukit lükkavad isikud sõiduki taga seisid, seda ta ei mäleta, kuid ohutuled olid vaatamata lükkajate asukohale hästi näha. /(tl 98-99) 20.02.2007.a. koostatud kannatanu KA ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 05. veebruaril olid teel Tallinna mööda Pärnu maanteed. Auto hakkas imelikult jõnksutama ning jäi seisma. Algul lükkasid tagant V ja R ning tema oli roolis. Siis vahetasid. R istus rooli ning kuna V oli raske lükata, siis aitas teda. Said vaevalt 10 5 • • • sammu lükata, kui tagant sõitis jalgadesse auto. Neil olid algusest peale ohutuled peale pandud. Algselt liikusid paremal sõidurajal. Lükkasid autot selleks, et saada seda ohutumasse paika nihutada. Kuni kiirabi saabumuseni
basid V teel. Kiirabi toimetas neid Regionaalhaiglasse. (t/l 66-67) 24.03.2007.a. koostatud kannatanu KA ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et sõitsid sõiduautoga Audi 80 mööda Pärnu maanteed Tallinna suunas esimesel sõidurajal. Laagri Maksimarketi juures suri auto järsku välja ja jäi keset esimest sõidurada seisma. Autot juhtis enne seda R . Pärast seda kui auto välja suri, läksid R ja V autot lükkama, et saada auto tee pealt ära aeglustusrajale. Mõne hetke pärast vahetas tema R kohad ära ja R istus autorooli ning tema läks lükkama. Tema oli auto taga vasakul ja V paremal pool. Olid täpselt taga, mitte nurga peal ja sisselülitatud ohutulesid ei oleks tohtinud küll varjata. Neist möödus palju autosid ja kõik need, kes liikusid esimeses sõidureas, said ilusti ümber reastuda teise ritta ning mingeid probleeme ei olnud. Kui tema autot lükkama asus, oli jõudnud edasi liikuda mingi kümmekond sammu, kui vasakule vaatas ja silmanurgast nägi tagant talle jalgadesse sõitvat autot (siis tundis lööki). Mis temale otsasõitnud autost edasi sai, seda ta ei märganud. (t/l 68-69) 13.06.2007.a. koostatud kannatanu KA ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 05.02.2007.a. kella 6:00 paiku alustasid Paikuselt, tema maja juurest sõitmist Tallinnasse. Sõidu alustades juhtis autot V V, kes sõitis linnapiirini. Sealt edasi juhtis autot tema, kuni bensiinijaamani (kusagil teekonna keskel). Seejärel bensiinijaamast alates alustas juhtimist R V. Olid jõudnud Tallinna lähedale, Laagri Maksimarketi vahetusse lähedusse, kui nende sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga XXXhakkas järsku jõnksutama ning „suri välja“. Väljas oli juba valgemaks minemas, päike küll veel ei paistnud, kuid tema jaoks oli üpris valge. Nähtavus oli hea, sademeid ei olnud. Õues oli külm, miinuskraadid. Sõitsid esimesel sõidurajal, kui auto katki läks. Ta ei mäleta, milline oli antud teel teekattemärgistus ning kas seda üldse näha oli. Mäletab, et tee oli libe ja paremal pool tee ääres oli lumevall. Hakkasid autot lükkama tee äärde. Alguses juhtis autot tema, V ja R lükkasid autot. Seejärel läks R juhtima ja tema ning V hakkasid lükkama. Tema oli vasakpoolsena auto taga, registreerimismärgiga kohakuti, sest kui toimus otsasõit, siis tema vasak jalg sai summutaja poolt kahjustada, tungides jalga sisse. V oli kohe tema kõrval. Ohutuled pidid olema teistele sõidukitele tagant näha kuna sõidukid, mis neist mööda sõitsid, võtsid kõik vasakule poole, teisele sõidurajale. Kokku võisid autot lükata umbes kakskümmend meetrit, kuid täpselt ei mäleta. Järsku, vaadates, kõrvale vasakule poole nägi, kuidas sinist värvi auto sõitis talle jalgadesse. Millise osaga ta täpselt