1-09-6338/67

Kriminaalasi nr 1-09-6338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24.jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-6338 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Aivar Lembit Asja läbivaatamise kuupäev 24.01.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Oliver Lääts´e elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Oliver Lääts, isikukood 38212190227 Vandeadvokaat Priit Palmiste Süüdimõistetu Kaitsja Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Oliver Lääts tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.11.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oliver Läätsa elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oliver Lääts tunnistati viimati süüdi Harju Maakohtu 26.08.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.09.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (11 kuud 25 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.11.2008 ja lõpp 22.04.2012. Kinnipidamisasutuses Oliver Läätsa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse kestel 2 korral karistatud distsiplinaarkorras. Resotsialiseeriva iseloomuga tegevused vangistuse ajal puuduvad, tööga hõivatud ei ole olnud. Vabanedes asub kinnipeetav elama vanematele kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus, eriala 1 puudub. Alates 2006.aastast töötas ametlikult xxx juhiabina. Kinnipeetavat on 6 korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Vangla ei toeta Oliver Läätse ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, leides, et see on ennatlik. Kriminaalhooldaja ei toeta Oliver Läätse ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Vaatamata sellele, et isikul on vabanemise korral tagatud eluase ning võimalus tööle asuda, on Oliver Läätsa vabastamine elektroonilise valve lisakohustusega käesoleval ajal ennatlik, kuna vangistuse ajal ei ole olnud võimalik läbi viia resotsialiseeruvaid tegevusi, isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus (vanglateenistuse ametniku solvamine), mis viitab vähesele koostöövalmidusele temaga töötavate ametnikega. Isik on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid katseaja alguses isik vahistati. Oliver Lääts taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et kinnipeetava taotlus vabastada ta elektroonilise järelevalve alla tingimisi vangistusest on võimalik rahuldada. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Oliver Läätse tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Oliver Läätse isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Oliver Lääts on 6 korda karistatud kriminaalkorras. Isikut on 2008 aastal karistatud omavoli ja avaliku korra raske rikkumise eest tingimusliku karistusega, kuid ta ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab karistust suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud katseajal. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimane kuritegu on rahvatervise vastu suunatud esimese astme kuritegu. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Oliver Läätsal oli toetav perekond ja töökoht ka enne kuriteo toimepanemist, mis ei olnud küllaldaseks motiveerivaks asjaoluks, et Oliver Lääts ei paneks vabaduses olles toime uusi kuritegusid. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta. Tema kuritegelikku käitumist võib mõjutada alkoholi kuritarvitamine, kuid vanglas ei ole ta läbinud riski maandavaid programme. Soovitav on enne vabastamist läbida sotsiaalabiprogramm Eluviisitreening. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Oliver Läätse vabastamisega temale Harju Maakohtu 26.08.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2