1-10-14055 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 14. veebruaril 2011.a, Narva kohtumaja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretärid Prokurör Kriminaalasi Isik, kelle suhtes sundravi kohaldamist menetletakse 1-10-14055
(10240103773)Galina Jasnjuk Ksenija Frolova, Marina Smirnova Viru Ringkonnaprokurör Mihhail Hütt I Š suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamine seoses õigusvastase teo toimepanemisega KarS § 118 p 1 järgi IŠ Elukoht puudub, asukoht Viru Vangla, isikukood 36601043721, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasemad karistatused: - 14.12.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 1 ajärgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 17.05.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi vangistusega 2 kuud 16 päeva; - 03.11.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 30 päeva; - 19.05.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi KarS § 68 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud 21 päeva katseajaga 18 kuud. Tõkend – vahistamine alates 27.07.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kohtuistungi toimumise aeg 07.-08.02.2011.a. 1 1-10-14055 RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus I Š suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kohaldada I Š suhtes sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata I Š sundravile üldtüüpi psühhiaatriahaiglasse (SA Viljandi Haigla). I Š valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtumääruse jõustumisel. I Š viibib vahi all alates 27.07.2010.a. Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu I Š 07.-08.02.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 353 (kolmsada viiskümmend kolm) eurot 09 senti, millest käibemaks on 58,85 eurot. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 4000 (neli tuhat) krooni ehk 255,65 eurot, isiku (kannatanu) keeruka kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 1316 (üks tuhat kolmsada kuusteist) krooni ehk 84,11 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 4200 (neli tuhat kakssada) krooni ehk 268,43 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest 71 (seitsekümmend üks) krooni ehk 4,54 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 05.11.2010.a eelistungil osutatud õigusabi kulud summas 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni ehk 498,51 eurot, sundtoomisega seotud kulud summas 18 (kaheksateist) eurot 38 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungil osutatud õigusabi kulud summas 353 (kolmsada viiskümmend kolm) eurot 09 senti - jätta riigi kanda. Asitõendid – nuga, DNA-proov, särk, meestekingad, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (04.08.2010.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 71), hävitada kohtumääruse jõustumisel. CD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku materjalides, hoida kriminaalasjas. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Kriminaalasjas nr 10240103773 alustati menetlust 27.07.2010.a KarS § 118 p 1 tunnustel. I Š 27.07.2010.a kell 13.30 paiku olles alkoholijoobes kaubanduskeskuse „ASTRI“ juures aadressil Narva, Tallinna mnt. 41, raske tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil, põhjuseta lõi korduvalt noaga kaela ja selja piirkonda V M , tekitades kannatanule rindkere tungiva torke-lõikehaava ja lõikehaavad kaela ja õla piirkonnas, s.o ohtlikud kehavigastused tekitamise ajal. Nimetatud tegevusega pani I Š toime KarS § 118 p 1 ettenähtud õigusvastase teo. 13.08.2010a I Š suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille tulemusega on tuvastatud, et ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdimatus seisundis, kuna I Š ei olnud võimeline aru saama adekvaatselt oma tegude tähendusest ja neid 2 1-10-14055 kontrollima. I Š kannatab orgaanilise dementsuse all, krambihoogudega ja alkohoolse sõltuvuse all. Sellele viitavad mälu ja intellekti alanenud afektiivne pinge, tahteelu