Obsah (4)

§ 238§ 173§ 318§ 37

1-10-15796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15796 (10230114495) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 1

1. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel, liites eelmise, so Viru Maakohtu 12.12.2006 otsusega mõistetud Pärnu Maakohtu 07.08.2008 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, so Tartu Maakohtu 15.12.2009 määruse alusel karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastamisel seisuga 29.12.2009 ärakandmata karistuse osa, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 5 (viis) päeva täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva.
2. Kenneth Kuninga suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Kenneth Kuningale mõistetud ja ärakandmisele kuuluva liitkaristuse, so tähtajalise vangistuse 7 kuud ja 15 päeva ärakandmist arvestada alates Kenneth Kuninga kinnipidamisest kohtumääruse alusel, so alates 27.01.
5. Kenneth Kuningalt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 23 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kenneth Kuningas, 1-10-15796, kaitsjatasu“. 7. Kenneth Kuningalt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Kenneth Kuningas, 1-10-15796, sundraha“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. TTon esitatud tsiviilhagi 2400 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Kenneth Kuningalt TT kasuks 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni (153,38 €), milline summa tuleb tasuda TT arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
3. ATon esitatud tsiviilhagi 6100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Kenneth Kuningalt ATkasuks 6100 (kuus tuhat ükssada) krooni (389,86 €), milline summa tuleb tasuda AT arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Kenneth Kuningat süüdistatakse selles, et tema 18.08.2010 Tallinna linnas Viru väljak 4 Viru Keskuse internetikohvikus, olles saanud enda valdusesse TT Swedbank internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ja paroolid, sisenes ebaseaduslikult nende sisestamise järel TT pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, kust ta kandis enda pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX 2400 krooni selgitusega jes. Samuti tema 18.08.2010 Tallinna linnas Viru väljak 4 Viru Keskuse internetikohvikus, olles saanud enda valdusesse AT Swedbank internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ja paroolid, sisenes ebaseaduslikult nende sisestamise järel AT pangakontole nr 2 XXXXXXXXXXXXXXXX, kust ta kandis enda pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX 3000 krooni selgitusega jaassa. Samuti tema 19.08.2010 Tartu linnas Riia tn 1 asuvas Tartu Kaubamaja internetikohvikus, olles saanud enda valdusesse AT Swedbank internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ja paroolid, sisenes ebaseaduslikult nende sisestamise järel AT pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, kust ta kandis enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX 900 krooni selgitusega maksa siis tagasi ning enda teisele pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX 2100 krooni selgitusega materjali raha. Samuti tema 19.08.2010 Tartu linnas Riia tn 1 asuvas Tartu Kaubamaja internetikohvikus, olles teadlik AT Swedbank internetipanga kasutajatunnusest, salasõnast ja paroolidest, sisenes ebaseaduslikult nende sisestamise järel ATpangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, kus esinedes AT, sõlmis varalise kasu saamiseks püsikorralduse, mille kohaselt AT pangakontolt laekuks Kenneth Kuninga pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX igakuiselt 19 kuupäevaks 3000 krooni, kuid varaline kasu jäi Kenneth Kuninga poolt saamata, kuna AT avastas sellise korralduse ning see tühistati. Seega Kenneth Kuningas, sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamiseks, pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Kenneth Kuningas seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 19.08.2010 koostatud kannatanu TT ülekuulamisprotokolli kohaselt 19.08.10 kell 20.30 koju aadressile XXXtulles hakkas ta neti pangas kontrollima oma deebetpangakontot XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) kui avastas, et sealt on tema tütre ET elukaaslase Kenneth Kuningas'e poolt 18.08.10 välja võetud 2400 kr. Kontrollides oma isa AT poolt kannatanule volitatud kontot Swedbankis avastas, et sealt oli võetud 18.08.10 välja 3000 kr ja 19.

1. 2400 kr ja 900 kr. Varguse avastades sulges koheselt kõik kontod. Kenneth on nende juures vahest külas käinud ja teadnud kannatanu panga paroolide peidupaika. Tütre jutu järgi elab Kenneth Tapal, viimati käis Kenneth külas 18.08.
