lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ühtlasi kontrollib kohus, kas väärteoasja menetlemisel on järgitud menetlusõigust. 2
lg-s 1, 2 sätestatule kui mitu isikut on toime pannud ühe väärteo või mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada. Väärteoasja võib eraldada, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust või objektiivsust.
lg 3 alusel väärteoasjad ühendatakse või eraldatakse kohtuvälise menetleja või maakohtu määrusega. Väärteoasja eraldamise määruse koopia lisatakse eraldatud väärteoasja toimikusse.
lg 1 p eristab määrustena menetleja põhistatud menetlusotsustusi ning menetlusotsustusi, mida ei pea põhistama. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt tehtavad määrused saavad olla vaid kirjalikud ja eraldi vormistatud dokumendid, kuivõrd kohtuväline menetleja ei saa teha nn protokollilisi määrusi. Kuigi kohtuvälise menetleja ametnik
lg-s 3 nimetatud määrust väärteoasjade ühendamiseks ei ole koostanud, on nähtuvalt kohtule Jaanus Pärli väärteoasjas nr 2860,10,000924 esitatud väärteotoimiku materjalidest toimikust tegelikult menetletud Jaanus Pärli, T. O. , H. H. , D. A. ja K. B. väärteoasju ühises menetluses. Sellele viitab asjaolu, et Jaanus Pärli väärteotoimikus on ka kõikide eelnimetatute kohta koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid ( tl 6,8,10,12,15), kõik nimetatud on väärteoasjas nr 2860,10,00924 üle kuulatud menetlusaluste isikutena ( ülekuulamise protokollid tl 26-27,28-29,30-31,32-33,34-35), väärteotoimikus on joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollid T. O. , H. H., D. A. ja K. B. kohta ( tl 11,13,16), samuti kiirabikaardid T. O. kohta, kes on keeldunud ülevaatusest ( tl14) ja K. B. kohta, kes on kaevanud paremast silmast nägemise languse üle seoses politsei poolt kasutatud pipragaasiga ( tl 17), mis Jaanus Pärli väärteoasjas ei oma tähtsust. Väärteotoimikus on ka tunnistajate R. P. , M. U. ,L. P. ja A. K. ülekuulamise protokollid. Kõik nimetatud dokumendid on originaalid. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest nr 10220992636268 ( väärteotoimik lk 1) on väärteoasjas karistatud menetlusaluse isikuna ülekuulatutest ainult Jaanus Pärlit, kuigi kiirmenetluse otsuse teo kirjelduses on märgitud, et Jaanus Pärli lärmas ja kiskles koos T. O. , H. H. , D. A. ja K. B. . Kohtuvälise menetleja määrust, millest nähtuks, et väärteoasjast nr 2860,10,00924 on eraldatud kellegi teise menetlusaluse isiku väärteoasi, väärteotoimikus pole. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud otstarbekaks koostada Jaanus Pärlile väärteoprotokolli, andmaks menetlusalusele isikule võimalust vastulause esitamiseks, kuigi väärteoasjas 2860,10,00924 on viimane menetlustoiming (menetlusaluse isiku D. A. ülekuulamine ( väärteotoimik lk 34-35) ) teostatud juba 21.juunil 2010.a., vaid rohkem kui viis kuud hiljem, 08.detsembril 2010 leidnud, et asjaolud on selged ja vormistanud Jaanus Pärli suhtes kiirmenetluse otsuse. Seega on Jaanus Pärlile sisuliselt üldmenetluses menetletud väärteoasjas karistus määratud kiirmenetluse otsusega, mis ei haaku kiirmenetluse kohaldamise lähtealusega – väärteo menetlemise kiiremaks muutmisega.
lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada väärteo lühikirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kuigi seadus nimetab väärteo lühikirjeldust, ei saa seda mõista viisil, et väärteoprotokollis toodud teo kirjelduses ei pea kajastuma kõik need asjaolud, mis on vajalikud teo kvalifitseerimiseks väärteona. Riigikohus on leidnud, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud 3
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse st süüdistuse sisu. Kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub menetleja
5 ptk sätetest.
