lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi 2
lg-s 1, 2 sätestatule kui mitu isikut on toime pannud ühe väärteo või mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada. Väärteoasja võib eraldada, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust või objektiivsust.
lg 3 alusel väärteoasjad ühendatakse või eraldatakse kohtuvälise menetleja või maakohtu määrusega. Väärteoasja eraldamise määruse koopia lisatakse eraldatud väärteoasja toimikusse.
lg 1 p eristab määrustena menetleja põhistatud menetlusotsustusi ning menetlusotsustusi, mida ei pea põhistama. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt tehtavad määrused saavad olla vaid kirjalikud ja eraldi vormistatud dokumendid, kuivõrd kohtuväline menetleja ei saa teha nn protokollilisi määrusi. Kuigi kohtuvälise menetleja ametnik
lg-s 3 nimetatud määrust väärteoasjade eraldamiseks ei ole koostanud ja määruse koopiat Hannes Henningu väärteoasja toimikusse ei ole lisanud, on nähtuvalt kohtule Hannes Henningu väärteoasjas nr 2860,10,003588 esitatud väärteotoimiku materjalidest tegelikult menetletud J. P. , T. O. , H.H, D. A. ja K. B. väärteoasju ühises menetluses. Sellele viitab asjaolu, et Hannes Henningu väärteotoimikus on kõikide eelnimetatute kohta, sh ka Hannes Henningu enda kohta koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide koopiad ( tl 6,8,10,12,15), kõikide nimetatute sh Hannes Henningu enda väärteoasjas nr 2860,10,00924 menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollide koopiad ( tl 26-27,28-29,30-31,32-33,34-35), väärteotoimikus on joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollid T. O. , D. A. ja K. B. kohta ( tl 11,13,16), samuti kiirabikaardid T. O. kohta, kes on keeldunud ülevaatusest ( tl14) ja K. B. kohta, kes on kaevanud paremast silmast nägemise languse üle seoses politsei poolt kasutatud pipragaasiga ( tl 17), mis Hannes Henningu väärteoasjas ei oma mingit tähtsust. Väärteotoimikus on ka tunnistajate R. P. , M. U. ,L. P. ja A. K. ülekuulamise protokollide koopiad. Eeltoodut arvestades jääb arusaamatuks, miks pidas kohtuväline menetleja otstarbekaks Hannes Henningu väärteoasja, milles H.Henningule pannakse süüks koos J. P. , T. O. , D. A. ja K. B. lärmamist ja kisklemist, eraldamist esialgselt ühiselt menetletud J. P. , T. O. , D. A. ja K. B. väärteoasjast. Nagu eelpool märgitud, võib väärteoasja eraldada, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust või objektiivsust. Selgusetuks jääb ka, miks Hannes Henningu väärteotoimikus on tema enda kohta koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli koopiad, mitte originaalid. Nähtuvalt Hannes Henningu väärteotoimiku materjalidest väärteoasjas 2860,10,00924 on viimane menetlustoiming (menetlusaluse isiku D. A. ülekuulamine ( väärteotoimik lk 34-35) ) teostatud 3
lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada väärteo lühikirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kuigi seadus nimetab väärteo lühikirjeldust, ei saa seda mõista viisil, et väärteoprotokollis toodud teo kirjelduses ei pea kajastuma kõik need asjaolud, mis on vajalikud teo kvalifitseerimiseks väärteona. Riigikohus on leidnud, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse st süüdistuse sisu.
