1-10-11129/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-11129 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. detsember 2010, Tallinn Kriminaalasi Valeri Žini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. oktoobri 2010 otsus Apellatsiooni esitaja Valeri Žin ja tema kaitsja advokaat Merike Borunova Prokurör Taavi Pern Süüdistatav Kaitsja Valeri Žin, isikukood 37510010239; elukoht: XXX XX-XX XXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas; kodakondsus: XXXXXXXXXXXX; haridus: X XXXXXX; emakeel: vene keel, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras karistatud viis korda; tõkend: vahistamine Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON
4. Maakohtu otsus Valeri Žini süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
5. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. oktoobri 2010 otsusega tunnistati V. Žin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 17.03.
8. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus süüdistatavalt sularaha summas 31 843 krooni ja AS SEB Pank kontol hoiustatud 1287 krooni. Valeri Žin tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS
9. ptk.
10. jaos sätestatud kuriteo, omandas enne 17.03.2010 täpselt tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid - amfetamiini sisaldavat pulbrit, fentanüüli sisaldavat pulbrit ja marihuaanat. Omandatud narkootilisi aineid hoidis süüdistatav oma elukohas Tallinnas, aadressil XXX XX-XX kuni 17.03.
11. a, mil need tema elukoha läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokku 294,58 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul amfetamiini 23,01 grammi), 1,29 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 0,103 grammi fentanüüli) ja 1,0 gramm marihuaanat. Kohus leidis esmalt, et lubatud tõendiks on kohtulikul arutamisel avaldatud ning uuritud läbiotsimisprotokoll. Nimetatud tõend on kooskõlas KrMS § 91 ja § 92 sätetega. Nähtuvalt läbiotsimisprotokollist on uurimistoimingul osalenud tõlk, seega pidas kohus paljasõnaliseks süüdistatava ütlusi selle kohta, et tema millestki ei saanud aru, kuna protokoll oli eesti keeles ja tema ei mõelnud sel hetkel. Samuti on V. Žinile antud võimalus omakäeliselt teha märkusi protokolli, s.h uurimistoimingu enda kohta ning milles V. Žin on märkinud, et protokolliga on tutvunud ja ka koopia saanud. Seejuures leidis vaieldamatult tõendamist, et V. Žin on vabatahtlikult andnud välja tema poolt kasutatavast eluruumist 2 topsi amfetamiiniga ja 1 plastiktopsi fooliumvoldikutega, milles „raske“ aine ja mobiilihoidja, milles „raske“ aine. Pärast vaatlust on V. Žini elukohast leitud ja ära võetud esemed saadetud DNA ja narkootilise aine ekspertiisi. Narkootilise aine ekspertiis tuvastas, et pakikestes sisaldus süüdistuses näidatud narkootiline aine. Seejuures leiti fentanüüli jälgi süüdistatava juurest leitud elektronkaalult. Samuti on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et leitud ja äravõetud narkootilisi aineid sisaldavad esemeid on käidelnud süüdistatav Valeri Žin; seda kinnitas kohtu hinnangul tõsikindlalt DNAekspertiis. V. Žin selgitas seejuures, et amfetamiin oli tema jaoks ravim. Tema haigus väljendus põletikus ja suurtes valudes. Vabanedes vanglast puudus tal võimalus saada abi arstidelt ja seega kasutas amfetamiini valguvaigistina. Arsti poole ei pöördunud ta seetõttu, et tal puudus raha. Fentanüüli, mis leiti tema elukohas, kasutas ta unerohuna, kuna peale amfetamiini tarvitamist on väga raske magama jääda. Seda versiooni ei pidanud kohus usaldusväärseks. Kohus märgib, et süüdistatav V. Žin on kohtumenetluses andnud ütlusi, mis sisuliselt välistavad teineteist, seega ei saa kohus usaldada süüdistatava ütlusi ning kohus ei tugine antud ütlustele otsuse tegemisel. 2 Kohus leidis kokkuvõtlikult, et V. Žin käitles suures koguses narkootilisi aineid. Kirjandusele osundades märkis kohus, et süüdistatava elukohast leitud ja äravõetud ainete kogusest piisab mitmekümne kordselt inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o antud amfetamiini kogusest piisaks 177 inimesele ja fentanüüli kogusest piisaks 515 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Samuti leidis kohus narkootilise aine kogust arvestades, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t sihiga teenida majanduslikku kasu, kuna antud kogusest piisab mitmekümne kordselt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t amfetamiini ja fentanüüli oli kokku 692 doosi. Samuti puudusid süüdistataval legaalsed sissetulekud, vaatamata millele leiti tema juurest kokku sularaha 31 843 krooni. Veel märgib kohus, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei jätnud kohus tähelepanuta, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud narkootilise aine, s.o amfetamiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.
12. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni V. Žin ja tema kaitsja advokaat M. Borunova. Apellatsioonides esitatud taotlused ja põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 2.1.1 Vastavalt KrMS § 34 lg 1 p-le 7 on süüdistataval õigus esitada tõendeid, kuid kohus on keeldunud kohtusse ilmunud tunnistaja ülekuulamisest formaalsetel kaalutlustel, viidates sellele, et taotluse tunnistaja ülekuulamiseks oleks pidanud esitama varem. Samuti toimus süüdistatava ülekuulamine kiires tempos ja kohus piiras kaitsja võimalusi küsimuste esitamisel põhjendusega, et seda olevat juba küsitud. Süüdistatav soovis vastata kaitsja küsimustele selle kohta, kuidas toimus tema poolt valmistatud suveniiride realiseerimine, kuid kohus ei andnud selleks võimalust. Kohtuistung algas kl 11.00 ja lõppes poolte vaidlusega kl 13.
13. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutas kohus juba 15 minuti pärast. Kohus ei jõudnud kaitsja hinnangul selle aja jooksul tutvuda kriminaalasja mahuka toimiku materjalidega. 2.1.2 Kohus ei tundnud huvi süüdistatava arvamuse vastu tõendite lubatavuse osas. Seejuures peab kaitsja asjakohaseks süüdistatava seletust, et narkootilisi aineid kasutas ta valuvaigistina. Ei ole usutav, et äsja vanglast vabanenud isik on teadlik tasuta ja tasulise arstiabi erinevatest võimalustest. 2.1.3 Kohus ei pidanud usaldusväärseks ka süüdistatava versiooni selle kohta, et ta sai kogumiskontolt vabanemisel 13 050 krooni, mis kanti sinna ajal, mil ta kandis karistust. Käesoleval ajal on Tallinna vangla esitanud tõendi, mille kohaselt on tõepoolest süüdistatavale vabanemisel antud sularaha summas 13 050 krooni. See kummutab kohtu veendumuse, et läbiotsimisel leitud rahalised vahendid on kindlasti saadud kuritegelikul teel. 2.2 Maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus taotleb ka V. Žin. 2.2.1 Esmalt kirjeldab apellant pikalt, kuidas toimus tema kinnipidamine ning sellele järgnenud läbiotsimine tema elukohas. Tema juurest leitud narkootikumide osas peab V. Žin oluliseks märkida, et vastavalt teostatud ekspertiisile oli narkootilise aine kontsentratsioon pakettides erinev. Kasutades temalt eelnevalt ära võetud võtmeid, sisenesid operatiivtöötajad korterisse ning asetasid sinna 3 narkootikumid, kasutades selleks pakendeid, millel oli tema DNA; viimaseid oli tema korteris piisavalt. Alles pärast seda viidi korterisse tema ning korraldati läbiotsimine. Seega ei ole läbiotsimisprotokoll usaldusväärseks tõendiks ning tuleb tõendite hulgast välja arvata. 2.2.2 Samuti ei nõustu apellant sellega, et tema juurest leitud fentanüülist oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks 515 inimesele. Niivõrd väikest kogust, nagu tema juurest leiti, ei ole selliseks hulgaks jagada lihtsalt võimalik. 2.2.3 Ka kinnitab V. Žin, et tema juurest leitud raha oli saadud ausal teel. Peale vangist vabanemist valmistas ta suveniire, müües neid isikule, kes tegeles nende realiseerimisega. Sellel inimesel oli viie kuu vältel rahalised raskused, alles
14. märtsil 2010 sai ta tema käest 18 700 krooni. Sellest rahast leiti tema juurest 17 000; ülejäänud raha oli see, mille ta sai vanglast vabanemisel, mille kohta on olemas ka tõend. Seejuures leiab V. Žin, et tema antud ütlused raha kohta ei ole vastuolulised ning kohus ei ole arvestanud tema süüd välistavaid tõendeid. Samuti ei pea ta ise tõendama raha legaalset päritolu; sellele viidates on kohus eksinud KrMS § 7 vastu. 2.2.4 Apellandi hinnangul oli kohtunik tema suhtes erapoolik – kohtunik O. Tali arestis nimelt tema juurest leitud raha ja tema arvelduskonto. Seega oli kohtunik kriminaalasja materjalidega eelnevalt tutvunud ning kohtulik uurimine ei olnud sõltumatu. 2.2.5 V. Žin kinnitab veel, et tema tervislik seisund oli halb, tal olid valud. Raha arsti juurde pöördumiseks tal ei olnud, tasuta arstiabi saamise võimalusest ei olnud ta teadlik. Kasutades narkootikume enda valude leevendamiseks, on tegemist KarS § 57 lg 1 p-s 4 kirjeldatud asjaoluga. Kohus ei ole arvestanud ka seda, et kuriteoga ei põhjustatud kahju; vastupidi, ta hoidis ära kahju tekkimise enda tervisele. Seega ei pannud ta toime kuritegu, mistõttu on otsus ebaseaduslik.
15. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud taotluste juurde ning palusid maakohtu otsuse tühistada ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, paludes jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väited ei anna eraldivõetult ega ka kogumis alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Enda seisukohti põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
16. Mõlemas apellatsioonis leitakse, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning seetõttu tuleb kriminaalasi saata esimese astme kohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Täiendavalt vastustab V. Žin apellatsioonis ka mõningaid maakohtu materiaalõiguslikke järeldusi. Kriminaalkolleegium ei soostu nende väidetega ning leiab, et maakohus on tõsikindlalt tuvastanud V. Žini süü talle inkrimineeritud kuriteos. Maakohus on otsuses väljendatud seisukohtade kujunemise protsessi teinud kohtuotsuse lugejale jälgitavaks ja ringkonnakohus ei näe siin mingeid minetusi. Silmas tuleb seejuures pidada sedagi, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne arutamine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo 3-1-1-70-10, p 12).
17. Esmalt võtab kriminaalkolleegium seisukoha küsimuses, mis puudutab väidetavalt kriminaalmenetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt. 4 5.1 Süüdistatava kaitsja leiab, et maakohus on lubamatult jätnud tunnistajana üle kuulamata V. Žini ema, kes võis anda ütlusi selle kohta, kuidas V. Žin vabaduses viibides raha teenis. Kriminaalkolleegium ei soostu sellega. Vastavalt KrMS § 227 lg-le 1 tuleb juhul, kui kaitsja (või süüdistatav) soovib tunnistajana kohtuistungil üle kuulata täiendavalt tunnistajaid, anda nende isikute nimekiri kohtule vähemalt kolm tööpäeva enne eelistungi toimumist. Eelistung toimus käesolevas kriminaalasjas
18. septembril 2010 ning ei sellele eelnevalt ega ka mitte selle toimumisel ei esitanud kaitsja vastavasisulist taotlust kohtule; selle taotlusega tuli kaitsja välja alles
19. oktoobril 2010 alanud kohtuistungil. Ka ei põhjendanud kaitsja ja süüdistatav piisavalt, miks ei ole kõnealust taotlust esitatud varem. Seejuures tuleb silmas pidada, et süüdistatava ema sooviti üle kuulata küsimuses, mis puudutas V. Žini väidetavaid legaalseid sissetulekuid, vääramaks arestitud rahaliste vahendite konfiskeerimist. Konfiskeerimise tagamiseks olid kõnealused rahalised vahendid arestitud juba
20. aprillil 2010 (kd 1, tlk 75), mis teeb kõnealuse taotluse esitamise alles kohtuistungil täielikult mõistetamatuks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatult jättis maakohus taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata KrMS § 276 lg 1 p 2 alusel. 5.2 Ka ei mõista ringkonnakohus kaitsja etteheidet selle kohta, et süüdistatava ülekuulamine toimus maakohtus kiirendatud tempos ning kohus takistas kaitsja võimalusi esitada küsimusi. Süüdistatav on kohtuistungil üle kuulatud (kd 2, tlk 31-35), selle käigus andis ta ka ütlusi väidetava suveniiride valmistamise ning realiseerimise kohta. Peale seda on kohus küsinud süüdistatava kaitsjalt, kas on tal V. Žinile veel täpsustavaid küsimusi, millele on kaitsja vastanud eitavalt (kd 2, tlk 35). Seega on alusetu apellatsioonis esitatud väide, et piirati kaitsja õigust asjakohaste küsimuste esitamisel. Seejuures on kohus prokuröri taotlusel avaldanud kriminaalasjas sisalduvad kirjalikud tõendid, millele ei ole süüdistatav ega ka kaitsja vastu vaielnud (kd 2, tlk 31). Seega on kohus nimetatud tõendeid kohtuistungil vahetult uurinud ning vastuväiteid sellele esitatud ei ole. Ka ei soostu ringkonnakohus kaitsja väitega, et kohus ei saanud nõupidamistoas viibides piisava põhjalikkusega uurida kriminaalasja mahukaid materjale. Nagu öeldud, uuriti kriminaaltoimikus sisaldunud tõendeid juba kohtuistungil. Teisalt tuleb kindlasti vastustada väidet, et toimiku materjalid on mahukad; tegelikkuses on nad pigem napid, koosnedes esmajoones läbiotsimisprotokollist (kd 1, tlk 4), narkootilisele aine ekspertiisist (kd 1, tlk 29) ning DNA-ekspertiisist (kd 1, tlk 34). Neil asjaoludel ei saa kindlasti väita, et kohus oleks kriminaalasja materjalidega tutvumisse suhtunud pealiskaudselt. 