talle otsas sõitis, ei oska öelda. Peale otsasõitu paiskus korra kätega pakiruumile ning liikus autoga mõni meeter kaasa, peale mida kukkus maha. Jäi külili maha lamama, pea Maksimarketi poole. V püüdis veel peale otsasõitu teda tee pealt ära tõmmata, kuid kukkus maha ja jäi natuke temast ees pikali maha. Kohale tulnud kiirabi toimetas tema, R ja Vi haiglasse. Ta ei oska praegu enam öelda, kus täpselt auto katki läks. Kuna autot ei ole kerge lükata, siis võttis aega, et seda tee äärde saada. Kuna ta teekattemärgistusest midagi ei mäleta, siis ei oska öelda, kus asus nende auto otsasõidu hetkel. Liiklusõnnetusega põhjustati talle vasaku sääreluu kehade lahtised luumurrud. Haiglas viibis 16 päeva, peale seda oli kodusel ravil. Käesolevaks hetkeks on haigusleht lõppenud (04.06.2007) ning määratud on ajutine töövõimetus (keskmine puue). Materiaalseid hüvitisi pole käesoleval hetkel saanud. Talle on liiklusõnnetusega tekitatud moraalne ja materiaalne kahju – saamata jäänud töötulu ja ravikulu (tl 78-79). Kannatanu KA02.12.2009.a. hagiavaldusest nähtub, et ta soovib saamatajäänud töötasu summas 16036,00 krooni ja ravikulude summas 1358,00 krooni hüvitamist. Ühtlasi on ta esitanud moraalse kahju nõude summas 25000,00 krooni. (t/l 80) 6 • • • • 29.03.2007.a. koostatud kannatanu VV ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et liiklusõnnetus toimus 05.02.2007.a. kella 07:51 ajal Tallinn – Pärnu – Ikla maantee umbes endise Peoleo kämpingu juures. Sõiduauto Audi suund oli Pärnu poolt Tallinna poole. Autot lükkasid esimeses sõidureas. Sõiduautot Audi lükkasid, kuna auto mootor suri välja. Tahtsid auto lükata paremale teeäärde, et ei takistaks teisi liiklejaid. Autot lükkasid tema ja KA, autot juhtis R V. Tema tagant lähenevat sõidukit ei märganud. Peale liiklusõnnetust toimetati teda, KAd, samuti R V Mustamäe Haiglasse. (tl. 72-73) 29.03.2007.a. koostatud kannatanu R V ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et liiklusõnnetus toimus 05.02.2007.a. kella 8:00 paiku Tallinn – Pärnu – Ikla maanteed mööda, suunaga Tallinna poole. Õnnetuse toimumise ajal oli sõiduauto Audi esimese sõidurea ja aeglustusraja keskel. Aeglustusrada oli nende sõidukite jaoks, kes tahtsid sooritada parempööret. Sõiduautol Audi seiskus mootor ja nad otsustasid auto lükata tee äärde. Kuna auto mootor seiskus väga halva koha peal (täpselt aeglustusraja alguses), siis otsustasid, et lükkavad auto tee äärde, peale aeglustusrada. Sõiduki lükkasid esimese ja aeglustusraja keskele, et mitte takistada parempööret sooritavaid autosid. Tema juhtis sõiduautot Audi 80 registreerimisnumbriga XXX. Autot lükkasid V ja K. Nägi, et enamus autosid, mis sõitsid esimeses sõidureas reastusid teise ritta. Nägi ka seda sõidukit, mis tema autole otsa sõitis. See sõitis esimeses sõidureas ja ei suundunud teise ritta. Peale õnnetust helistas 112. Tahab veel lisada, et sõiduauto Peugeot tahtis tegelikult sooritada parempööret ja tegutses viimasel minutil, et pöörata ning sellest tegevusest tulenevalt sõitis tema autole otsa. Autot lükanud isikud ei varjanud ohutulesid, mis põlesid. Tema mäletamist mööda sõiduauto Peugeot ei pidurdanud, kuna ei olnud näha ühtegi pidurdusjälge ja ei olnud kuulda ka pidurdamise häält. (tl. 74-75) 05.02.2007.a. koostatud Merve Pajula tunnistajana ülekuulamises protokollist nähtuvalt seletas Merve Pajula, et 05.02.2007.a. hommikul sõites mööda Pärnu maanteed