) §-st 159, tegi kohus otsustused. Otsustus
§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Sulev Treimannile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon Sulev Treimanni on süüstatud selles, et tema -sai 01.06.2007 Viljandi linnas Ivo H.lt sularahas ettemaksuna 10000 krooni xxxxxx xx xx-x asuvas korteris ahju, pliidi ja soojamüüri lammutuse ning uute ülesehitamistööde teostamiseks vastavalt Ivo H. ja Sulev Treimanni vahel sõlmitud tööettevõtu lepingule. Tegelikkuses teostas Sulev Treimann ettenähtud teenustöödest ainult ehitatavate objektide eelarvete koostamise ja ahju, pliidi ja soojamüüri lammutuse kogumaksumusega vastavalt tööde eelarvele 3070 krooni, jättes ülejäänud tööd tegemata ning ülejäänud 6930 krooni Ivo H.lt ettemaksuna saadud summast omastas. isikuna, kes on varem toime pannud omastamise - sai 16.06.2008 oma elukohas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx kinnistul asuvas eramus Jaan A.ilt sularahas ettemaksuna 12 000 krooni xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx talus ahju lammutuse ja uue ahju ehitamise tööde teostamiseks ja materjalide soetamiseks vastavalt Sulev Treimanni ja Jaan A.i vahel sõlmitud tööettevõtu lepingule. Tegelikkuses teostas Sulev Treimann ettenähtud ehitustöödest ainult ehitatava objekti eelarve koostamise ja ahju lammutuse ning jättis ülejäänud tööd tegemata ning materjalid kohale toomata. Kuna Sulev Treimanni poolt varasemalt koostatud teenustööde hinnakirja kohaselt oli ahju eelarve koostamise hinnaks 860 krooni ning ahju lammutuse maksumus 450 krooni, siis teostas Sulev Treimann teenustöid kokku 1310 krooni eest ning Jaan A.i poolt tasutud esialgsest ettemaksust ülejäänud summa 10 690 krooni Sulev Treimann omastas. -sai 09.augustil 2009 Viljandis Raimo R.ilt sularahas ettemaksuna 4800 krooni xxxxxxxxx xxxxxxxxx x elamus ahju ehitustööde teostamiseks vastavalt Raimo R.i ja Sulev Treimanni vahel sõlmitud tööettevõtulepingule. Tegelikkuses Sulev Treimann lubatud töid teostama ei asunud ja omastas talle ettemaksuna antud 4800 krooni. -sai 20.augustil 2009 Viljandis Margilt L.lt sularahas ettemaksuna 5000 krooni xxxxxxxx xxxx x-xx korteris ahju ehitustööde teostamiseks vastavalt Margit L. ja Sulev Treimanni vahel sõlmitud tööettevõtu lepingule. Tegelikkuses Sulev Treimann lubatud töid teostama ei asunud ning Margit L.le 5000 krooni ei tagastanud, vaid omastas nimetatud summa. Süüdistusaktis on Sulev Treimanni tegevus kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Kohtu põhjendused ja järeldused Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemises ei leidnud kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. Kohus tuvastas, et süüdistatav sõlmis kannatanutega lepingud, mis olid suunatud küttekollete valmistamisele (VÕS 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu). Lepingud sõlmiti kirjalikus vormis, lepingud olid pealkirjastatud kui tööettevõtu lepingud (I kd tl 7, 17, 77), kannatanu Margit L. puhul ka kui tööettevõte leping (I kd tl 70). 2 Lepingutega kaasnevates dokumentidest nähtuvad tööde eeldatav materjali maht, hinnad ja arvete esitamine, kannatanu Jaan A.i puhul (I kd tl 8-9), kannatanu Ivo H. puhul (I kd tl 18-22), kannatanu Margit L. puhul (I kd tl 71), kannatanu Raimo R.i puhul (I kd tl 78). Kannatanute ütlustest nähtub, et nad sõlmisid süüdistatavaga lepingud, tasusid süüdistatavale ka ettemaksu, kuid ei saanud lepinguga kokkulepitud tööd. Kannatanu Ivo H. puhul teostas süüdistatav kokkulepitud töödest ehitatavate objektide eelarvete koostamise ja ahju, pliidi ja soojamüüri