1 nõudeid pannes sellega toime väärteo, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 7437 lg. 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg. 1; VTMS § 55 lg. 2 p. 1 määras kohtuväline menetleja AL `ile LS § 7437 lg. 2 järgi karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses s.o. 900,00 krooni. KAEBUSE SISU AL esitas 10.01.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimisosakonna inspektor HS 28.12.2010.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas 10065301 ning lõpetada menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Alternatiivina, kui menetlus ei kuulu p 1 kohaselt lõpetamisele, siis lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Ühtlasi palub kaebuse esitaja tagastada sõiduki teisaldus ja parklahoiu kulud. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja märgib, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis 28.12.2010.a. toimunud menetlustoimingute ajal võimaldati tal anda toimunu kohta ütlusi, kuid nendega ei ole otsuse koostamisel arvestatud. Lisaks ütles kohtuvälise menetleja ametnik HS, et tema ütlused peavad tingimata algama selliste sõnadega, et: „Mina AL parkisin oma auto mitteettenähtud kohta, kus olid peatumist keelavad liiklusmärgid“. Kui küsis selle kohta seletust, milleks ta nii kirjutama peab, siis ütles menetleja, et nii peab ja nii on seaduses ettenähtud. Kui palus endale seda seaduse punkti lähemalt tutvustada, siis sellest keelduti, öeldes, et see on dokumentide vormistamise üldine norm. Tema 28.12.2010.a. antud ütlustes andis menetlusaluse isikuna põhjalikud ja detailsed selgitused selle kohta, miks tema auto nimetatud kohas oli. Nimelt sõitis 28.12.2010.a. kella poole kaheksa või kella kaheksa paiku õhtul (täpsele kellaajale ei pööranud ta tähelepanu) Mustakivi tee 23 asuva mootorsõidukite parkla sissesõidutee juurde. Kuna lumi oli kõrge ning teeotsa oli kinni parkinud TAK-i buss nr 54, siis otsustas sealt ära sõita, kuid jäi autoga manööverdades lumme kinni. Auto esistange sõitis ka lumevalli vastu katki (see on näha ka fotol). Auto oli bussipeatuse lähedal, kuid kindlasti ei seganud bussiliiklust ega olnud bussiliiklusele oluliseks liiklustakistuseks. Tegemist on busside ümberkeeramise kohaga, kus sõidukiirused on väga väikesed ja piisavalt ruumi kõigile liiklejatele ning Mustakivi tee 23-st edasi Mustakivi tee 25 suunas lõpeb sõidutee ära. Arvestades neid asjaolusid (lumeolud, puhastamata teed) ei saanud tema lumme kinni jäänud auto olla oluliseks liiklustakistuseks. Kuna tema auto oli lumme kinni jäänud, siis läks jalgsi Eesti Mereakadeemia Merekooli õppeasutuse poole (aadress: Mustakivi tee 25), kust lootis kedagi appi kutsuda, kes aitaks auto välja lükata. Pidas ebamõistlikuks hakata Päästeametit kutsuma, et auto lumest kätte saada. Kui tuli koos abilisega auto juurde tagasi, siis oli auto juba ära viidud. Tema oma 28.12.2010.a. antud ütlustes tunnistas, et sõitis autoga bussipeatuse lähedal tee ääres lumme kinni, kuid teadlikult ega ettekavatsetult ta seal parkida ei kavatsenud. Kohtuvälisel menetlejal puuduvad tõendid, et tema auto sinna parkis. Ülekuulamisel tunnistas autoga sõitmist ja lumme kinni jäämist, mitte sõiduki parkimist. Samuti on kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses nr 10065301 kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud, et väärteo toimepanemise kohaks on Mustakivi tee 25. Maa-Ameti maainfosüsteemist kontrollides on Mustakivi tee 25 aiaga piiratud ja suletud tõkkepuuga varustatud kinnine Eesti Mereakadeemia Merekooli territoorium, kus tema auto ei paiknenud. Sõiduk asus Mustakivi tee 23 bussipeatuse kõrval. Kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, kus auto tegelikult asus. Kohtuväline menetleja on sündmuskoha vaatlusel teinud järeldusi (Antud peatumist keelava liikluskorraldusvahendi mõjupiirkonda liikluskorraldusvahendile
Kuna asus peatumise ja parkimise keelualas ning tema auto jäi lumme kinni ning sõidu jätkamine oli võimatu, siis võib tema sõiduki seismajätmist võtta kui hädapeatust.
lg 10 kohaselt mõistetakse hädapeatumise all sõiduki seismajäämist või – jätmist, kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik.
lg 5 kohaselt ei tohi peatuda kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid. Arvestades asjaolusid, et oli õhtune aeg ja tegemist tupiktänavaga, mille äärde jääb busside ümberpööramise koht ning mille liikluskoormus on väike, siis ei saanud tema auto teha võimatuks teiste sõidukite liiklemist, ega takistada jalakäijaid.
lg 8 kohaselt ei tohi peatuda D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel «Ühissõidukipeatus», nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 m liiklusmärgile «Bussi- või trollipeatus» või «Taksopeatus», kui see takistab vastavalt kas D-kategooria ühissõidukite või sõitjate veoks ettenähtud taksode liiklust.
lg 8 sätet ei ole võimalik kohaldada, sest ta ei peatunud ega soovinud parkida seal tahtlikult. Lisaks ei ole kohtuväline menetleja tõendanud, millisel viisil tema auto liiklust oluliselt takistas. Kohtuväline menetleja ei ole antud juhtumi puhul arvestanud teo õigusvastaseks kvalifitseerimisel KarS § 29 tulenevat erisust. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikust. Selleks, et autoga võimalikult kiiresti bussipeatuse lähedusest lahkuda ja vältida busside liiklemise võimaliku takistamist, otsustas minna koheselt abi kutsuma. Lisaks eelnevale soovis pärast kiirmenetluse otsuse kättesaamist 28.detsember 2010.a. oma toimiku materjalidest koopiat. Kohtuvälise menetleja ametnik keeldus sellest viidates, et küll ta saab toimikuga tutvuda peamajas Pärnu mnt 139c/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.