4-10-4715/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-10-4715 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Taotluse esitaja Tarmo Priimägi viibimiskoht: xxx; isikukood: 37809092719 Taotlus Täitmise ajatamine täiteasjas nr 186/2002/3424 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 212, kohtunik määras: Jätta Tarmo Priimäe taotlus läbi vaatamata. Kohtumääruse koopia saata Tarmo Priimäele ja Tartu kohtutäitur Reet Rosenthalile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud 16.08.
3. a esitas T. Priimägi kohtule avalduse, milles taotles täitemenetluse ajatamist kõigis tema suhtes algatatud sissenõuetes seoses sellega, et ta kannab karistust vanglas. Elektroonilise täitemenetlusregistri andmetel on T. Priimäe suhtes erinevate kohtutäiturite poolt algatatud 30 täiteasja. Tartu Maakohtu 03.11.
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39889 jagati T. Priimäe taotlus otstarbekuse kaalutlustel iseseisvateks menetlusteks iga täitemenetluse osas eraldi. Käesolevas väärteoasjas menetleb kohtunik T. Priimäe taotlust täiteasja nr 186/2002/3424 osas. Kohtuniku seisukoht Kohtumaterjalidest ilmneb, et Tartu Liikluspolitsei 23.09.
5. a otsusega nr 3889r määrati T. Priimäele karistuseks rahatrahv 1080 krooni. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatas Tartu kohtutäitur R. Rosenthal täitemenetluse (täiteasi nr 186/2002/3424), kus Tartu Politseiprefektuuri 1080 krooni suurusele nõudele lisandusid kohtutäituri tasu 360 krooni ning täitekulud kogusummas 120.20 krooni. Eelnevast saab järeldada, et täiteasjas nr 186/2002/3424 olid sissenõutavad erinevad nõuded: põhinõudena Tartu Liikluspolitsei 23.09.
6. a otsusega nr 3889r T. Priimäele määratud rahatrahv ja lisanõuetena kohutäituri tasu ning täitemenetluse kulud. Toimikust nähtub, et T. Priimäe taotlusel tunnistas Tartu Maakohus oma 16.10.
7. a määrusega väärteoasjas nr 4-09-12047 Tartu Liikluspolitsei 23.09.
8. a otsusega nr 3889r T. Priimäele määratud rahatrahvi täitmise aegunuks. Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 29.10.
9. a. Seega ei ole täitemenetluse esemeks olnud põhinõue käesoleval ajal enam sissenõutav. Ka elektroonilise täitemenetlusregistri andmetest nähtub, et seisuga 02.02.
10. a põhinõude täitmist enam ei toimunud ning täiteasjas nr 186/2002/3424 kuulusid sissenõudmisele ainult täitemenetlusega kaasnenud kulud kogusummas 7.68 eurot (120.20 krooni). Järelikult on T. Priimäel võimalik taotleda vaid viimatinimetatud nõude täitmise ajatamist. Täitemenetluse seadustiku § 45 esimene lause sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Samas tuleneb VTMS §-st 212, et väärteomenetluses lahendab kohtunik vaid kohtuvälise menetleja lahendite või kohtulahendite täitmisel tekkivaid küsimusi. Seega oleks käesolevas asjas kohtunikul pädevus menetleda vaid põhinõude, s.o Tartu Liikluspolitsei 23.09.
11. a otsusega nr 3889r T. Priimäele mõistetud rahatrahvi täitmisega tekkinud küsimusi, näiteks otsutada, kas täitemenetlust rahatrahvi sissenõudes peatada või rahatrahvi täitmist pikendada või ajatada. Kuna aga põhinõude täitmine on aegunud ning menetlus täiteasjas 186/2002/3424 toimub käesoleval ajal veel vaid täitekulude sissenõudes, siis eelnevale tuginedes puudub kohtunikul väärteoasjas T. Priimäe taotluse menetlemiseks pädevus ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtunik selgitab, et juhul kui T. Priimägi hindab täitemenetluses sissenõutava nõude jääki, mis käesolevaks ajaks on 7.68 eurot, ja soovib endiselt selle täitmise ajatamist, saab ta seda taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 tulenevalt hagita menetluses. Seejuures tuleb tal arvestada asjaoluga, et lähtuvalt TsMS § 477 lg-st 1, § 139 lg 2 p-st 2, § 371 lg 1 p-st 10 tuleb tal tasuda ka riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 järgi tasutakse hagita asjas riigilõivu 63.91 eurot. Järelikult, kui T. Priimägi soovib täitemenetluse kulude ajatamist, tuleb tal esitada kohtule vastav avaldus ning tasuda riigilõiv 63.91 eurot. Ingeri Tamm Kohtunik 2