4-10-4413/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-4413 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla jaoskonna piirkonnapolitseinik Kaupo Känd Kohtuvälise menetleja esindaja Moonika Raudsepp Menetlusaluse esindaja Vandeadvokaat Mariann Tusti Väärteo asi Heller Sööl´i kaebus Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna
2. novembri 2010.a otsuse väärteoasjas nr 2390.10.001086 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. jaanuar 2010.a Menetlusalune isik Heller Sööl – sündinud
4. juulil
5. a *, *, * kodanik, IK 35607150384,*, ülalpeetavaid *, * haridus, töökoht *, elukoht *. RESOLUTSIOON
6. Heller Sööl´i kaebus rahuldada.
7. Tühistada Heller Sööl´ile, IK 35607150384, elukoht *, Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna
8. novembri 2010.a otsusega väärteoasjas nr 2390.10.001086 KarS § 218 lg 1 järgi mõistetud karistus ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Välja mõista Eesti Vabariigilt Heller Sööl´i, IK 35607150384, kasuks menetluskulu kuussada viiskümmend (650.-) eurot. konstaabli- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati Heller Sööli KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses 480.- krooni suuruses summas, kuna tema
10. augustil
11. a kell 17.30 võttis Emmaste vallale kuuluvast Tilga kruusakarjäärist ligikaudu 0,5 tonni kruusa karjääri omaniku loata, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Heller Sööl karistusega ei nõustu. Ta tunnistab küll, et võttis koduvalla karjäärist
12. augustil
13. a sõiduauto kärutäie kruusa naabrimehe aiapostide paigaldamiseks, kuid ta oli kruusa võtmisest eelnevalt karjääris kopamehena töötavat A. P. teavitanud ja tasus
14. augustil
15. a selle kruusa, umbes 500 kg, eest valla kassasse 42.- krooni. Kruusakarjäär kuulus Emmaste vallale ja varem kehtis kord, et vald lubas oma elanikel valla territooriumil kasutamiseks võtta tasuta kruusa, makstes ainult pealetõstmise eest. Heller Sööl helistas juba
16. a juulis karjääris töötavale A. P.le ning ütles, et soovib esialgu ühe sõiduauto järelkärutäie kruusa. Ats Paomees vastas, et kruusa saab küll, kuid see on alates kevadest tasuline ja kruusa müüki korraldab endiselt ME EMKO, kelle juhatajaks on nüüd S. V.
17. a augustis, enne kruusa järele minekut, helistas Heller Sööl uuesti A. P.le, et tahab kruusa
18. augustil
19. a. Kuna A. P. ütles, et on ise puhkusel, palus Heller Sööl kruusa soovist teavitada A. P.l ka S. V.d ja A. P. lubas seda teha. Heller Sööl ütles ka, et kui ühest kärutäiest tal aiapostide paigaldamisel välja ei tule, siis viib ta teise koorma veel ning tasub siis kogu koguse eest korraga. A. P. vastas, et siis on kõik korras. Enne
20. a kevadet töötas Heller Sööl ise ME EMKO juhatajana ning tegi koostööd A. P. ja ka S. V.ga. Nende vahel valitses usalduslik vahekord ning Heller Sööl arvas, et kruusa võtmisest ja hiljem selle eest tasumisest ei saa mingit probleemi tekkida. Kuna A. P. oli
21. augustil 2010.a puhkusel, siis tõstis Heller Sööl ise kühvliga kruusa järelkärusse ning viis selle naabrimehele. Varsti ärast seda haigestus ta puukborrelioosi ning sai seetõttu järgmise kruusakoorma võtta alles
22. septembril
23. a, kui juures viibis ka S. V.. Esimese kruusakoorma eest aga tasus juba
24. augustil
25. a valla kassasse 42.- krooni tema abikaasa. See oli arvestuslikult poole tonni kruusa eest, mis oleks maksimaalselt sõiduauto järelkärusse mahtunud. Tegelikult võis kruusa olla 400–450 kg, kuid keegi seda ei mõõtnud ega kaalunud. Ja seda ei ole ka kunagi tehtud. Kruusakoguse arvestamine karjääris on alati käinud kas sõiduki kandevõime või tõstuki kopa mahu järgi. Ka kruusa hind arvestati Heller Sööli ütluste järgi. Kuna Heller Sööl oli eelnevalt A. P.lt kruusa küsinud ning palunud sellest ka S. V.le teatada, siis eeldas ta kruusa saamiseks loa olemasolu. Ta on kruusa eest tasunud ja puudub kahju, seega puudub ka väärteo objektiivne külg. Ammugi puudus Heller Söölil tahtlus kruusa ilma rahata ja omavoliliselt võtta ning seega puudub ka tema süü. Eelnevat arvestades palub Heller Sööl temale mõistetud karistuse tühistada ning väärteoasjas menetluse lõpetada ja riigilt välja mõista menetluskulu. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt töötab ta aastaid Emmaste vallas traktoristina ning tema tööülesannete hulka kuulub ka kruusa tõstmine valla karjääris. A. P. ülemuseks on küll S. V., kuid tegelikult väljastab kruusa valla elanikele tema ja koguse arvestab ta kas veoki kandevõime või tõstetud kopatäite järgi. Varem oli ME EMKO juhatajaks Emmaste vallas Heller Sööl ning tema vastutas kruusa väljastamise eest, kuid raha eest müüki siis üldse ei toimunud. Alates 2010.a aprillist hakati valla elanikele kruusa müüma raha eest. Kruusa väljastavad S. V. ja A. P. ning pärast viimase poolt koguse määramist toimub kruusa eest tasumine. Heller Sööl oli juba
26. a juuli lõpus talle helistanud ja öelnud, et soovib sõiduauto järelkäruga kruusa viia. Siis oli juttu ka, et ME EMKO juhatajaks on nüüd S. V. ja kruusa eest tuleb raha maksta ning Heller Sööl palus siis tunnistajal ka viimast kruusa soovist informeerida. A. P. aga läks augustis puhkusele ning S. V.le midagi ei öelnud. Enne
27. augustit
28. a helistas Heller Sööl talle uuesti ning ütles, et läheb nüüd kruusa tooma kui käru saab. Kuna A. P. oli puhkusel, siis ta kruusa laadima ei läinud, kuid Heller Sööl lubas kruusa ise labidaga peale tõsta ja tunnistaja Heller Sööli poolt kruusa võtmises mingit probleemi ei näinud. Vallas on toimunud kõik usaldusele ja üksteisemõistmisele tuginedes. Tunnistaja S. V. töötab alates
29. a veebruarist Emmaste vallas ME EMKO juhatajana ning tema ülesannete hulka kuulub ka karjäärist valla elanikele kruusa väljastamine. Tema ütluste kohaselt teeb seda tööd reaalselt A. P., kes tõstab kruusa veokile ning arvestab ka koguse. Otsest mõõtmist ja kaalumist ei toimu. Ta teab, et
30. a augustis viis karjäärist kruusa valla elanik Heller Sööl, kes oli sellest eelnevalt teavitanud ka A. P.d, kuid mitte teda. Heller Sööl oli kruusa ise sõiduauto järelkärule tõstnud. Heller Sööli ütluste kohaselt võttis ta kruusa pool tonni. Sellise koguse eest oli ta ka
31. augustil valla kassasse tasunud.
32. a septembris viis Heller Sööl veel ühe sõiduauto järelkärutäie kruusa ja siis oli ta temaga eelnevalt kokku leppinud. Heller Sööli poolt
33. a augustis kruusa võtmises ta probleemi ei näinud, sest kõigil valla elanikel oli õigus kruusa saada ning tasumine toimuski tagantjärele. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt võttis Heller Sööl kruusa siiski omavoliliselt, sellest otseselt kruusa müügi eest vastutavat S. V.d informeerimata. Seega läks kruusa valdus Heller Söölile üle valla tahte vastaselt ja ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mistõttu palub kohtuväline menetleja Lääne prefektuuri
34. novembri
35. a otsuse Heller Sööli suhtes jätta muutmata. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ning tunnistajate ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et Heller Sööl võttis küll
36. augustil
37. a Emmaste valla karjäärist ühe sõiduauto järelkärutäie kruusa, kuid tema käitumises puudub KarS § 218 lg 1 koosseis ja väärteomenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele. Heller Sööli süüdistatakse selles, et tema
38. augustil
39. a kell 17.30 võttis Emmaste vallale kuuluvast Tilga kruusakarjäärist ligikaudu 0,5 tonni kruusa karjääri omaniku loata, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Juba aastaid kehtis Emmaste vallas aga tava võimaldada valla elanikel võtta karjäärist kruusa valla territooriumil tarbimiseks ja varem toimus see praktiliselt tasuta. Alates
40. aprilli
