sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Valga Maakohtu 30.06.2003.a. otsusega kriminaalasjas mõisteti Toomas Riik süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 82 lg 1 p 2 sätestab, et teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Otsus jõustus 10.07.2003.a. ja praeguseks on kohtuotsuse jõustumisest möödunud rohkem kui 3 aastat. Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Toomas Riik esitas kohtule 07.10.2010.a avalduse täitemenetluse lõpetamiseks menetluskulude osas seoses aegumisega.
kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Kohus märgib veel, kohtul puudub võimalus kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude õiguspärasuse või aegumise küsimuse lahendamiseks. Kohtutäituri tasu ja täitekulu sissenõudmise aluseks on vastav kohtutäituri otsus. Juhul, kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri otsusega täituri tasu või täitekulu osas, on tal vastavalt
§-le 217 lg 1 õigus esitada kaebus kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse.
§-st 218 lg 1 tulenevalt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega menetlus täitekulude osas lõpetamisele ei kuulu, kuna tegemist ei ole avalik-õiguslike rahaliste nõuetega. Täitmine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Lahendades täitmise aegumise küsimust peab kohus vajalikuks viidata hilisemale Riigikohtu lahendile 3-1-1-51-08, milles käsitletakse väärteoasjas tehtud lahendi täitmise aegumist, kuid samas tuleb märkida, et kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise regulatsioon on samasugune(KarS § 82 ja
Eelpoolviidatud Riigikohtu lahendis märgitakse, et kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise- saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Samuti on Riigikohus antud lahendis asunud seisukohale, et aegunuks tuleb lugeda ka sellise otsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest, peatub KarS § 82 lg 2 p 1 alusel otsuse täitmise aegumine. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et avalduse esitaja ei ole kõrvale hoidnud nõuete tasumisest, sest kohtu käsutuses 2 olevatest materjalidest ei nähtu, et ta oleks ennast varjanud või aktiivselt tegutsenud, et teha võimatuks kohtutäituri poolt kohtuotsuse täitmine. Kohus juhindub lahendi tegemisel KarS §st 5 lg 3 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2010.a. määrusest kriminaalasjas 1-06-14001. Kohus teeb määruse juhindudes KarS §-st 82 lg 1 p 2 ning
§-st 207 ja 210. Annemarie Gerassimov kohtunik 26.01.2011.a. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.