lg 5 kohaselt kiirmenetluses otsuse tegemisel peab menetleja lahendama
loetletud küsimused, muu hulgas, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu ja kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, kuid Riigikohtu kriminaalkolleegium on 26.10.2007.a. otsuse 3-1-1-56-07 p-s 16 märkinud, et vastavalt
§-le 87 on kohus kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega ega saa selle piiridest väljuda, osundades ka Riigikohtu kriminaalkollegiumi 29.05.2003.a. otsusele asjas nr 3-1-1-75-03, mille p-s 7 on märgitud, et „ Kui kohus saaks kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Seega ei ole kohus käesolevas asjas Jaanus Pärli kaebust lahendades õigustatud andma hinnangut Jaanus Pärli käitumisele Võru linnas 10.aprill 2010.a. õhtul tervikuna, vaid lähtudes kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusest tegema kindlaks, kas Jaanus Pärli kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas s.o Võru linnas Tartu tänaval kella 18 paiku pani toime kohtuvälise menetleja poolt KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo, mis teo kirjelduse kohaselt seisnes lärmamises ja kisklemises koos T. O. , H. H. , D. A. ja K. B. . Selles, et linnatänav, käesoleval juhul Võru linnas asuv Tartu tänav on avalik koht , vaidlus puudub. Kohus märgib, et kaevatavas kiirmenetluse otsuses on piirdutud tõdemusega, et Jaanus Pärli lärmas ja kiskles Tartu tänaval, millega rikkus teiste isikute rahu, kuid sisuliselt on jäetud kajastamata, kas Jaanus Pärli käitumine Tartu tänaval täitis süüteokoosseisu. Mõisted lärmas ja kiskles on lahti seletamata, väärteo kirjeldusest ei nähtu menetlusalusele isikule Jaanus Pärlile omistatava teo tehiolusid. Väärteo lühikirjeldus peab hõlmama endas teokoosseisu olemasoluks nõutavate tunnuste kirjeldamist, st väärteo kirjelduse esitamisel tuleb kirjeldada rikkumist, st menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu. Karistamisotsuse tegemiseks peab tõendamisese olema täies ulatuses tõendatuks tunnistatud. Tõendamiseseme elemente väärteomenetluse seadustik ei anna.
lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis (
5.ptk) sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 62 kohaselt tõendamiseseme asjaoludeks on muu hulgas kuriteo toimepanemise viis ning muud kuriteo tehiolud, kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü. Jaanus Pärli omakäeline, ilma kuupäevata seletus selle kohta, et olid H. , D. , K. , K. linnas, tähistasid sünnipäeva. Kõndisid mööda linna ja mööda teed. Siis tulid politseiautod ja pidasid nad kinni. Toimus rüselus, politsei lasi sõpradele pipragaasi, et neid taltsutada, edasi viidi nad jaoskonda. Tema joove oli 0,33 mg/l (väärteotoimik tl 5) ei ole käsitatav tõendina
mõttes. Jaanus Pärli menetlusaluse isikuna 31.mail 2010 antud ütluste kohaselt ( väärteotoimik lk 30-31) tuiasid nad 10.04.2010.a. õhtul koos D. A. , T. O. , H. H. ja K. B. mööda Võru linna kuni tema 4
