järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav Rannus Kiviloo elukoht: XXXX; isikukood: 38705050350; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud kolmel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Rannus Kiviloo
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Rannus Kiviloo ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta Rannus Kiviloolt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. 1 Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkulepe 2
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Lähtudes
§-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Rannus Kiviloo ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena Rannus Kiviloolt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Rannus Kiviloo tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19.18 eurot on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot (600 krooni). Seega tuleks Ranner Kivilool hüvitada menetluskulud kokku 474,56 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Ranner Kiviloo sissetulekuteks on talutöödest saadav tasu ca 200 eurot kuus ja pension 176 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Ranner Kiviloole ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja mõista sundrahast välja ainult 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude tasumine ühe korraga käib Ranner Kiviloole üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.