5.3 Sarnaselt maakohtule leiab ringkonnakohus sedagi, et läbiotsimisprotokoll (kd 1, tlk 4) on kriminaalasjas lubatud ning usaldusväärseks tõendiks. Nimetatud tõendi usaldusväärsust on apellatsioonis vastustanud V. Žin. Apellatsioonis on süüdistatav asunud väitma, et narkootilised ained paigutasid korterisse hoopis politseitöötajad. Siinkohal tuleb esmalt silmas pidada juba seda, et teatud kaitseväite usaldusväärsust saab ja tuleb hinnata juba lähtudes ajahetkest, millal see on esitatud. Nimelt on sellele kaitseteesile esmakordselt osundatud apellatsioonis. Maakohtus ei ole V. Žin midagi sellist väitnud ning on vastupidiselt kinnitanud, et vaatluse all olev narkootiline aine oli tema valduses (kd 2, tlk 33) ning ta andis selle välja vabatahtlikult (kd 2, tlk 32). Sellisel seisukohal oli maakohtus ka süüdistatava kaitsja (kd 2, tlk 31). Sarnaselt on asjade käik talletatud ka kõnealuses läbiotsimisprotokollis, mille kohaselt on V. Žin andnud menetlejale vabatahtlikult välja nii amfetamiini kui ka fooliumvoldikud nn „raske“ ainega (kd 1, tlk 4). Asjakohaselt on maakohus viidanud ka sellele, et läbiotsimise juures viibis ka tõlk, mistõttu on alusetu süüdistatava väide, et ta ei saanud toimunust aru. Samuti on süüdistataval puudunud märkused läbiotsimise kohta, kusjuures ta on aga kinnitanud seda, et ta on protokolliga 5 tutvunud ning selle koopia saanud (kd 1, tlk 6). Selle kohta on süüdistatav seejuures andnud ka allkirja (samas). Seetõttu peab ringkonnakohus apellatsioonis esitatud väiteid selle kohta, et tegelikkuses on narkootilised ained (vähemalt osaliselt) paigutanud tema korterisse politseitöötajad, täielikult paljasõnalisteks. Olgu seejuures märgitud, et siinkohal on tegemist ka loogikaveaga; neid aineid ei oleks saanud süüdistatav vabatahtlikult ka välja anda, mida ta maakohtus samas aga kinnitas. Seejuures ei eita süüdistatav ka apellatsioonis, et süüdistuses märgitud narkootilisi aineid ta siiski käitles, kuid seda n.ö meditsiinilistel eesmärkidel. Tähendust ei oma ka asjaolu, et narkootilise aine kontsentratsioon oli n.ö pakiti erinev. Praktikas on tegemist täiesti tavapärase olukorraga, kus narkootilisi aineid lahjendades saavutatakse tulemus, kus ballastaine osakaal on pakiti mõninga protsendipunkti osas erinev. Seega leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et läbiotsimisprotokoll on lubatud ning usaldusväärseks tõendiks, mis kinnitab, et süüdistuses näidatud narkootilised ained leiti läbiotsimisel V. Žini elukohast. Enda kaitseversiooni esitamisel on süüdistatav olnud ka ebajärjekindel, mis kinnitab ringkonnakohtu hinnangul täiendavalt, et tegemist on valeväidete esitamisega. 5.4 Asjakohatud on süüdistatava viited ka sellele, nagu olnuks kriminaalasja menetlenud kohtunik erapoolik. Tõepoolest on kriminaalasja menetlenud kohtunik O. Tali arestinud konfiskeerimise tagamiseks V. Žini sularaha ja arvelduskonto (kd 1, tlk 75), kuid KrMS § 49 lg 1 p 2 kohaselt ei ole see kohtuniku taandumise aluseks. Seega ei ole tegemist rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes ning ringkonnakohus jätab selle küsimuse edasise tähelepanuta.
