1-08-13979/26

(07606262243)Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Kriminaalasi Jevgeni Ivanovi süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Jevgeni Ivanov Elukoht XXX, isikukood 38608132228, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, õppekoht XXX Varasem karistatus: - 08.07.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 215 lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud 27 päeva, katseajaga 3 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vladimir Vaštšjonok RESOLUTSIOON Tunnistada Jevgeni Ivanov süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Jevgeni Ivanov ei pane toime 3-aastasel katseaja kestel uut kuritegu. Mõista Jevgeni Ivanovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku 1 1-08-13979 materjalist koopiate tegemise eest 122 (ükssada kakskümmend kaks) krooni 70 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Jevgeni Ivanov, nr 1-08-13979, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 10.01.2011.a Maakohus tuvastas Jevgeni Ivanov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 21.01.2007 kella 04.30 paiku avalikus kohas, Narva-Jõesuus baari hoone lähedal aadressil Pargi 1 lõi rusikaga A L , peale viimase kukkumist istus talle peale, püüdis kägistada, kui teda ära veeti, lõi teda jalaga näkku, tekitades talle vigastusi nina piirkonnas (ninaluu murru) ja rebis katki tema jope, millega tekitas talle kahju 800 krooni. Oma nimetatud tegudega pani Jevgeni Ivanov toime avalikus kohas teiste isikute rahu ja avaliku korra rakse rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Jevgeni Ivanov tunnistas end süüdi osaliselt talle inkrimineeritud kuritoes. Esitatud süüdistuse sisulise poole kohta seletas, et tal ei olnud mingeid huligaanseid ajendeid ja ta ei onud kakluse initsiaatoriks. Tal tuli selles osaleda. Ta ei löönud kannatanut. Nad kukkusid koos kannatanuga maha ja maas olles leidis aset mingi võitlus. Pärast seda ütles proua P talle, et läheme lahku, aga jope oli katki rebitud sellel hetkel, kui ta püüdis ennast haardest lahti rebida. Sellel hetkel rebenesid tema ja kannatanu jope. Tunnistab, et viibis süüdistuses nimetatud ajal baaris. Kannatanut ta ei löönud. A kukkus näoga, tema kulmuga. Ta ei saanudki aru, miks konflikt toimus. Kõrvallauast kostusid hüüded. Ta rääkis neile, et kui tullakse baari, siis tuleb normaalselt käituda ja puhata. Kannatanu seltskond käitus tema meelest ebaõigesti. Tema oli baaris koos D P , seltskonnas oli veel 3-4 inimest, kuid kes täpselt – ta ei mäleta. Tema oli joonud 1-2 kruusi õlut. Kannatanu teda ei löönud. Ta läks välja suitsu tegema. Seal seisis kannatanu, kannatanu tuli tema juurde ja pöördus tema poole sõnadega: „läheme ja räägime“. Ta siis nõustus. Ta läks natuke ettepoole, kannatanu asus temast natuke kõrval. Mõne sammu pärast haaras kannatanu tal kaelast kinni ja ütles: „ma näen sinusuguseid tittesid tööl iga päev, mis sa minu seltskonna vastu üles astud?“ Kannatanu tugevdas haaret, ta hakkas ennast lahti rebima. Selle tulemusena kannatanu libises ja nad kukkusid maha. Pärast oli võitlus. Tal õnnestus kannatanu haardest vabaneda ja ta istus kannatanule peale. Haaras kannatanul õlgadest kinni. Küsis, et äkki aitab. Aga kannatanu ei jätnud järele. Siis haaras ta kanntanul kõrist kinni. Pärast tuli juurde neiu. Ja pärast kannatanu nõustus, et aitab. Ta ei oska seletada kuidas kannatanul võis tekkida ninaluu murd. Kohtuistungil kannatanuna ülekuulatud A L seletas kohtule, et teab süüdistatavat toimunud konflikti tõttu. Süüdistatavaga varem kohtunud ei ole. Juhtum leidis aset Narva-Jõesuus, kolm 2 1-08-13979 aastat tagasi detsembri