toimus kokkupõrge Audiga. Teeolud olid libedad Audi taga olid kaks inimest (mees, naine), kes lükkasid autot. Nähtavus oli halb, ohutulesid ei näinud, kuna inimesed, kes lükkasid autot varjasid selle ära. Üritas pidurdada ja paremale tee kõrvale sõita, et kokkupõrget vältida, kuid libeduse tõttu ei õnnestunud autot kõrvale pöörata. Peale kokkupõrget Audiga sõitis ka tema taga sõitev auto Mercedes talle otsa. Paiskus paremale poole tee serva peale kokkupõrget Audiga. Märkas Audit umbes 20 – 30 sekundit enne kokkupõrget. Nähtavus oli hämar. Tee peale jäid
bama kaks inimest. Mees ja naine. Möödasõitnutest, kes peatusid, kutsusid kiirabi. Kannatanud olid teadvusel. (tl. 63-64) 12.06.2007.a. koostatud Merve Pajula kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas Merve Pajula, et esitatud kahtlustus on temale arusaadav, kuid ta ei tunnista oma süüd antud kuriteo toimepanemises. Merve Pajula seletas, et 05.02.2007.a. kella 7:40 ajal alustas Saue linnast kodu juurest sõiduauto Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX juhtimist, sõitis Tallinna poole. Sõiduautos oli üksi. Ilmastikutingimused olid halvad – väljas oli veel pime, tee oli libe. Sõitis mööda Pärnu maanteed suunaga Tallinna poole. Liiklus oli tihe. Tema sõiduauto kiirus võis olla umbes 70 – 80 km/h. Sõitis esimesel sõidurajal. Ta ei märganud, kas esimeselt sõidurajalt reastus keegi teisele või mitte. Samuti ei oska öelda, kui kaugel olid ees sõitvad sõidukid. Enne kokkupõrget umbes 30 meetrit nägi ees, esimeses sõidureas sõiduautot ja selle taga kahte inimest. Kas auto liikus ta ei näinud, ei tea mis värvi autoga oli tegu. Inimesed asetsesid üks paremal ja teine vasakul pool auto tagumise nurga juures nii, et varjasid ohutuled ära. Seega polnud sõiduautol näha vilkumas ohutulesid või nad polnud sisse lülitatud. Kui oli neid märganud, siis kokkupõrke vältimiseks pidurdas sujuvalt ning keeras rooli paremale poole. Sõiduauto aga liikus otse edasi ja autot ei õnnestunud teelt kõrvale pöörata. Ta ei oska hinnata, milline võis olla kiirus enne kokkupõrget ees oleva sõidukiga. Ta ei mäleta täpselt, millise nurga alt toimus tagant otsasõit. Peale otsasõitu ees seisvale autole, paiskus 7 • • • • tema auto aeglustus – kiirendusrajale, kus talle sõitis otsa aeglustusrajal liikunud sõiduauto. Selle kokkupõrke tagajärjel jäi tema auto pidama tee ääres esiosa Pärnu suunas. Kui auto oli seisma jäänud, siis esialgu istus autos, kuna oli toimunust šokis. Teised inimesed läksid kannatanuid vaatama. Hiljem, kui ta autost välus, läks ta samuti kannatanute juurde. Nad lamasid maas, lükatavast autost tagapool, nad olid teadvusel. Kiirabi ja politsei kutsusid välja teised inimesed. Kiirabi viis paar kannatanut ära. Ei oska öelda, kas ta peale peatumist lülitas oma sõidukil ohutuled sisse või mitte, arvab, et siiski lülitas. Juhistaaži on tal umbes 14 aastat, sõiduautot Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX juhtis kuni õnnetuseni iga päev. Sõiduk oli tehniliselt korras, pidurid töötasid, all olid talverehvid (naelkummid). Ta ei oska täpselt öelda, kas tema poolt juhitaval autol oli ABS või muu pidurdussüsteem. Sõidu ajal põlesid tema sõiduautol päevatuled. Esiklaas oli puhas ja vaateväli oli takistusteta. Ta ei tegelenud sõiduki juhtimise ajal kõrvaliste asjadega. Arvab, et õnnetus juhtus sellepärast, et inimesed lükkasid autot sõidurajal ja neid ei olnud näha ning et auto ei