21. V. Žin ei nõustu apellatsioonis ka sellega, et tema juurest leitud fentanüülist piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks ca 515 inimesele, nagu seda märkis maakohus. Nimelt leiti tema juurest fentanüüli puhtal kujul 0,103 grammi (s.o 103 milligrammi). Ringkonnakohtul puudub alus seada kahtluse alla maakohtu osundust, mille kohaselt on fentanüüli tavaliseks narkojoovet tekitavaks annuseks 0,05-0,2 mg. Sellest omakorda järeldub, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks läheb vaja vahemikus 0,5-2 mg fentanüüli. Seejuures on maakohus võtnud edasise arutluse aluseks süüdistatavale soodsama variandi (2 mg; vt ka RKKKo 3-1-1-12106, p 12: aluseks tuleb võtta teatud määral narkootikumidega varasemalt puutumuses olnud isik) ning sellele tuginevalt leidnud, et süüdistatava valdusest leitud fenanüülist piisanuks joobe tekitamiseks enam kui 500 inimesele. Sellise määratlusega on sisuliselt jätkatud varasemat õiguslikku olukorda, kuivõrd ka kuni 30.06.2005 kehtinud VV määruse nr 229 kohaselt loeti suureks koguseks juba 0,002 grammi (2 mg) fentanüüli.
22. Edasiselt kinnitab V. Žin apellatsioonis seda, et tema juurest leitud narkootikumid – ennekõike amfetamiin ja fentanüül – olid mõeldud temal esinenud füüsiliste vaeguste leevendamiseks ehk siis esmalt valuvaigistiks (amfetamiin) ja unerohuks (fentanüül). Selle kaitseversiooni jätab ringkonnakohus kõrvale kui ilmselgelt ebaloogilise ja mitteusutava. Jääb täielikult arusaamatuks juba see, kuidas saaks toimida valuvaigistina amfetamiin, mis enda olemuselt on ennekõike siiski erguti. Teisalt tuleb tähele panna, et selle kaitseteesi näol on nii süüdistatava kui ka kaitsja hinnangul tegemist õigusvastasust välistava asjaoluga. Kohtupraktikas on aga kinnistunud arusaam, et kui isik on käitunud koosseisupäraselt, siis tema käitumise õigusvastasust eeldatakse ning isik ise peab esitama tõendid, mis kinnitaks tema käitumises nn õigustava asjaolu esinemist. Midagi sellist ei ole aga V. Žin ega ka mitte tema kaitsja esitanud (ehk siis tõendeid selle kohta, et V. Žinil oleks esinenud haiguslik seisund, mis väljendus tugevates füüsilistes valudes ning teisalt selle kohta, et amfetamiin koos hapukapsa ja meega – vt süüdistatava ütlused kd 2, tlk 35 ja 39 olnuks kohaseks aineks nende vaevuste kõrvaldamiseks). Kuid nagu öeldud, ei pea ringkonnakohus juba eluliselt usutavaks väidet, et isikul on meditsiinilistel eesmärkidel narkootilist ainet, millest piisab sadadele isikule narkojoobe tekitamiseks. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt peatuda küsimusel, kas hapukapsas, mesi ja amfetamiin 6 võivad kombineeritult moodustada nn rahvameetodi (vt süüdistatava ütlused kd 2, tlk 35) haiguslike nähtude raviks ja leevendamiseks.
