S § 50 lg 1 p 2 ja
lg 3 p 1 alusel võtta Marek Kolpakovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohustada Marek Kolpakovi asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 23.02.2011.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Marek Kolpakovi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Marek Kolpakovi suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtus tuvastatud asjaolud Marek Kolpakovi suhtes on Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik A. Hintsi poolt koostatud 30.10.2010.a. väärteoprotokoll nr AB 1222961 selle kohta, et Marek Kolpakov 30.10.2010.a. kella 03.07 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Sipelga 1, liikudes Sõpruse pst suunas juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus oli 0,70 mg/l ± 0,05, mõõdetud seadmega Alcotest 7110 nr ARAF-0031, taatlustunistuse nr TTRC-10-00050, Kirjeldatud teoga rikkus Marek Kolpakov LE § 76 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Marek Kolpakov 17.01.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on menetlusalune isik isiklikult allkirja vastu kätte saanud 13.01.2011.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Marek Kolpakovi süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Marek Kolpakovi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemise eest s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise s.o, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi eest arestiga 15 päeva, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 5 kuuks, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud kogumis väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh menetlusaluse isiku ütlusi kohtuvälises menetluses, leiab, et liiklusseaduse (
) § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteoasja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.
lg 2 kohaselt juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,501,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohandada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine Marek Kolpakovi käitumises 30.10.2010.a. kella 03.07 on tõendatud: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Ando Hints 30.10.2010.a. otsustas kõrvaldada Marek Kolpakovi sõiduki juhtimiselt, kuna Marek Kolpakov 30.10.2010.a. juhtis sõidukit Audi A6 Avant reg. märgiga xxxning isiku kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et Marek Kolpakov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Marek Kolpakov kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et viimase veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis. Marek Kolpakov on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud; 2 - Marek Kolpakovi suhtes 30.10.2010.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millistest nähtub, et 30.10.2010.a. kell 03.17-03.20 Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Ando Hints kasutades tõenduslikku alkomeetrit DRÄGER ALCOTEST 7110 ARAF-0031, tuvastas Marek Kolpakovi väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,70 ± 0,05 mg/l kohta. Marek Kolpakovi nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga; - Marek Kolpakovi suhtes 30.10.2010.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 30.10.2010.a. kell 03.08 patrullpolitseinik Ando Hints kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. A103456, tuvastas Marek Kolpakovil indikaatorvahendiga alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,83 mg/l kohta. Marek Kolpakov nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga; - menetlusaluse isiku Marek Kolpakovi poolt 11.11.2010.a. kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulausega väärteoprotokollile AB 1222961, millises menetlusalune isik palub, et talt ei võetaks ära mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna ta sai tööle ja ta ei saa töökohustusi täita ilma juhtimisõiguseta. Samuti selgitab menetlusalune isik, et tal on üürikorter, mille kulusid ta peab katma, ta väga kahetseb tehtud viga ja ta loodab siiralt, et kohtuväline menetleja mõistab teda ja arvestab ta avaldusega ning ta loodab, et nad jõuavad kokkuleppele seoses trahvide maksmisega; - menetlusaluse isiku - Marek Kolpakovi suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna ta teadis, et oli eelnevalt alkoholi tarbinud, seda fakti ei ole võimalik alkoholi tarbija poolt mitte teada ning asus siiski sõidukit juhtima. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja vastulausest nähtuvat kahetsust toime pandud teo suhtes. Karistusregistri andmetest nähtub menetlusalusel isikul kehtivate karistuste olemasolu. 2009.aastal on isik toime pannud vähemalt 4 väärtegu, mille eest määratud karistused olid käesolevas asjas arutatava väärteo toimepanemise ajal kehtivad. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja taotletud raskemaliigilise karistuse ehk aresti mõistmine on põhjendatud. Aresti kui raskemaliigilise karistuse mõistmine on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kohaldatud kergemaliigilisemad karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, sellise olukorra esinemine nähtub ka käesolevast väärteoasjast. Kohus asub seisukohale, et Marek Kolpakov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Marek Kolpakovile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut
3 Karistuse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, mis võib kaasa tuua pöördumatult ränki tagajärgi juhile endale ning kõigile teistele liikluses osalejatele. Kuna Marek Kolpakovi ei ole hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud, on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 5 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 23.02.2011.a. Kohus peab vajalikuks kohaldada isiku suhtes liiklusseaduse § 7419 lg 3 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, karistuse eesmärkide saavutamiseks, kuna isikut on varem karistatud korduvalt liikluseeskirjade rikkumise eest, kuid see ei takistanud isikul jätkamast väärtegude toimepanemist. Asjaolu, et Marek Kolpakov on väidetavalt seadnud oma sissetuleku teenimise sõltuvusse mootorsõiduki kasutamise võimalusest, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Isik ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut teenida. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või ebamugavam, ei ole kohtu arvates asjaoluks, mis tingiks talle mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Samuti oli menetlusalune isik isikuna, kes on saanud juhtimisõiguse ja seetõttu teadlik liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõuetest, teadlik ka sellest, et tema enese liikluseeskirja nõuetega vastuolus olev käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada juhtimisõiguse äravõtmist ning rahaliste vahendite vähenemist. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi või aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et liiklusnõuetega tahtlik vastuollu minek on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema senise soodsa olukorra säilimise. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi või aresti ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks elukorraldusel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse ning tema enda ja lähedaste heaolusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja pärast seda alkoholi mõju all sõiduki juhina liikluses osalemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui tema enda tulevik. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ja majandusliku olukorra halvenemine muutuks vältimatuks. Isik, kes seab enda toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Aulike Salo Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.