2. Peale varguse avastamist on tütar temaga telefoni teel suhelnud ning Kenneth tunnistas, et tütar saab tema käest teada pommuudise ja et tütar ei andesta seda talle kunagi. (t/l 4-6) • 25.08.2010 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt esitab TT tsiviilhagi seoses kannatanu tahte vastaselt 18.08.2010 toimunud ülekandega 2400 krooni.(t/l 7) • TT konto väljavõttest nähtuvalt 18.08.2010 teostati TTu kontolt ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX summas 2400 krooni. (t/l 8) • 25.08.2010 koostatud kannatanu AT ülekuulamisprotokolli kohaselt hoiab ta oma Swedbank'i internetiparoole oma poja TT korteris aadressil XXX, Tallinn, poeg aitab tal ülekandeid teha, kuna kannatanu ise ei oska. 20.08.2010 hommikul helistas kannatanule poeg ja ütles, et käis politseis avaldust kirjutamas, selle kohta, et tema tütre elukaaslane on teinud nende internetipanga paroolidega ülekandeid oma kaardile. Kannatanu kontolt on ta enda kontole üle kandnud 18.08.2010 3000 krooni, teenustasu oli 50 krooni, 19.09.2010 2100 krooni, 19.08.2010 900 krooni ja teenustasu oli 50 krooni. Tema eesnimi on Kenneth. Kannatanule on ta materiaalset kahju tekitanud 6100 krooni. Kenneth tegi kannatanu kontolt püsikorralduse, et iga kuu laekuks Kennethi kontole 3000 krooni, ka seda tegi ta kannatanu tahte vastaselt. Püsikorraldus on annulleeritud. Kannatanu esitab tsiviilhagi 6100 krooni. 3 Kannatanu nägi viimati Kennethit 15.08.2010 ja alates sellest umbes nädal aega elas Kenneth TT juures. Enne seda on Kenneth neil maal elanud, aitas maja remonditöid teha. (t/l 9-11) • 25.08.2010 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt esitab AT tsiviilhagi seoses kannatanu tahtevastaselt toimunud ülekannetega: 18.08.2010 summas 3000 krooni (teenustasu 50 krooni), 19.08.2010 summas 2100 krooni, 19.08.2010 summas 900 krooni (teenustasu 50 krooni), kokku summas 6100 krooni. (t/l 12) • AT konto väljavõttest nähtuvalt 18.08.2010 on tehtud ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX summas 3000 krooni (teenustasu 50 krooni), 19.08.2010 on tehtud ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „materjali raha“ summas 2100 krooni, 19.08.2010 on tehtud ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „maksa siis tagasi“ summas 900 krooni (teenustasu 50 krooni). (t/l 14) • 28.09.2010 koostatud Swedbanki vastusest päringule koos lisatud kontoväljavõtetega nähtub, et AT kontolt 18.08.2010 on tehtud ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX summas 3000 krooni (teenustasu 50 krooni), 19.08.2010 on tehtud ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „materjali raha“ summas 2100 krooni, 19.08.2010 on tehtud ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „maksa siis tagasi“ summas 900 krooni (teenustasu 50 krooni). Kenneth Kuninga konto väljavõttest nähtuvalt on 18.08.2010 TT kontolt laekunud 2400 krooni ja 19.08.2010 on AT kontolt laekunud 2100 krooni. TT konto väljavõttest nähtuvalt 18.08.2010 teostati ülekanne Kenneth Kuningas kontole XXXXXXXXXXXXXXX summas 2400 krooni. (t/l 19-24) • 16.09.2010 koostatud Swedbanki AS-i vastusest päringule nähtub, et ajavahemikus 1520.08.2010 AT kontoga nr XXXXXXXXXXXXXXXX seoses ei ole sõlmitud ühtegi otsekorraldust. 19.08.2010 kell 09.22 on AT internetipanga kasutajatunnusega sõlmitud püsikorraldusleping (iga kuu
3. päeval püsikorraldus Kenneth Kuninga kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX summas 3000.00 EEK). Leping on 20.09.2010 lõpetatud. (t/l 29) • Kenneth Kuninga Nordea panga konto väljavõttest nähtuvalt on AT kontolt 18.08.2010 laekunud 3000 krooni ning 19.08.2010 summas 900 krooni. (t/l 32) • 10.10.2010 koostatud kahtlustatava Kenneth Kuningas´e ülekuulamisprotokolli kohaselt käib ta TT tütrega E selle aasta algusest ning elas koos temaga Toomase korteris aadressil XXX, Tallinn. Kahtlustatava ja E vanemate vahel olid head usalduslikud suhted. Kuna nad elasid koos TT ühes korteris, siis Kenneth Kuningas nägi, kus hoitakse pangakaarte ja internetipanga kaarte. Nad asusid teleka all, karbi sees. 2010 augusti keskpaigas oli