kuus. Nad läksid oma seltskonnaga baari puhkama. Seltskonnas oli tema ise, tema naine, N. S , M. S ja J. P . Baari tuldi pärast kella 2 öösel. Baaris oli seltskond noormehi. Ta läks korraks baarist välja suitsu tegema, süüdistatavaga tekkis väljas konflikt, kuna nad istusid baaris kärarikkalt. Õues seisid Ivanov ja veel mitu inimest, sõna järele sõna ja Ivanov lõi teda rusikaga näkku. Löögist ta kukkus maha, hakkas teadvust kaotama, õhku ei jätkunud, kuna süüdistatav kägistas teda kätega. Kes süüdistatavat eemale tiris, tema ei näinud. Ta hakkas just teadvusele tulema ja süüdistatav jälle lõi teda. Seekord lõi jalaga näkku. Ta ei näinud, et keegi oleks Ivanovil abiks. Võib-olla ta ütles Ivanovile midagi, mis provotseeris konflikti. Ta ei mäleta, mis põhjusel sõnavahetus algas. Tol öösel oli ta joonud ja oli enda hinnangul keskmiselt joobes. Baari juures hiljem nägi ta L P , N S ja oma naist. Kõik toimus baarist umbes 30 meetri kaugusel. Ta ei mäleta, et baaris oleks mingi konflikt Ivanovi ja tema seltskonna vahel. Ta ei mäleta, et oleks Ivanovi vastu löönud, kui tema aga maha kukkus, siis oli võitlus. Löögi tulemusena tal olid ninaluu murd, hematoom, kägistamisest jäljed kaelal. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J P seletas kohtule, et süüdistatavat tunneb visuaalselt. Nad on naabrid. Omavahel ei suhtle. Kannatanut tunneb. Sõbrustab kannatanu nõbu õega. Ühel korral koos A L oli ta vaba aega veetnud. See oli 3 aastat tagasi talvel, nad istusid koos Pargi tänava baaris. Baari tulid öösel. Nende seltskonnas olid tema nõo õde, kannatanu koos naisega, N S koos mehega. Baaris kõik oli korras. Pärast läks ta välja suitsu tegema ja nägi, et süüdistatav ja kannatanu kaklevad - kannatanu ja süüdistatav seisid teineteise vastas ja hoidsid kinni. Ta läks juurde ja tõmbas kannatanu kättpidi eemale. Pani kannatanu pigile istuma. Ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks prokuröri taotlusel avaldas kohus t.lk. 29 read 9-11, millest tuleneb, et süüdistatav ja kannatanu võitlesid maal, kusjuures süüdistatav istus kannatanu peal. Tunnistaja kinnitas, et need ütlused kuuluvad talle ning vastavad tõele. Kui ta süüdistatava ja kannatanu juurde tuli, siis kannatanul ninast jooksis verd. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja N S seletas kohtule, et süüdistatavat ei tunne, kannatanu on tema nõbu mees. 2-3 aastat tagasi käisid nad koos kannatanuga ja seltskonnaga Narva-Jõesuus Pargi tänava baaris. Nad olid seltskonnaga: tema, tema mees, vend naisega, sõbranna ja nõbu koos mehega. Läksid Pargi tänava baari, jätkasid lõbutsemist. Ta läksin kord baarist välja ja nägi, et A seisab, jope on katki rebitud, kael kriimustatud. Sellele eelnesid sündmused baaris – A lihane õde karjus seal midagi ja tema arvab, et rüselus õues toimuski just sellel põhjusel. Rüselust tema pealt ei näinud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A L seletas kohtule, et süüdistatavat ta ei tunne. Kannatanu on tema mees. 2007 aastal talvel nad puhkasid mehega, L P , N ja M So Pargi tänava baaris. Tulid sinna öösel, oli juba hilja, pärast kella kahte kindlasti. Baaris oli noormeeste seltskond. Nende seltskond võttis juua, istusid laua taha, ajasid juttu. Kui nad baari tulid, siis hakkasid noored nende peale reageerima teadmata põhjusel. Noored hakkasid tüli norima. Läks tund aega mööda, nad istusid, siis keegi hüüdis, et keegi peksab tema meest. Ta läks baarist välja tänavale ja nägi, et mees lamas maas. Üks noormees istus peal, teine hoidis jalgadest. L P jooksis juurde ja tõukas peal istuva mehe eemale. Tema mehe peal istuv inimene kägistas tema meest. L jooksis