lg 2 p 7 märgitakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta omakäeliselt. Kuna Jaanus Pärlit süüdistati lärmamises ja kisklemises Võru linnas Tartu tänaval, tulnuks kohtuvälise menetleja ametnikul võtta Jaanus Pärlilt ütlused väidetava kisklemise ja lärmamise kohta Tartu tänaval s.o väärteo toimepanemise kohta. Antud juhul ei lükka Jaanus Pärli 08.detsembril 2010.a. antud ütlused ümber tema poolt 31.mail 2010 menetlusaluse isikuna antud ütlusi, sest menetlusalune isik ei ole andnud ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta käesolevas väärteoasjas. KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist Jaanus Pärli poolt kiirmenetluse otsuses märgitud kohas ja väärteokirjelduses toodud moel ei tõenda ka teised väärteoasjas kogutud ja kiirmenetluse otsuses nimetatud tõendid. Väärteoasja materjalidele lisatud avaldusest Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonnale ( väärteotoimik lk 3) nähtub, et Võru Linnavalitsus on 14.04.2010.a. teatanud sellest, et ööl vastu 12.aprilli lõhuti Tartu tänaval Seminari pargi ääres oleva bussipaviljoni klaas. Kohtuvälise menetleja ametniku 19.04.2010.a. teatisest V. L. ( väärteotoimik lk 4) nähtub, et politsei ühtses dokumendiregistris on 16.04.2010.a. registreeritud avaldus nr 14108, mille põhjal on alustatud väärteomenetlus asjas nr 2860,10,000924 KarS § 218 tunnustel selles, et 10.04.2010 lõhuti Võru linnas Tartu tänaval asuva Seminari pargi ääres oleva bussiootepaviljoni klaas. Võru politseijaoskonna kirjalikust vastusest Tartu Maakohtule ( tl 8) nähtub, et 10.04.2010 kella 18.14 ajal sai politsei juhtimiskeskus väljakutse, mille kohaselt Võru linnas Koidula tänaval liigub lärmakas viiene seltskond, kes oli lõhkunud bussiootepaviljoni ja linna inventari. Tunnistajate R. P. ja L. P. kokkulangevate ütluste kohaselt ( väärteotoimik lk 18-19, 22-23) nägid nad ta SEB Ühispanga vastas oleva bussipeatuse juures (mis Võru linna elanikele üldteadaolevalt asub Tartu tänaval) viiest noormehest koosnevat seltskonda. Seltskond käis ka Seminari pargis , kus mehed kisklesid omavahel ja läksid seejärel bussiootepaviljoni juurde, kus üks tumedas jopes mees istus pingile ning teine noormees võttis istuva isiku õlgadest kinni ja hakkas teda vastu bussiootepaviljoni klaasist seina lööma. Istuvat meest löödi 4 või 5 korda vastu seda klaasi ning lõpuks läks klaas katki. Kui klaas purunes, hakkas meestel väga kiire ja 3 neist jooksid I. P. hoovi, 2 isikut, kes vist olid kõige rohkem purjus, lonkisid neile järele. Tunnistajad räägivad ka sellest, et I. P. juurest läksid mehed Koidula tänavat mööda Tamula järve poole. xxxxxxx x maja eest võtsid nad trepi, mille viskasid K. juurde, seal võeti potis olnud lilled ja visati need keset tänavat. Edasi liikus seltskond Trahteri poole, sealt edasi Trahteri tagant läbi hoovi Karja tänavale, kus politsei seltskonna kinni pidas. Tunnistaja L. P. ütlustest nähtub, et politseisse oli sellest seltskonnast ja nende tegevusest teatanud tema tütar. Eeltoodud tunnistajate ütlustest nähtub, et kogu Koidula ja Karja tänaval toimunu omistati automaatselt kõigile viiele koos liikunud noormehele, kuigi on väheusutav, et kõik viis võtsid mingi trepi, kõik viisisikut võtsid ühest lillepotist lilled välja ja viskasid tänavale jne. Tunnistajate M. U. ja A. K. kokkulangevatest ütlustest ( väärteotoimik lk 20-21, 24-25) nähtub, et Lõuna juhtimiskeskuselt tuli väljakutse Võru linna Koidula tänavale Võhandu trahteri juurde. Väljakutse põhjuseks oli, et seltskond noormehi lõhkusid Tartu tänaval oleva bussiootepaviljoni 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.