41. a Emmaste Vallavalitsuse korraldusest nr 94 muutus kruusa väljastamine tasuliseks ja kruusa müügi eest vastutavaks sai ME EMKO juhataja S. V. Tegelikult väljastas kruusa traktorist A. P., kes reeglina tõstis kruusa veokile ekskavaatoriga ning määras ka kruusa koguse visuaalselt, kas veoki kandevõime või tõstuki kopa mahu järgi. Tasumine kruusa eest toimus, pärast selle väljastamist ja vedu, valla kassasse. Seda kinnitasid nii S. V. kui ka A. P. Kõik toimus vastastikuse usalduse alusel ja mingit probleemi selles ei nähtud. Enne kruusa võtmist tuli ainult sellest teavitada. Heller Sööl on Emmaste valla elanik ja ta kasutas valla karjäärist võetud kruusa valla territooriumil, seega oli ta kruusa saamise õigustatud subjekt. Ta oli juba
42. a juulis teatanud A. P.le, et soovib karjäärist veidi kruusa saada. Saanud teada, et kruusa saab nüüd ainult raha eest, oli ta palunud A. P.l oma soovist teavitada ka S. V.d. A. P. lubas seda teha ning Heller Sööli soov tundus talle igati loogiline ja seaduspärane. Kuna Heller Sööl sai kruusa toomiseks sõiduauto järelkäru alles
43. augustil
44. a, siis teatas ta kruusa võtmise soovist uuesti A. P.le. Kuna viimane oli puhkusel ja ei saanud kruusa tõstukiga tõsta, siis laadis Heller Sööl kruusa kärusse kühvliga ja veoki kandevõimet arvestades võis seda olla 400-500 kg vahel. Kuna ta jäi haigeks, siis lasi ta abikaasal vallas öelda, et võetud kruusa oli pool tonni ning selle eest valla kassasse tasuda, mida abikaasa ka
45. augustil
46. a tegi. Ei A. P., ega ka S. V., kes sai küll Heller Sööli kruusa võtmisest teada hilinemisega ja kes otseselt kruusa väljastamisega tegelesid, Heller Sööli käitumises mingit probleemi ei näinud. Heller Söölil oli ju õigus kruusa saada ja ta oli selle eest ka tasunud. Pealegi väljastas S. V.
47. septembril
48. a Heller Söölile uuesti sõiduauto kärutäie kruusa. Heller Sööl oli kruusa võtmisest eelnevalt teatanud selle väljastamisega otseselt tegelevale A. P.le ning asjaolu, et viimane jättis sellest soovist teatamata S. V.le ja ei viibinud ise
49. augustil
50. a puhkuse tõttu karjäärist kruusa võtmise juures, ei anna alust eeldada, et Heller Sööli poolt kruusa võtmine oli omavoliline. Heller Sööl on ise teatanud valda võetud kruusa koguse ning selle eest
51. augustil
52. a ka abikaasa vahendusel valla kassasse tasunud. Seetõttu puudub ka kahju, mis on KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo obligatoorne asjaolu. Veelgi enam,
53. novembri
54. a Lääne Prefektuuri otsuses Heller Sööli karistamise kohta ei ole üldse kahju välja toodud. Otsuses on ainult Heller Sööli enda ütluste alusel märgitud, et võetud kruusa koguseks oli ligikaudu 0,5 tonni, kuid selle hinda ja tekitatud kahju suurust ei ole märgitud poole sõnagagi. Käesoleval ajal ei ole võimalik enam kindlaks teha võetud kruusa täpset kogust ega selle hinda. Seega puudub Heller Sööli käitumises väärteo objektiivne külg. Subjektiivsest küljest puudub antud asjas Heller Sööli süü. Väärteoasjas ei ole kohtu käsutuses ainsatki tõendit, mis tõendaksid tema süülist käitumist. Süü eeldaks Heller Sööli poolt võetud kruusa tahtlikku ilma tasuta enda kasuks pööramist. Kindlaks on aga tehtud, et Heller Sööl teatas eelnevalt kruusa saamise soovist ja on selle eest ka tasunud. Seega oli tal tahtlus saada kruusa seaduslikul teel, mitte omastada ebaseaduslikult. Tegu ei saanud olla ka süülise ettevaatamatusega.. Kohtuväline menetleja ei ole oma
55. novembri
56. a otsuses toonud välja Heller Sööli väärteo kõiki asjaolusid. Ta ei ole tõendanud ega märkinud kruusa tegelikku kogust. Kuna märkimata on ka ligikaudse koguse hind ega ole tuvastatud tekitatud kahju, ei ole sellise otsuse alusel võimalik inimest süüdi mõista. Arvestades eeltoodut, jõudis maakohus järeldusele, et Heller Sööli suhtes
57. novembril 2010.a tehtud Lääne Prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2390.10.001086 kuulub tühistamisele ning tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Heller Sööli kasuks tuleb välja mõsta menetluskulud, milleks on tasu õigusabi eest suuruses summas. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik 650.- euro