juurde ja tõukas selle mehe eemale. Pärast jooksid pooled teise seltskonna poistest kusagile ära. Kaks inimest käisid veel ja halvustasid neid. Neiu käis koos noormeestega ja ütles, et kirjutab nende seltskonna peale avalduse politseisse. Nii otsustasidki nemad, et kirjutavad esimesena avalduse. Leiab, et nende seltskond käitus baaris hästi. Kellelegi ligi ei tikkunud. M S käis isegi noormeeste juures rääkimas ja neid rahustamas. See noormeeste seltskond olid umbes 20 aastased. Konflikti tagajärjel tema mehe nina oli katki, kaelal olid sõrmede jäljed, jope oli täiesti katki. Nad pöördusid kohe Narva haiglasse. 3 1-08-13979 Kuna süüdistatava välimus 2007 aastast on muutunud, demonstreeris kohus tunnistaja A L fototabeli kuriteo toime pannud isiku äratundmiseks. Kolmest esitatud fotost tundis tunnistaja ära tema meest rünnanud noormehena Jevgeni Ivanovi pilti. (t lk 67) Kohus samuti avaldas järgmised eeluurimisel kogutud tõendid: - äratundmise protokolli, millest nähtub, et kannatanu A L tunneb ära süüdistatav J. Ivanovi kui isikut, kes 21.07.2007 kella 04.30 paiku Narva-Jõesuus, Pargi 1 a asuva baari juures rusikalöögiga vastu rinda lõi teda jalust maha, mille tulemusena ta kukkus selili, peale seda istus süüdistatav talle otsa ja hakkas teda kägistamata (t.lk 18-21); - SA Narva Haigla tõendi A L kohta, millest nähtub, et A. L pöördus haiglasse arstiabi saamiseks 21.01.2007 kell 06.25 vägivaldse traumaga ning temal diagnoositi ninaluu murru, näo põrutust ning hematoomi. (t lk 65) Maakohtu seisukoht Kuulanud üle süüdistatavat, kannatanut, tunnistajaid, avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud muud tõendid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et Jevgeni Ivanovi tegevust tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi ehk kehalise väärkohtlemisena. Kohus loeb tõendatuks, et 21.01.2007 kella 04.30 paiku baaris kahe seltskonna vahel toimus verbaalne konflikt, mis kasvas üle vägivaldseks füüsiliseks kontaktiks süüdistatav Jevgeni Ivanov’i ja kannatanu A L vahel, kusjuures süüdistatava poolt kannatanule kehavigastuste tekitamine toimus öisel ajal õues, umbes 30 m kaugusel baari hoonest. Sellised asjaolud välistavad süüdistatava tegevuse kvalifitseerimist KarS § 263 p 1 järgi ehk avalikus kohas teiste isikute rahu ja avaliku korra rakse rikkumisena vägivallaga. Kohus samuti märgib, et süüdistusest ega kriminaalasja materjalidest ei nähtu, kelle rahu oli süüdistatava tegevusega rikutud. Süüdistatava enda, kanntanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus vägivaldne füüsiline kontakt, mille tulemusena kannatanule olid süüdistatava tegevusega tekitatud ja Narva Haigla poolt fikseeritud kehalised vigastused – ninaluu murd, näo põrutus, hematoomid. Süüdistatav ise meditsiiniliste asutuste poole ega politseisse pole pöördunud, seega ei ole tuvastatud, et temale oleks kannatanu poolt tekitatud kehavigastused. Samuti ei nähtu kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena, et süüdistatav oleks olnud hädakaitse seisundis kannatanu võimalikust agressioonist ja mis välistaks süüdistatava teo õigusvastasust. Nimetatud argumendid annavad kohtule alust Jevgeni Ivanovi süüdi tunnistamiseks kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepandud süüdistatava isikut, tema karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jevgeni Ivanov oli kuriteo toimepanemise ajal kohtulikult karistamata. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Kohus peab võimalikuks karistada Ivanov’it minimaalsele lähedase tingimisi vangistusega. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313, 315. Pavel Gontšarov Kohtunik 4