alanemine, mõttekäigu häired; haiguskriitika puudumine, alkoholi kuritarvitamine. Lähtudes eeltoodust I Š ei ole süüvõimeline. Ta vajab sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, kuna ambulatoorselt kasutab ravi ebaregulaarselt või ei kasuta üldse. Kohus kohtuistungile I Š ei kutsunud. Kohus leiab, et I Š poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu V M kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et 27.07.2010.a päeval ta läks kaupluse Astri juurde ning ootas sõpra. Oli alkoholijoobes, jõi odekolonni. Tema juurde tuli Š . Kannatanu küsis, mis tal vaja on. Sel hetkel lõi Š kannatanut kõrisse. Teise löögi sai kannatanu selga, kolmandat korda lõi Š kannatanut kätte. Nuga ta ei näinud. Kannatanu oli teadlik, et Š on psüühiliselt haige. - tunnistaja S M kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et suvel 2010.a töötas R-kioskis, mis asub Astri juures. 27.07.2010.a kella 13.30 paiku istus R-kioski ees I nimeline kodutu. Ta korjas möödujatel münte. Kolm tema semu istusid vastas väljasasuval aknalaual. Nad jõid odekolonni. 2 kodutu lahkusid, aga kolmas jäi asfaldile magama. I kodutu hakkas magava kodutu peale karjuma. Kaupluse aknalaua äärest tuli ligi veel üks kepiga kodutu. I hüppas oma kohalt üles ja jooksis selle kepiga kodutu juurde ning hakkas teda lööma. Ta lõi kindlasti oma kolm korda vastu kaela ja sellel mehel hakkas väga kiiresti jooksma verd. Tunnistaja kutsus kiirabi. Igor eemaldus ja istus jälle omale kohale. Tunnistajale tundus algul, et I peksis kannatanut lihtsalt kätega. Enne kehavigastuse tekitamist ei olnud tema ja I vahel mingit konflikti. - tunnistaja A B kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust ning seletas, et 27.07.2010.a kella 14.00 paiku sõitis naisega kaubanduskeskuse Astri juurde. Naine läks kauplusse, aga tunnistaja jäi autosse istuma. Ta nägi, et üks kodututest lamas rohul, magas. Teine, ilma sõrmedeta mees istus R-kioski juures, korjas peenraha. Kolmas istus Astri juures aknalaual. Ilma sõrmedeta mees läks selle juurde, kes aknalaual istus ja hakkas teda peksma. Ta ei öelnud sõnagi, lihtsalt peksis, aga see, keda ta peksis, vaikis ja ei tõusnud isegi aknalaualt püsti. Mees peksis teda umbes 30 sekundit. Seejärel sõrmedeta mees eemaldus ja tunnistaja nägi, et see, kes aknalaual istus, hoiab kõrist kinni, aga sõrmedeta mehel on paremas käes nuga. See, keda peksti, hakkas rahulikult oma kotis sorima, võttis välja kaltsu ja surus kõrile. Kõrist purskas verd. Tunnistaja helistas politseisse ja väljus autost. - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus on äravõetud nuga, kartongist konteiner aineproovidega kahel Eurotubo tampoonil (lk 7-12); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 42-46); - 27.08.2010.a isiku ekspertiisi aktiga nr 56 on tuvastatud, et V M esinesid kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel kõrisse tungiv torke-lõikehaav vasakul pool alalõuaaluses piirkonnas koos selle piirkonna arteri ja veeni vigastusega; rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku abaluu piirkonnas koos vasakpoolse veririnnaga; torke-lõikehaav vasakul õlavarrel. Vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaosalise mitte rohkem kui 2 cm laiuse lõiketera omava esemega (näiteks noaga) määruses näidatud ajal – 27.07.2010.a.Torke-lõikehaav vasaku õlavarre piirkonnas ei ole eluohtlik. Vastavalt Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 sätestatule kõrisse tungiv ja rindkereõõnde tungiv haav põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. (lk 64-67); 3 1-10-14055 - Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 21 kohaselt oli I Š inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdimatus seisundis, kuna I Š ei olnud võimeline aru saama adekvaatselt oma tegude tähendusest ja neid kontrollima. I Š kannatab orgaanilise dementsuse all, krambihoogudega ja alkohoolse sõltuvuse all. Sellele viitavad mälu ja intellekti alanenud afektiivne pinge, tahteelu alanemine, mõttekäigu