lammutuse kogumaksumusega vastavalt tööde eelarvele 3070 krooni. Kannatanu Jaan A.i puhul teostas süüdistatav kokkulepitud töödest ehitatava objekti eelarve koostamise ja ahju lammutuse, kogumaksumusega 1310 krooni. Kannatanute Raimo R.i ja Margit L. puhul süüdistatav kokkulepitud töid ei teostanud. Kannatanu Ivo H. puhul tõi süüdistatav lepingu täitmist takistava asjaoluna kohtuistungil esile asjaolu, mille kohaselt ei olnud temal võimalik kannatanu käest saada vajalikke juhiseid tööde teostamiseks. Kannatanu Jaan A. puhul tõi süüdistatav lepingu täitmist takistava asjaoluna kohtuistungil esile asjaolu, mille kohaselt ei maksnud Jaan A. temale materjalide eest. Kannatanu Raimo R.i puhul tõi süüdistatav lepingu täitmist takistava asjaoluna kohtuistungil esile asjaolu, mille kohaselt ei viibinud Raimo R. suuliselt kokkulepitud ajal mitme päeva jooksul ehitusobjektil. Kannatanu Margit L. puhul tõi süüdistatav lepingu täitmist takistava asjaoluna kohtuistungil esile asjaolu, mille kohaselt Margit L. helistas tema koju, solvas tema poega, samuti helistas tema koju Margit L.ga seotud kolmas isik. Kohtueelsel uurimisel tõi süüdistatav lepingute täitmist takistava asjaoludena välja asjaolud, mille kohaselt kannatanu Ivo H. ja tema elukaaslane olid joobes, samuti kannatanu Raimo R. oli joobes. Kohtuistungil leidis süüdistatav, et tema lõpetas sõlmitud lepingud ise, viidates lepingute rikkumisele kannatanute poolt, sh asjaoludele, mis kannatanute Ivo H. ja kannatanu Raimo R.i puhul olid erinevad, võrreldes kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütlusi. Samas leidis kohtuistungil tõendamist, et kannatanu Margit L. ei soovinud enne süüdistatava poolt lepingu täitmisele asumist enam lepingu täitmist, vaid raha tagastamist, helistades sellekohase sooviga süüdistatava koju. Kannatanu Jaan A. saatis süüdistatavale kirja, mille kohaselt teatas ta lepingu lõpetamisest (I kd tl 13). Kohtumenetluse pooled tõlgendavad sõlmitud lepingute sätteid erinevalt. Süüdistus on esitatud kehtivate lepingute alusel teostamata jäänud tööde eest saadud raha omastamises. Kohtulikes vaidlustes leidis prokurör, et lepingute puhul on tegemist heade kommete vastaste tehingutega, sest lepingud sisaldasid kannatanute kui eraisikutest klientide jaoks äärmiselt ebasoodsaid tingimusi. Prokurör leidis, et sõlmitud lepingud on tühised algusest peale ja neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et süüdistusest ei tulene, et kannatanute ja süüdistatava vahel sõlmitud lepingute puhul oleks tegemist olnud algusest peale tühiste tehingutega. Kohus nõustub prokuröriga selles osas, et lepingud sisaldavad kannatanute jaoks äärmiselt ebasoodsaid tingimusi. Samas leiab kohus, et lepingute tõlgendamisest tulenevad asjaolud, mis välistavad asjas süüdimõistva kohtuotsuse tegemise hoolimata asjaolust, et süüdistatava käitumisest võib olla 3 võimalik järeldada, et süüdistatav ei tegutsenud, olles lepingulistes suhetes kannatanutega, vähemalt hea usu põhimõtet arvestades. Nähtuvalt lepingutest puuduvad neis asjade valmistamise tähtajad. Suuliselt kokkulepitud tähtajad mh tööde alustamise aja osas on episooditi erinevad. Ühegi kannatanu ütlustest ei saa järeldada piisavalt täpselt tööde lõpetamise tähtaegu. