Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2, Narva Kohtuasja number 1-10-6947 Kohtunik Mari-Liis Avikson Avaldus Mihhail Stihh

§ 139lg 2 p 1 järgi ja Kr

K § 47 alusel karistati tingimisi vabaduskaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta. Sama otsustega mõisteti Mihhail Stihhinilt välja kohtukulud ja advokaaditasu üldsummas 743,40 krooni riigituludesse. Kohtuotsus jõustus 09.01.2001.a. Mihhail Stihhin esitas 26.05.2010.a Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2002/9620 seoses nõude aegumisega. Kohtumääruse põhjendused. Kohus tutvunud Mihhail Stihhini poolt esitatud avaldusega ning Täitemenetluseregistri (TÄITIS) ja Kohtuinfosüsteemi elektrooniliste andmebaaside andmetega Mihhail Stihhini suhtes, asub seisukohale, et Mihhail Stihhini avaldus täiteasjas nr 167/2002/9620 täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 1. jaanuaril 2006.a. jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalikõiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Narva Linnakohtu 27.12.2000.a otsusega kriminaalasjas nr 1-917/00 tunnistati Mihhail Stihhin süüdi KrK §

§ 139lg 2 p 1 järgi, s.o.

teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti Mihhail Stihhinilt välja riigituludesse kohtukulud ja advokaaditasu üldsummas 743,40 krooni. Kohtuotsus jõustus 09.01.2001.a. Kuivõrd Mihhail Stihhin oli süüdi tunnistatud KrK §

§ 139lg 2 p 1 järgi, siis oli kohtuotsust võimalik täita vastavalt Kar

S § 82 lg 1 p-le 2 kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. kuni 09.01.2004.a, kui ei esine KarS § 82 lg-s 2 sätestatud otsuse täitmise aegumise peatumise aluseid. Vastavalt KarS-i §-le 82 lg 2 peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2) KarS §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Nimetatud alustest tuleks käesoleval juhul kõne alla KarS § 82 lg 2 p 1, mistõttu järgmiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas Mihhail Stihhin on alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani hoidunud kriminaalmenetluse kulude tasumisest kõrvale või mitte. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Mihhail Stihhin oleks varjanud oma sissetulekuid või teinud muid toiminguid, et takistada kohtutäituril kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist. KarS § 82 lg 2 p-des 2,3 ja 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei ole samuti tuvastatud. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Seega on Mihhail Stihhinil avalduse esitamisega põhjendatud ootus avalduse rahuldamiseks. 2