lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 8 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.02.2010.a ja lõpeb 29.09.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.12.2010.a. Sergei Tšuris esitas 21.10.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 17.12.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.01.2011.a seisuga on Sergei Tšurise kandmata karistusaeg 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust. Sergei Tšuris on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 31.05.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 5 - § 22 lg 2 järgi 1 aasta 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 19.07.2007.a Tartu Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Sergei Tšurise tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta vabastamist elektroonilise valve alla, kuna elamistingimused ei vasta nõuetele. Kaitsja leiab, et Sergei Tšuris on võimalik vabastada enne tähtaega. Vanglas viibib ta esimest korda. Vabaduses on tal kindel elukoht vanemate juures xxxxxxxxxxxxx, kus elavad ema, isa, 2 õde ja 2 venda. Vabanedes saab ta asuda tööle onu juures. Vanemad on andnud nõusoleku korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja on igati nõus teda toetama elektroonilise valve kohaldamise ajal. Sergei Tšuris ise selgitab, et ta soovib vabaneda. Vabanemisel asuks ta elama vanemate juurde, 2-toalisse korterisse, kus on veel lisaks ka köök, mida kasutatakse samuti eluruumina. Korteris elab kokku seitse inimest ja tema saaks eraldi toa. Tööle saaks ta asuda onu juurde.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Sergei Tšuris on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Sergei Tšurise vabastamiseks tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, alused puuduvad. Sergei Tšuris on karistatud kriminaalkorras kolmel korral. Esimesel korral vabastati ta tingimuslikult vangistusest, kuid ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Ka siis pidas kohus veel võimalikuks karistust täitmisele mitte pöörata ja karistas teda rahalise karistusega katseajal toime pandud kuriteo eest. Sergei Tšuris sellest vajalikke järeldusi ei teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist. Lisaks on ta ise selgitanud, et ka kontrollnõuete täitmisel esines puudusi. Eelnev seab kahtluse alla isiku sobivuse üldse kriminaalhooldusele. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et elukoht, kuhu Sergei Tšuris soovib vabanedes elama asuda, ei ole sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava poolt nimetatud 2-toaline korter on ülerahvastatud – Sergei Tšuris asuks sinna elama 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.