häired; haiguskriitika puudumine, alkoholi kuritarvitamine. Lähtudes eeltoodust I Š ei ole süüvõimeline. Ta vajab sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, kuna ambulatoorselt kasutab ravi ebaregulaarselt või ei kasuta üldse. (lk 57-60). Kohtuistungil SA Narva Haigla psühhiaatriosakonna arst-psühhiaater Vladimir Savin avaldas, et I Š on SA Narva Haigla psühhiaatriosakonnas arvel alates 04.11.1993.a diagnoosiga alkoholiga kuritarvitamine. Pärast tal oli kolju-aju trauma. Teda korduvalt peksti. Korduvalt oli ravil psühhiaatria haiglas. Alates 09.01.1993.a oli ta diagnoos – orgaaniline dementsus. Alates 1999.a on ta 2 gruppi invaliid. Alates 2001.a on ta töövõimetu 70%, alates 2002.a – 80%, alates 2005.a – 80%. Ta peab ilmuma psühhiaatriakabinetti ravi saamiseks 2 korda kuus, ta ei tulnud. Kuritarvitab alkoholi. Varem tarvitas narkootikume. Ta kannatab orgaanilise dementsuse all, hoogudega. Tal on motiivideta vihane-agressiivne käitumine. Ta on süüdimatu. Tal on häire, mida iseloomustatakse vihasega, närvilisega, ärevusega ümbritsevate inimeste suhtes. Kohtuistungil prokurör leidis, et I Š tegu on tõendatud toimiku materjalidega ja kohtuliku uurimisega. On tuvastatud, et I Š 27.07.2010.a kell 13.30 paiku olles alkoholijoobes kaubanduskeskuse „ASTRI“ juures lõi põhjuseta korduvalt noaga kaela ja selja piirkonda V M , tekitades kannatanule ohtlikud kehavigastused. Seega Š tegu on KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud õigesti, tema süü on tõendatud. Ekspert kinnitas, et Š on SA Narva Haigla psühhiaatriosakonna arvel. Ta kannatab orgaanilise dementsuse all, krambihoogude ja alkohoolse sõltuvuse all. Ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdimatus seisundis. Ta ei olnud võimeline aru saama adekvaatselt oma tegude tähendusest ja neid kontrollima. Ta on ohtlik enda ja teiste inimeste jaoks. I Š ei ole süüvõimeline. Ta vajab sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, kuna ambulatoorselt ravi kasutab ebaregulaarselt või ei kasuta üldse. Asitõendid tulen hävitada kohtumääruse jõustumisel. Kohtukulud tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja on prokuröriga nõus. KarS § 86 alusel on olemas kõik alused Š paigutamiseks sundravile. Palus lõpetada kriminaalmenetlus I Š suhtes ning paigutada ta sundravile. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et I Š pani toime KarS § 118 p 1 sätestatud õigusvastase teo. Kvalifitseerimine on õige. Š süü on tõendatud eeluurimisel ja kohtus kogutud tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna need on kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses. Vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 21 arvamusele on tuvastatud, et I Š kannatab orgaanilise dementsuse all krambihoogudega ja alkohoolse sõltuvuse all. Sellele viitavad mälu ja intellekti alanenud afektiivne pinge, tahteelu alanemine, mõttekäigu häired; haiguskriitika puudumine, alkoholi kuritarvitamine. Ta pani toime õigusvastase teo, olles süüdimatus seisundis. Ta ei olnud võimeline aru saama adekvaatselt oma tegude tähendusest ja neid kontrollima. I Š tuleb saata sundravile psühhiaatriahaiglasse. Seega leiab kohus, et ei saa I Š kriminaalvastutusele võtta. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus I kriminaalmenetluse alus. Š suhtes lõpetada, kuna puudub KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud toime õigusvastase teo süüdimatus seisundis ning ta on 4 1-10-14055 oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kriminaalasja arutamises asub kohus seisukohal, et kuna I Š ei kasuta talle määratud ravi kodus ega käi regulaarselt psühhiaatri juures vastuvõtul, tarvitab alkoholi, on ta ohtlik endale ja ühiskonnale ning järelikult vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, seega tuleb I Š suhtes KrMS § 402 lg 1 kohaselt kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega ja kaitsja osavõtuga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1. Galina Jasnjuk Kohtunik 5