olnud ohukolmnurgaga nõuetekohaselt tähistatud. Teda ei ole varem liiklusnõuete rikkumise eest karistatud. (t/l 101-104) 05.02.2009.a. koostatud Merve Pajula ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt avaldas Merve Pajula, et liiklusõnnetus toimus hämaral ajal, asfalt oli kaetud jääga. Lund ei sadanud. Sõitis esimesel sõidurajal, autodevool oli tihe. Ühel hetkel märkas, et esimesel sõidurajal oli auto, mille taga olid inimesed. Püüdis paremale ära keerata, kuna vasakul sõidurajal liikusid autod. See aga ei õnnestunud, kuna oli libe. Ohutulesid ei näinud. Auto taga oli kaks inimest. Tänavavalgustust nagu täna tol korral ei olnud. (t/l 105-107) 05.02.2009.a. koostatud uurimiseksperimendi protokollist nähtub, et sõiduki ohutuled on ca 50 m kauguselt tagantpoolt tulijale nähtavad kui sõiduki taga inimesi ei seisa, samuti on sõiduki ohutuled tagantpoolt tulijale nähtavad, kui sõiduki taga kaks seisvat inimest paiknevad sõiduki keskosa kohal. Sõiduki ohutuled ei ole nähtavad tagantpoolt tulijale kui kaks sõiduki taga seisvat inimest paiknevad teineteisest lahku. (tl 108-109) 29.10.2009.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollis nähtub 05.02.2009.a. toimunud uurimiseksperimendi käik, milline on salvestatud CD plaadile. (tl. 110-111) 14.12.2009.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollis nähtuvad 05.02.2007.a. kell 7:46:40; 7:46:54; 7:52:37 ja 7:56:50 Häirekeskusesse tehtud kõnede väljavõtted, millised on salvestatud CD plaadile (tl. 120-125) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlused, kannatanu KAütlused kohtuistungil ning kontrollinud kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist
idnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi see on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Merve Pajula ei ole oma süüd liiklusõnnetuse toimepanemisel tunnistanud ning on andnud ütlusi, et pime aeg oli, nähtavus oli hämar, kiirus oli valitud 70-80 km/h. Ta ei ületanud kiirust, autod liikusid ühtlase kiirusega. Talle ei olnud nähtav kannatanute teel viibimine. 20 – 30 m kaugusel nägi seisvat takistust, see ei olnud märgistatud ohukolmnurgaga, ei olnud näha ohutulesid, nad varjasid oma kehadega need ära. Puudusid ka helkurid. Kohus
iab, et süüdistatava Merve Pajula ütlused selle kohta, et sõiduautol Audi 80 registreerimismärgiga XXX ei põlenud ohutuled on ümber lükatud nii kannatanute KAja R V kui ka tunnistaja AT ütlustega. Kannatanud K A kui Ka R V on avaldanud, et sõiduautol Audi 8 80 registreerimismärgiga XXX olid ohutuled sisselülitatud ning ohutuled olid nähtavad, kuna neile lähenevad autod, mis sõitsid esimeses sõidureas reastusid teise ritta. Kannatanute ütlused haakuvad tunnistaja AT ütlustega, kes on rääkinud, et peale tagasipööret Pärnu maanteel Tallinna poole jäi ta kiirendusrajale, kuna juba tagasipöörde ajal märkas temast Tallinna pool sõiduteel avariituledega (vilkuvad kollased) sõidukit, mida lükati. Tunnistaja on märkinud, et temale olid avariilise sõiduki ohutuled hästi näha nii paremal kui vasakul pool sõidukit. Kuidas avariilist sõidukit lükkavad isikud sõiduki taga seisid, seda ta ei mäleta, kuid ohutuled olid vaatamata lükkajate asukohale hästi näha. Asjaolu, et sõiduautol Audi 80 registreerimismärgiga XXX on ohutuled sisse lülitatud, kinnitavad ka toimikus
