lg 2 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7 200 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Menetlusalune isik: Tõnis Vaabel, 38512082729, elukoht: XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta Tõnis Vaabeli kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 25.11.2010 otsusele nr 2302,10,017122 Tõnis Vaabeli karistamises LS § 7419 lg 2 ja LS § 7417 lg 1 ettenähtud
lg 2 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7 200 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 25.11.2010 otsus nr 2302,10,017122 Tõnis Vaabeli karistamises LS § 7419 lg 2 ja LS § 7417 lg 1 ettenähtud
lg 2 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7 200 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks selles, et menetlusalune isik 16.10.2010 kella 13.45 ajal Tallinnas Pärnu mnt 273 juures juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,50 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ning pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Samuti ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees peatunud sõidukile ning sõitis tagant otsa tema ees valgusfoori (punase) keelava tulega peatunud s/a Toyota registreerimismärgiga xxx, põhjustas liiklusõnnetuse, tekitas varalise kahju Swedbank Liising ASle ja LO, millega rikkus LE § 129 sätteid ja pani toime LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles leidis, et juhtimisõiguse peatamine 7 kuuks on liiga karm karistus. Juhtimisõigus on tööks ja igapäevaseks liiklemiseks tähtsad. Oleks nõus ka suurema rahatrahviga kui juhtimisõigus jääks alles või peatataks lühemaks ajaks. Samuti märgitakse kaebuses, et LO on tekitatud kahju hüvitatud ning ootab Ergo Kindlustuse otsust, et ka see kahju hüvitada. Eelmisel õhtul käis sõbra juures ja võttis natuke napsu kuni kella 02ni öösel ja järgmine päev kella 13.30 ajal sõitma hakates ei tundnud, et on veel joove. Pärnu mntl sõitis kiirusega umbes 50 km/h ja oli pime kurv, märkas autosid foori taga seismas. Arvatavasti oleks pidanud sõitma aeglasemalt. Väljas oli külm, sõidukil suverehvid ning autol ei olnud ABS süsteemi. Vajutas pidurit, rattad blokeerusid ja libises ees seisvale autole tagant sisse. Oli ka joobes, mis hiljem selgus, kuid puudusid vahendid selle kontrollimiseks ning arvas, et on kaine. Auto kuulus tema emale LO, ema ostis selle auto seetõttu, et on nägemispuudega invaliid, et ta saaks koolis käia ja ema igapäevaselt linnas liikumiseks aidata. On üliõpilane ja teeb juhutöid kullerteenuseid osutades ning arvab, et juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks 0,5 promillise joobe puhul on liiga karm karistus. Praegu on rasked ajad et leida tööd, enamustes töökohtades on vaja juhiluba, võiks vähendada juhtimisõiguse äravõtmist 7-lt kuult 3-le kuule. Otsuses märgitud väide selle kohta, et tahtlikult juhtis mootorsõidukit joobes, ei ole õige, sest uskus, et on kaine. Väide selle kohta, et on varem toime pannud raskeid liiklusalaseid väärtegusid, on küll õige, kuid need on teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Trahv on maksmata seetõttu, et vanemad ei toeta teda peaaegu üldse ja ta ei ole võimeline korraga suurt summat välja käima. On kohtutäiturile korduvalt püüdnud selgeks teha, et oleks võimeline maksma umbes 300 krooni kuus talle, kuid täitur ei ole sellega nõus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et karistus on liiga karm. Töö otsimisel on pooltel juhtudel vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Raske on koolis käia, õppeasutus asub taga Nõmme lõpus, ise elab kesklinnas, ka ema on vaja sõidutada. Toimepandud süütegude eest karistuste maksimaalmäärasid ei tea, on liiklusseadust lugenud. Kohapeal pärast liiklusõnnetust sai aru, et võib olla joove, tegi politseiga koostööd. Enne ei veendunud, et on kaine. Alkomeetrit ei ole ega ole seda muretsenud pärast liiklusõnnetust, sest see oleks liialt suur väljaminek. Kuivõrd juhtimisõigus on vajalik, siis võiks lisakaristuse tähtaega vähendada, oleks nõus ka tegema üldkasulikku tööd või tingimisi karistusega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo, mille eest on ka lisakaristuse kohaldamise võimalus. Riigikohus on asunud 2 seisukohale, et sõiduki joobes juhtimise eest tuleb üldjuhul karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning vaid erandjuhtudel võiks juhtimisõiguse äravõtmisest loobuda. Juhtimisõiguse puhul on tegemist eriõigusega, mis võimaldab hõlpsamini realiseerida põhiõigusi ja –kohustusi, kuid selle eriõiguse äravõtmine ei takista hoolsuskohustuse täitmist lähedaste suhtes. Isik, kellele on antud juhtimisõigus, on teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest, mistõttu ei saa talle olla ka üllatuseks, et teda võidakse karistada rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse esitaja käitumine näitab ükskõiksust saabuvasse tagajärge, so liiklusohtu ja järgnevasse rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmisse. Isik peab oma käitumises hoolitsema ise selle eest, et tema olukord ei halveneks. On tehtud õige otsus ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Juhul kui kohus peab võimalikuks ja vajalikuks, siis ei vaidle kohtuväline menetleja vastu kui rahatrahvi tasumine määratakse ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtuistungil avaldatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni (käesoleval ajal kuni 1200 €) või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 7417 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni (käesoleval ajal kuni 1200 €) või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning lõike 2 kohaselt võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Menetlusalust isikut karistati LS § 7419 lg 2 ja lg 3 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel LS §de 7419 lg 2 ja § 7417 lg 1 ettenähtud väärtegude eest. Otsusele esitatud kaebuses vaidlustati LS § 7419 lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse tähtaega, leides, et lisakaristuse võinuks kohaldamata jätta või et lisakaristuse tähtaeg on liiga pikk. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja samale seisukohale. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut kahe väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7 200 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks. Seega on põhikaristus määratud alla LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,50 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,45 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud mõningal määral alla vastutust ettenägeva sätte keskmist piiri, mistõttu süü suurust arvestades on määratud põhikaristus proportsionaalne LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusega. Samas, arvestades asjaolu, et menetlusalune isik pani samaaegselt toime ka LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo, millise toimepanemise eest on samuti ette nähtud põhikaristusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku käitumist kogumis arvestades määranud karistuse suhteliselt leebena ning 3 kohtu arvates olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ka suuremas ulatuses kui seda tegi kohtuväline menetleja. Esitatud kaebuses ei ole põhimõtteliselt põhikaristust vaidlustatud ning on vaidlustatud määratud lisakaristust ja selle määra põhjendusega, et juhtimisõiguse olemasolu on menetlusalusele isikule oluline nii tema enda elukorralduseks kui ka nägemispuudega ema abistamiseks. Väärteoasja materjalides leiduvatest Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud LS § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 11.11.2005 rahatrahviga 13 800 krooni ning andmed määratud rahatrahvi täies ulatuses tasumise kohta puuduvad. Sellele järgnevalt on menetlusalust isikut karistatud väärteokorras 2007 ja 2008 aastal kuuel korral, neist kolmel korral AS § 70 alusel ja kahel korral KarS § 262 ettenähtud väärtegude eest ning pärast vaidlusaluse väärteo toimepanemist veel ka liikluseeskirja rikkumise eest. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud tahtlike väärtegude rohkust asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik suhtub õiguskorda üleolevalt. Esitatud kaebuses on tunnistatud liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid leitud, et alkoholi piirmäära ületamine tuli menetlusalusele isikule ootamatuna. Kohus suhtub väitesse, et menetlusalune isik arvas ennast kaine olevat, kriitiliselt. Väärteoasjas leiduvatest karistusandmetest saab järeldada, et alkoholi toime organismile ei ole menetlusaluse isiku jaoks võõras ning ta on seda korduvalt tarvitanud sellisel määral, et see on tinginud tema korduva karistamise vajaduse. Seega ei saanud väärteo toimepanemisele eelnev seisund olla menetlusaluse isiku jaoks sellise kogemuste pagasi juures võõras ega ootamatu ning ta oli teadlik nii sellest, et ta oli eelnevalt alkoholi tarvitanud kui ka sellest, et ta ei olnud piisavalt kainenenud selleks, et asuda sõidukit juhtima. Arvestades selliseid andmeid ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloomu, millisest nähtuvalt läks süüdistatav, veendumata selles, et ta on pärast alkoholi tarvitamist piisavalt kainenenud koos tuttavaga sõitma ning suutmata sõidukit peatada eespoolse nähtavusulatuse piires, valides ka sõidukiiruse, mis ei vastanud ei tema juhtimiskogemusele, teeoludele ega tema enda seisundile, põhjustas ka liiklusõnnetuse, millega tekitati varalist kahju, siis selline käitumine näitab menetlusaluse isiku ohtlikkust liikluses. Menetlusalune isik võttis kaasa autosse ka teise isiku, seades ohtu nii ennast kui ka kõrvalist isikut ning sõitma asudes ka teisi liiklejaid ning põhjustas ka varalise kahju. Selline liikluseeskirja nõuete rikkumise iseloom näitab ilmselgelt seda, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda, teistesse liiklejatesse, samuti kaasreisija tervisesse üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks olevate rikkumiste iseloomu, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteo iseloomu ja menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Menetlusalune isik pani toime kaks ohtlikku väärtegu, mille mõlema toimepanemise eest on ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise võimalus nii põhi- kui ka lisakaristusena, millest menetlusalune isik kui juhtimisõiguse saanud isik oli väga hästi teadlik. Kuivõrd senini määratud ja osaliselt tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa rahatrahvist ja lühiajalisest lisakaristusest ning kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui isikule on juhtimisõiguse säilimine oluline, siis tema enda ja lähedaste soodsa olukorra säilitamiseks peab isik igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa olukorra säilimise. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik ka sellest, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada ka väärteo toimepanija majanduslikku olukorda, seades 4 temale piiranguid. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ega juhtimisõiguse kasutamisest tulenevad liikumisvajaduse rahuldamise võimalused ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast ning esitatud kaebusest nähtub hoopis seda, et kaebuse esitaja põhjustas mootorsõidukit juhtinuna liiklusõnnetuse ja varalise kahju siis, kui ta juhile keelatud seisundis sõidutas teist isikut. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalaste väärtegude iseloom ja tema käitumine viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada võimalikult pikaks ajaks, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so tema põhjustatavasse liiklusohtu ja järjekordsesse rahatrahvi ning võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks oma senise elukorralduse jätkamisel. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles teise isiku sõidutamine ning liikluses ohtlik ja teisi kahjustav käitumine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist soodsat olukorda säilitada. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Kuigi menetlusalusele isikule on lisakaristus määratud vaidlustatud otsusega ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana, asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü suurust arvestades ei saa menetlusaluse isiku põhi- või lisakaristust kergendada, kuivõrd kergendamisel tekiks olukord, et mitme ohtliku väärteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda võrreldes ühe väärteo toimepanemisega ning kohus leiab, et selline olukord oleks vastuolus karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.