lg 5 kohaselt kiirmenetluses otsuse tegemisel peab menetleja lahendama
loetletud küsimused, muu hulgas, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu ja kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, kuid Riigikohtu kriminaalkolleegium on 26.10.2007.a. otsuse 3-1-1-56-07 p-s 16 märkinud, et vastavalt
§-le 87 on kohus kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega ega saa selle piiridest väljuda, osundades ka Riigikohtu kriminaalkollegiumi 29.05.2003.a. otsusele asjas nr 3-1-1-75-03, mille p-s 7 on märgitud, et „ Kui kohus saaks kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Seega ei ole kohus käesolevas asjas Hannes Henningu kaebust lahendades õigustatud andma hinnangut tema käitumisele Võru linnas 10.aprill 2010.a. õhtul tervikuna, vaid lähtudes kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusest tuleb kohtul teha kindlaks, kas Hannes Henning kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas s.o Võru linnas Tartu tänaval kella 18 paiku pani toime kohtuvälise menetleja poolt KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo, mis teo kirjelduse kohaselt seisnes lärmamises ja kisklemises koos J. P. , T. O. , D. A. ja K. B. . Selles, et linnatänav, käesoleval juhul Võru linnas asuv Tartu tänav on avalik koht , vaidlus puudub. Kohus märgib, et kaevatavas kiirmenetluse otsuses on piirdutud tõdemusega, et Hannes Henning lärmas ja kiskles Tartu tänaval, millega rikkus teiste isikute rahu, kuid sisuliselt on jäetud kajastamata, kas Hannes Henningu käitumine Tartu tänaval täitis süüteokoosseisu KarS § 262 järgi. Mõisted lärmas ja kiskles on lahti seletamata, väärteo kirjeldusest ei nähtu menetlusalusele isikule Hannes Henningule omistatava teo tehiolusid. Väärteo lühikirjeldus peab hõlmama endas teokoosseisu olemasoluks nõutavate tunnuste kirjeldamist, st väärteo kirjelduse esitamisel tuleb kirjeldada rikkumist, menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu. Karistamisotsuse tegemiseks peab tõendamisese olema täies ulatuses tõendatuks tunnistatud. Tõendamiseseme elemente väärteomenetluse seadustik ei anna.
lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis (
5.ptk) 4
mõttes, sest ei väärteomenetluse seadustik ega kriminaalmenetluse seadustik ei maini tõendina seletust. Hannes Henningu 25.mail 2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustest ( väärteotoimik lk 26) nähtub, et ta viibis koos D. A. , J. P. , K. B. ja T. O. sünnipäeval, kust nad toodi autoga Võru kesklinna. Siis tekkis mõte minna Tamula randa. Kuidas täpselt sinna suundusid, ei mäleta. Mäletab, et T. O. , keda hüütakse K. , kukkus Võhandu Trahteri juures oleva aia otsa ja aed kukkus ümber, mäletab, et Karja tänaval pidas politsei nad kinni ja käskis istuda politseiautosse, mida tema koos J. ja D. ka tegi. Mingil hetkel lasid politseinikud K. ja K. pipragaasi näkku, mille peale D. ägestus ja läks politseinike juurde selgitust nõudma. Nemad J. P. viidi politseijaoskonda, kust pärast joobe mõõtmist lubati koju minna. Arvab, et randa liikumisega kaasnes ka parasjagu lärmi. Tagant järgi on mõelnud, et nende käitumine oli kindlasti läheduses olevatele inimestele väga häiriv ja kahetseb oma käitumist. Lisab , et ütlused on kirja pandud tema mäletamist järgi ja ei pruugi olla päris nii nagu tegelikult oli, sest oli üsna purjus. Tartu tänaval oleva bussiootepaviljoni lõhkumisest midagi ei tea ja ei mäleta; J. P. menetlusaluse isikuna 31.mail 2010 antud ütluste kohaselt ( väärteotoimik lk 30-31) tuiasid nad 10.04.2010.a. õhtul koos D. A. , T. O. , Hannes Henningu ja K. B. mööda Võru linna kuni tema meelest peaaegu Tamula rannapromenaadi juures peeti kinni politsei poolt, kes soovis kontrollida dokumente. Andis kohe oma dokumendid, misjärel kästi istuda politseiautosse. Istus koos Hannesega sinna kus kästi. Auto aknast nägi, kuidas politsei ja teiste sõprade vahel toimus mingi värk. See värk lõppes sellega, et sõpradele lasti gaasi. Siis toodi nad jaoskonda , kust lasti koju. Sellest õhtust suuremat osa ajast oma tegevusest ei mäleta, seega ei mäleta bussiootepaviljoni lõhkumist ega muud lärmamist. Tema meelest nende seltskonnast keegi väga valjuhäälselt ei rääkinud. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ( tl 8) nähtub, et Hannes Henningul on 10.04.2010.a. kella 19:15 ajal indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 tuvastatud alkoholijoove. Menetlusaluse isikuna 26.mail 2010.a. üle kuulatud T. O. ütlustest ( väärteotoimik lk 28-29) nähtub, et T. O. tuli koos D. A. , J. P. , Hannes Henningu ja K. B. sünnipäevalt, autoga toodi Võru linna. Eesmärk oli osta midagi juua ja minna Tamula randa. Mäletab, et kukkus ühe aia otsa, hiljem sõbrad ütlesid, et see oli Trahteri juures olnud aed, mis läks ümber. Ja veidi hiljem pidas politsei nad kinni Karja tänaval. Politsei ja nende seltskonna vahel tekkis sõnavahetus ning seltskonna mõnede isikute poolt veidi agressiivsem käitumine. Ise käitus agressiivsemalt ja võis valjuhäälselt politseinike suunas solvanguid öelda. Agressiivselt hakkasid käituma pärast seda kui said politseinike jutust aru, et peavad asjaolude selgitamiseks politseijaoskonda tulema. Ei mäleta seda, et nad oleksid Tartu tänaval olevas bussiootepaviljonis käinud ja seal klaasi lõhkunud, samuti ei mäleta midagi mingite lillede laiali loopimisest. Kahetseb oma käitumist ja on kahju, et niimoodi läks; K. B. poolt menetlusaluse isikuna 08.juunil 2010.a. antud ütlustest ( väärteotoimik lk 32-33) nähtub, et 10.04.2010 pidas ta enda, D. A. ja Hannes Henningu sünnipäevi, mis lõppes sellega, et nemad ja veel J. P. ning T. O. toodi autoga Võru linna Vabaduse platsile. Tema mäletamist järgi läksid nad edasi kirikuplatsile, kust edasi Võhandu Trahteri juurest suundusid Tamula järve poole. Võhandu Trahteri juures kukkusid D. ja Tõnis puidust aia otsa ning ajasid selle ümber. Seejärel läksid majade vahelt kõrvaltänavasse s.o Karja tänavale. Seal pidas politsei kinni, palus vist dokumendid esitada aga vist ei teinud seda. Siis taheti auto peale panna, kuhu nad ei tahtnud minna. 5
lg 2 p 7 märgitakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta omakäeliselt. Kuna Hannes Henningut süüdistati lärmamises ja kisklemises Võru linnas Tartu tänaval, tulnuks kohtuvälise menetleja ametnikul võtta Hannes Henningult ütlused väidetava kisklemise ja lärmamise kohta Tartu tänaval. Antud juhul ei lükka Hannes Henningu 08.detsembril 2010.a. antud ütlused ümber tema poolt 25.mail 2010 menetlusaluse isikuna antud ütlusi, sest menetlusalune isik ei ole andnud ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta käesolevas väärteoasjas. Suure tõenäosusega on Hannes Henningut mõjutanud eeltoodud ütlusi andma väide, et tema süü väärteo toimepanemises on tõendatud menetlusaluste isikute T. O. , J. P. , D. A. ja K. B. ütlustega. KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist Hannes Heningu poolt kiirmenetluse otsuses märgitud kohas ja väärteokirjelduses toodud moel ei tõenda ka teised väärteoasjas kogutud ja kiirmenetluse otsuses nimetatud tõendid. Väärteoasja materjalidele lisatud avaldusest Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonnale ( väärteotoimik lk 3) nähtub, et Võru Linnavalitsus on 14.04.2010.a. teatanud sellest, et ööl vastu 12.aprilli lõhuti Tartu tänaval Seminari pargi ääres oleva bussipaviljoni klaas. Kohtuvälise menetleja ametniku 19.04.2010.a. teatisest Võru Linnavalitsusele ( väärteotoimik lk 4) nähtub, et politsei ühtses dokumendiregistris on 16.04.2010.a. registreeritud avaldus nr 14108, mille põhjal on alustatud väärteomenetlus asjas nr 2860,10,000924 KarS § 218 tunnustel selles, et 10.04.2010 lõhuti Võru linnas Tartu tänaval asuva Seminari pargi ääres oleva bussiootepaviljoni klaas. Võru politseijaoskonna kirjalikust vastusest Tartu Maakohtule ( tl 8) nähtub, et 10.04.2010 kella 18.14 ajal sai politsei juhtimiskeskus väljakutse, mille kohaselt Võru linnas Koidula tänaval liigub lärmakas viiene seltskond, kes oli lõhkunud bussiootepaviljoni ja linna inventari. Tunnistajate R. P. ja L. P. kokkulangevate ütluste kohaselt ( väärteotoimik lk 18-19, 22-23) nägid nad ta SEB Ühispanga vastas oleva bussipeatuse juures (mis Võru linna elanikele üldteadaolevalt asub Tartu tänaval) viiest noormehest koosnevat seltskonda. Seltskond käis ka Seminari pargis , kus mehed kisklesid omavahel ja läksid seejärel bussiootepaviljoni juurde, kus üks tumedas jopes mees istus pingile ning teine noormees võttis istuva isiku õlgadest kinni ja hakkas teda vastu bussiootepaviljoni klaasist seina lööma. Istuvat meest löödi 4 või 5 korda vastu seda klaasi ning 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.