hekülgedel 10 – 11 asuval fototabelil olevad fotod nr. 1,2,3. Kohtul pole alust kahelda kannatanute KA ja R V ning tunnistaja AT poolt eeluurimisel ja kannatanu KA poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajaid ja kannatanuid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Liikluseeskirja § 123 kohaselt peab juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Antud juhul ei ole kahtlust, et Merve Pajula oli seiskunud mootoriga sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga XXX ja seda lükanud isikute – KA ja VV– suhtes suurema ohuallika valdaja. Suurema ohu allika valdajana oli Merve Pajulal kohustus arvestada teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid. Merve Pajula on nii eeluurimisel kui ka kohtus avaldanud, et tol päeval oli nähtavus halb ja tema poolt juhitud auto sõidukiirus oli 70 – 80 km/h. 12.06.2007.a. kahtlustatavana ülekuulamisel on Merve Pajula avaldanud, et sõidu ajal põlesid tema sõidukil päevatuled. Liikluseeskirja § 178 kohaselt peavad mootorsõidukil sõidu ajal põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Nimetatud sättest nähtub, et päevatuled on mõeldud liikuva mootorsõiduki nähtavaks tegemiseks valgel ajal. Pimedas või hämaras ei võimalda päevatuled valgustada teed piisavas ulatuses ning nende kasutamine pimedas ei taga, et juht suudab õigeaegselt reageerida võimalike takistuste ees. Asjaolu, et päevatulesid võib kasutada valge ajal, keelab nende kasutamise pimedal ajal lähitulede asemel. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tulede vale kasutamise ja vale sõidukiiruse valikul tekkinud olukord, kus sõidukijuht on nö. oma sõiduki tuledest ette sõitnud. Tulede vale kasutamise ja vale sõidukiiruse valiku tõttu ei saanudki Merve Pajula piisava ajavaruga märgata eesseisvat takistust hoolimata asjaolust, et teel hädapeatunud sõiduautol Audi 80 registreerimismärgiga XXX olid sisselülitatud ohutuled. Kohus peab vajalikuks märkida, et liikluseeskirja sätete kohaselt tuleb hädapeatunud sõiduk võimalikult kiiresti kõrvaldada sõiduteelt ning kui seda võimalik teha ei ole tuleb sõiduk tähistada
Antud juhul ei asunud hädapeatunud sõiduk piiratud nähtavusega kohas ning autol olid sisselülitatud ohutuled. Kohus nõustub süüdistatava kaitsjaga selles osas, et juhul kui kannatanud oleksid sõiduki koheselt tee äärde lükanud, ei oleks õnnetust toimunud või toimumise korral tagajärjed kergemad olnud. 9 KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud süüdistatava käitumises karistust raskendavaid ega karistust kergendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavat varem karistatud väärteokorras ühel korral, seda liiklusalase väärteo s.o. kiiruse ületamise eest augustis 2008.a. Kohus märgib, et Merve Pajulat on pärast liiklusõnnetuse toimepanemist karistatud väärteokorras lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Nimetatud asjaolu näitab, et Merve Pajula ei ole 05.02.2007.a. toimunud liiklusõnnetusest endale piisavaid järeldusi teinud. Kohus
iab, et ei ole otstarbekas karistada Merve Pajulat rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette. Kohus nõustub prokuröriga, et Merve Pajulat on võimalik karistada lühiajalise vangistusega, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Prokurör taotles Merve Pajula karistamist 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega , kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid, vähendades mõistetavat karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust koos KarS § 73 sätete kohaldamisega ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohus
iab, arvestades Merve Pajula senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, et Merve Pajulat on võimalik karistada ühe aastase vangistusega ,kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid, vähendades mõistetavat karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuulise vangistusega koos KarS § 73 sätete kohaldamisega ning võtta temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohus
iab, et lisakaristuse kohaldamine KarS § 50 lg.1 p.1 alusel on antud juhul vajalik ja otstarbekas, kuna Merve Pajula pani toime liiklussüüteo, ta ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ,mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus ja tekitati kannatanule raske tervisekahjustus. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine küllaltki lühikeseks ajaks ei takista isikut oma tööülesandeid täitmast ega sega tema igapäevast elu. Kohus
iab, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada lisakaristuse kohaldamisega minimaalmäärast veidi suuremana. TSIVIILHAGI Kohus on seisukohal, et kannatanu KA poolt esitatud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kannatanu KA on esitanud kriminaalasjas varalise kahju nõude summas 17394,00 krooni, millest 1358,00 krooni moodustavad ravikulud ja 16036,00 krooni saamata jäänud töötasu. Varaline kahju on tekkinud seoses 05.02.2007.a. toimunud liiklusõnnetusega.Varalise kahju esinemise tõenditena on kannatanu esitanud vastavad kirjalikud dokumendid , erinevad arved apteekidelt, samuti teatis töötamise kohta ja palgaarvestuse tabelid./tl. 82-97 /Esitatud kirjalike dokumentide alusel
iab kohus, et varalise kahju nõue summas 17394.-krooni on täies mahus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 10 VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). VÕS § 130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale tervisekahjustuse tekkimise. Eelnimetatud seisukohti on kinnitanud ka EV Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsustes 3-21-19-08 ja 3-2-1-152-09 Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et tervisekahjustused on KA tekkinud liiklusõnnetuse tulemusena. Isiku ekspertiisiakti kohaselt on KA tuvastatud vigastuse elule ohtlikud. Tuvastatud on ka asjaolu, et peale õnnetuse toimumist on kannatanu elukvaliteet oluliselt langenud. Liiklusõnnetuse tulemusena murdus tema pindluu kahest kohast ning üks koht ei ole siiani kokku kasvanud. Kannatanu küll ei lonka, kuid tal on seisev töö ja vigastus annab väga palju tunda. Samuti ei saa KA enam kunagi joosta ega põlvili asendis olla. Riigikohus on eelnimetatud lahendis asunud ka seisukohale, et VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on tuvastatud, et KA tekitatud eluohtlikud tervisekahjustused ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses Merve Pajula tegevusega. Kohus
iab, et kannatanu KA poolt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 25000,00 krooni on mõistlik ning kuulub väljamõistmisele Merve Pajulalt. Vastavalt KrMS 180 lg 1 kuuluvad kriminaalasja menetluskulud: sundraha summas 6525,00 krooni, ekspertiisitasud summas 5750,00 krooni ja koopiate tegemise kulud summas 122,90 krooni väljamõistmisele Merve Pajulalt. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 3,5,9; 180 lg. 1; 310; 311; 312; 313. Kohtunik 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.