1-08-10108/56

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.02.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-10108 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sergei PODKOVÕROVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei PODKOVÕROV sünd. 08.07.1979, isikukood 37907080352, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 01.10.2010 ja lõpp 13.12.2011 Jätta Sergei PODKOVÕROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Podkovõrovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Podkovõrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.03.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud 12 päeva alates karistuse kandmisele ilmumise päevast. 1 Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tallinna Vanglas ei ole kinnipeetav hõivatud töötamise ega õppimisega, ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Täitise andmetel on kinnipeetaval seisuga 11.11.2010 rahalisi kohustusi summas 177 738,81 krooni. Tallinna Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 21 053,52 krooni ja vabanemisfondis on 700 krooni. Kinnipeetaval on head suhted venna ja elukaaslasega. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse hoiakuga isikud. Kinnipeetaval ei ole täheldatud kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid, ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse on ükskõikne, kontrollnõudeid täitis korrektselt, kuid uue kuriteo sooritas katseajal. Kinnipeetav on optimistlik, hästi kohanev, suhtlemisaldis, üldiselt mitte agressiivne, tema tuleviku eesmärgid on reaalsed. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ning märgib, et kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks ja uus kuritegu oli toime pandud katseajal, mis näitab, et kinnipeetav ei ole endale teadvustanud ühiskonnas kehtivate reeglite olemasolu ja oma käitumist ümber hinnanud. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik asuda elama elukaaslase juurde, kus tingimused vastavad nõuetele ja nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Elukaaslane toetab kinnipeetavat vangistuses ja on nõus toetama ka vabanemise korral. Suhted venna ja elukaaslasega on head. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: uue kuriteo toimepanemine katseajal; narkootikumide suures koguses ebaseaduslik käitlemine kasusaamise eesmärgil; riskiv elustiil; tasumata võlanõuded; töökoha puudumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Podkovõrov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et tal on mitu töökohta, kuhu on võimalik tööle asuda, garantiikirju nende kohta esitada aga ei ole. Samuti seletas kinnipeetav, et vanglas millegagi ei tegele, loeb vaid iseseisvalt psühholoogia-alaseid raamatuid. Uue kuriteo sooritas ta katseajal, mil elas endises elukohas koos sama perega. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on suur, mistõttu ta ei toeta kinnipeetava taotlust elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, pani kinnipeetav toime katseajal. Tegemist on raske rahvatervisevastase kuriteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud 4 kuud ja kanda on veel 10 kuud 13 päeva, mis maakohtu arvates, arvestades katseajal toime pandud I astme kuritegu ja liidetud karistus, on veel liiga vähe. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Harju Maakohtu 19.03.2007 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud. Uued kuriteod pani kinnipeetav vastavalt Harju Maakohtu 05.03.2010 otsusele toime juba enne 17.02.2008, seega vähem, kui aasta möödumisel. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohus peab kinnipeetava väiteid selle kohta, et tegelikkuses on tal vabanemise korral võimalus valida mitme töökoha vahel ja et vastavad dokumendid on tal kodus elukaaslase käes, paljasõnalisteks. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kriminaalhooldusametnik teostanud elukoha kontrolli ja muuhulgas vestelnud elukaaslasega, kes on vaid suuliselt seletanud kinnipeetava tööleasumise võimalikkusest, mingeid garantiikirju kriminaalhooldusametnikule ta ei esitanud. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval seisuga 11.11.2010 tasumata rahalisi kohustusi summas 177 738,81 krooni. Elukaaslane on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et kinnipeetav müüs narkootikume just selleks, et tasuda oma rahalisi kohustusi. Arvestades seda, et võlad on ka käesoleval ajal suured ja andmed kinnipeetava legaalse sissetuleku kohta vabaduses puuduvad, on olemas reaalne oht, et kinnipeetav võib vabaduses materiaalsete raskuste ilmnemisel toime panna uue kuriteo. Hinnates kinnipeetava käitumist ja varasemat elukäiku, arvestab maakohus siinkohal asjaolu, et Harju Maakohtu 05.03.2010 otsuse täitmise tagamiseks oli kinnipeetav kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta hoidis kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Seega ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga ja see annab alust arvata, et ta ei hakka ka kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Positiivse asjaoluna arvestab maakohus siinkohal asjaolu, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Mis puutub alalise elukoha omamisse ja lähedaste toetusesse, siis nähtub nii asja materjalidest kui ka kinnipeetava enda seletustest, et nimetatud asjaolud olid tal olemas ka enne vangistust. Seega ei takista elukoha olemasolu ja elukaaslane kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. 3 Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 19.02.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4