23. Ringkonnakohus soostub maakohtuga ka selles, mis puudutab süüdistatavalt leitud rahaliste vahendite konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel. Süüdistatav leiab selles osas esmalt, et rikutud on KrMS § 7 sätteid ning nõutud, et tema ise tõendaks enda raha legaalset päritolu. KarS § 832 lg 1 kohaselt võib kohus teatud täiendavate eelduste esinemisel kohaldada laiendatud konfiskeerimist, kui on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Sama sätte
24. lause sätestab seejuures nn pööratud tõendamiskoormise (vt ka RKKKo 3-1-1-73-10, p 9.2), mille kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt. Osundatud lahendis märgib Riigikohus täiendavalt, et laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib võtta aluseks isik kuritegeliku eluviisi ning ei ole vaja tõendada vara pärinemist konkreetsest kuriteost (p 9.1). Osundatud arusaamadest lähtudes on maakohus ka toiminud. 8.1 Süüdistatav väidab, et tema juurest leitud sularaha pärineb kahest peamisest allikast: esmalt sai ta tasu suveniiride valmistamise eest (17 000 krooni), 13 050 krooni sai ta vanglast vabanemisel. Kriminaalkolleegium ei pea kumbagi väidet usaldusväärseks. Esmalt ei ole suutnud V. Žin anda vähimatki konkreetset viidet isikule, kes temalt siis neid suveniire tellis ning realiseeris. Ka apellatsioonis viidatakse sellele inimesele üksnes umbmääraselt, tehes täielikult võimatuks selle väite kontrollimise. Teisalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tegemist ei saa olla rahaga, mis osaliselt pärinevad nn vabanemisfondist. Selle kohta on tõepoolest esitatud tõend, mille ringkonnakohus lisas kriminaalasja materjalide juurde (kd 2, tlk 98) ja mille kohaselt on V. Žinile vabanemisel (s.o 2009 septembris) antud sularahas kätte 13 051.05 krooni. Siinkohal on maakohus õigustatult viidanud süüdistatava ütluste vastuolulisusele. Nimelt on V. Žin samaaegselt õigustanud narkootikumide omamist seoses valudega ning sellega, et ta ei saanud rahapuudusel minna arsti juurde, mis tingiski narkootikumide tarvitamise. Kuid samaaegselt väidab V. Žin, et ta siiski oli enam kui 13 000 krooni; jääb arusaamatuks, kuidas see raha tal üheaegselt nii oli kui ka ei olnud. Seejuures on süüdistatav maakohtus kinnitanud, et tema juurest leitud sularaha ei pärinenud vabanemisfondist (kd 2, tlk 34), see raha oli tal teiste asjade jaoks ning raha arsti juurde minekuks ei olnud, kusjuures ta pidi tasuma ka erinevaid võlgasid (samas). Seega on tegemist ilmselge vastuoluga süüdistatava ütlustes, mistõttu on maakohus need õigustatult tõendikogumist kõrvale jätnud kui ebausaldusväärsed. 8.2 Kõige selle taustal ei saa siiski unustada ka järgnevat. Nagu öeldud, leiti süüdistatava valdusest suures koguses narkootilist ainet, millest piisanuks joobe tekitamiseks sadadele inimestele. Samaaegselt leiti süüdistatava juurest ka elektronkaal, millel tuvastati ekspertiisiga fentanüüli jäljed (kd 1, tlk 31), s.o ilmselged viited sellele, et selle kaaluga on esmalt kaalutud ning kõigi eelduste kohaselt seejärel pakendatud narkootilisi aineid. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et süüdistatavalt võeti kinnipidamisel ära kolm mobiiltelefoni, milles kõigis olid ka kõnekaardid (kd 1, tlk 7). Kriminaalkolleegiumi ei veena vähimalgi määral süüdistatava seletus, et neist kahte kasutas ta tasuta rääkimiseks ning kolmandat selleks, et samaaegselt saaks minna Internetti (kd 2, tlk 32). Kriminaalkolleegiumi hinnangul viitab see tegelikkuses ning üheselt narkodiilerlusele ehk siis narkootikumide müümisele. Õigustatult viitab maakohus selles kontekstis veel sellele, et vaatamata ametliku töö ning sissetuleku puudumisele oli süüdistataval raha üle 30 000 krooni. Neid asjaolusid kogumis hinnates peab ringkonnakohus ainuõigeks maakohtu järeldust, et V. Žin tegeles narkootikumide müümisega omakasu eesmärgil ning sellest johtuvalt on õigesti rakendatud ka KarS § 832 lg 1 sätteid, s.o konfiskeeritud süüdistatavale kuulunud raha. 7
25. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleeguim maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Paavo Randma Ivi Kesküla Julia Katškovskaja 8