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et süüdistuses puudub viide omastamise toimepanemise ajale. Kuivõrd süüdistuse kohaselt tehti kannatute poolt maksed lepingute alusel ja kahe kannatanu (Ivo H. ja Jaan A.i) osas järgnes lepingute sõlmimisele osaline tööde teostamine, siis ei saa samastada raha saamise aega omastamise ajaga. Tunnistaja Karlo K. ütlustest nähtub, et ta töötas süüdistava poolt suunatuna vanade küttekollete eemaldamisel. Kuivõrd süüdistusest ei nähtu, millist osa lepingute alusel kannatanute poolt süüdistatavale makstud summadest saab lugeda kannatanute omandis olevaks ka pärast vastavate summade üleandmist süüdistatavale, siis puudub piisav alus süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Ettemaksu tasumine iseenesest (ilma süüdistuses kirjeldatud täiendavate asjaoludeta) ei tähenda, et saab järeldada lepingute alusel kannatanute poolt süüdistatavale makstud raha kannatanutele kuulumist või süüdistavale usaldamist. Kohus ei pea süüdistuse poolt esitatud tõendeid usaldusväärseteks sellisel määral, et tõenditest saaks järeldada kuriteokoosseisu elementide olemasolu süüdistatava käitumises. Asjaolu, et süüdistatav tõi esile mitmesuguseid põhjuseid, mis kriminaalmenetluse käigus muutusid, õigustamaks enda poolt tööde mittelõpetamist, ei tingi süüdistava süüdimõistmist talle süüks arvatud tegude toimepanemises eelosundatud põhjustel. Ka süüdistava poolt summade kannatanutele mittetagastamist, hoolimata tingimuslikest lubadustest (kannatanu Raimo R.ile I kd tl 76), ei saa käsitleda tõsikindlalt süüdistuse aluseks olevate asjaolude olemasolu kinnitavatena olukorras, kus tsiviilõiguslike asjaolude maht tingib lepingute tõlgendamisest tulenevad pooltevahelised erimeelsused. Sulev Treimanni vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu kohus ei tuvastanud. Kohtus tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel ei leidnud kinnitust, et Sulev Treimann pani toime kuriteo KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning ta tuleb selle kuriteo toimepanemise süüdistuses õigeks mõista. Tsiviilhagide üle otsustamine
lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata.
lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Tulenevalt asjaolust, et kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, siis tuleb - jätta läbi vaatamata Margit L.e tsiviilhagi 5000 krooni saamiseks; jätta läbi vaatamata Raimo R.i tsiviilhagi 4800 krooni saamiseks; jätta läbi vaatamata Jaan A.i tsiviilhagi 10690 krooni saamiseks; jätta läbi vaatamata Ivo H. tsiviilhagi 6930 krooni saamiseks. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Prokuröri taotlus 4 Prokurör taotles kohtuistungil Sulev Treimanni süüdimõistmist KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja tema karistamist lõpliku liitkaristusena (sh arvestades Tartu Maakohtu 10.10.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa) vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud
§-s 175. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega (I kd tl 97) on määratud kohtueelselt kaitsjatasu suuruseks 900 krooni. Sulev Treimanni kaitsja Margo Normann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 9300 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega Riigi õigusabi tasu 9300 krooni (594 eurot 38 senti) tuleb arvestada advokaat Margo Normannile.
lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt
lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 7 krooni. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kohus ei tuvastanud, et õigeksmõistetule on kriminaalmenetlusega tekitatud kahju. Õigeksmõistetu suhtes ei ole kohaldatud tõkendit vahistamine.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 1 kohaselt õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele pärast otsuse resolutsiooni kuulutamist. Kalev Kuningas Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.