selles korteris E kahekesi ning E läks duši alla. Sel ajal Kenneth Kuningas võttis teleka alt internetipanga paroolikaardid. Nende peal oli ka lipik kasutajatunnuse ja salasõnaga. Karbis oli palju kaarte, kuid võttis ainult AT ja TT omad. Kirjutas valgele paberile pastapliiatsiga kõik koodid ümber ning samuti kasutajatunnuse ja salasõna. Jõudis kõik kaardid omale kohale tagasi panna ning siis tuli E pesemast. E pole sellest midagi rääkinud. Sama päev läks üksinda Viru Keskusesse, täpsemalt selle allkorrusel asuvasse interneti kohvikusse, kus sisenes TT ja AT nimede all Swedbanki internetipanka ja tegi kaks ülekannet: kandis TT arveldusarvelt enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX 2400 krooni selgitusega "jes" ja AT arveldusarvelt enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX 3000 krooni selgitusega "jaassa". Peale raha ülekandmist, sama päev, võttis kõik raha, mis sai kontolt välja võtta, Foorumis asuvast Nordea ja Swedbanki kontorist välja. Raha kulutas alkoholi peale. Järgmine päev sõitis Tartusse ning olles suure uue Kaubamaja teisel korrusel, läks seal asuvasse internetikohvikusse, kus kasutades ümber kirjutatud paroole, salasõnu ja koode, tegi veel kaks ülekannet: kandis AT arveldusarvelt enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX 2100 krooni selgitusega "materjali raha" ja AT arveldusarvelt enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX 900 krooni selgitusega "maksa siis tagasi". Ülekantud raha võttis Tartu bussijaama juures asuvast Nordea panga harukontorist. Võttis välja 3000 krooni ning kulutas raha enda vajadusteks ära. Seejärel sõitis Tallinnasse tagasi ning ütles E , et saab Kenneth Kuninga tegudest olla šokeeritud, kuid ei selgitanud lahti, milles on asi. Peale seda pole E juures elanud ega tema isaga rääkinud. Nüüd E teab tema kuriteost, kuna on talle kõik rääkinud. Kahetseb toimepandud kuritegusid. Pani kuritegusid 4 toime, kuna tol hetkel polnud tal tööd. Praegu elab XXX, Tallinn ning käib tööl. Kriminaalhooldajat pole ta viimasel ajal külastanud. Tartus olles, siis, kui kandis raha Ants T kontolt enda kontole, sõlmis Swedbanki internetipangas ka püsikorralduse, vastavalt millele pidi tulema igakuiselt A. T kontolt tema Nordea arvelduskontole raha summas 3000 krooni. See pidi laekuma
4. kuupäeval. Kuid nagu kahtlustusest sai aru, on see korraldus annulleeritud ning raha selle kaudu ta pole saanud. (t/l 44-48) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 57) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Kenneth Kuninga süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute TT ja AT ütlusi, hagiavaldusi, konto väljavõtteid, vastuseid päringutele, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Kenneth Kuninga käitumine kvalifitseeritud KarS § 213 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav, viibides 18.08.2010 Viru väljak 4 asuvas Viru Keskuse internetikohvikus, olles eelnevalt õigusvastaselt saanud enda valdusesse TT Swedbanki internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ja paroolid, sisenes ebaseaduslikult nende andmete sisestamise järel TT pangakontole, kust tegi 2400 krooni ülekande enda pangakontole ja seejärel, olles saanud eelnevalt õigusvastaselt enda valdusesse AT Swedbank internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ja paroolid, sisenes ebaseaduslikult nende andmete sisestamise järel AT pangakontole, kust tegi 300 krooni ülekande enda pangakontole ja võttis seejärel raha välja. Pärast seda, viibides 19.08.2010 Riia tn 1 asuvas Tartu Kaubamaja internetikohvikus, sisenes uuesti AT pangakontole, kust tegi 900 krooni ülekande enda ühele pangakontole ja 2100 krooni ülekande enda teisele pangakontole ning samal päeval samas kohas, sisenes uuesti AT pangakontole, kus esinedes AT, sõlmis varalise kasu saamiseks püsikorralduse, mille kohaselt AT pangakontolt pidi laekuma tema enda pangakontole igakuiselt 19 kuupäevaks 3000 krooni, kuid varaline kasu jäi Kenneth Kuninga poolt saamata, kuna AT avastas sellise korralduse ning see tühistati. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teiste isikute internetipanga kasutajatunnused, salasõnad ja paroolid, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt teiste isikute pangakontodele, sisestas arvutiprogrammides ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi korduvalt varalist kasu ja lõi sellele järgnevalt andmetöötlusprotsessi sekkudes veel olukorra, mis pidanuks tagama igakuise ebaseadusliku kindlas summas varalise kasu saamise, mistõttu on kohtu arvates süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on TT esitanud tsiviilhagi 2400 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanu tahte vastaselt Kenneth Kuninga kontole kannatanu kontolt teostatud ülekande ulatuses varalise kahju suurust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu kontolt teostas ülekande kannatanu teadmata ja viimase tahte vastaselt Kenneth Kuningas, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2400 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud 5 kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Kenneth Kuningalt TT kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AT esitanud tsiviilhagi 6100 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanu tahte vastaselt Kenneth Kuninga kontole kannatanu kontolt teostatud ülekande ulatuses varalise kahju suurust ja seoses ülekandega tasutud teenustasude suurust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu kontolt teostas ülekandeid kannatanu teadmata ja viimase tahte vastaselt Kenneth Kuningas, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 6100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Kenneth Kuningalt AT kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras kahel korral ning valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavale viimase otsusega mõistetud karistus jäetud tingimisi kohaldamata ning seejärel on karistus täitmisele pööratud. Sellele järgnevalt on süüdistatav täitmisele pööratud karistuse ärakandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning ärakandmata karistuseks oli vabanemise järgselt seisuga 29.12.2009 tähtajaline vangistus 2 kuud ja 5 päeva katseajaga 1 aasta. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud teod pani süüdistatav toime seega kohtu poolt määratud katseajal. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka süüdistatava poolt toime pandud kuritegude varavastane iseloom ja asjaolu, et ta ei ole senini kannatanutele tekitatud varalist kahju hüvitanud. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav põhjustas kahele kannatanule varalist kahju ning tekitatud kahju ei ole oluline KarSRakS § 8 mõttes, siis ei ole süüdistatava süü nii suur, mis tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas peab kohus karistuse määra valikul oluliseks asjaoluks süüdistatavale inkrimineeritud tegude tehiolusid. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt süüdistatav kasutas ära oma tuttava usaldust, teadlikult otsis andmetöötlusprotsessi sekkumiseks vajalikud andmed ja võttis need kaasa ning seejärel tegi mitmel korral võõrastelt kontodelt ülekandeid enda kontole ning varalise kahju suurendamiseks ja võõraste rahaliste vahendite regulaarse 6 ebaseadusliku saamise ning regulaarse varalise kahju tekitamiseks tegi ka püsikorralduse rahaliste vahendite laekumiseks enda kontole. Selline käitumine on kohtu arvates selline, et süüdistatava süüd ei saa hinnata väiksena, kuivõrd tegemist oli planeeritud ja kavatsetult toime pandud õigusvastase käitumisega, mis kohtu arvates objektiivselt näitab kahetsuse puudumist, millele viitab ka asjaolu, et ligi poole aasta jooksul ei ole süüdistatav pidanud vajalikuks tekitatud kahju hüvitamisele asuda. See omakorda kohtu arvates välistab karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammääras või alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteod toime kohtu poolt määratud katseajal, siis vastavalt KarS § 76 lg 6 sätetele viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt, so mõistetavale karistusele liidetakse ärakandmata karistus täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 7