← Eesti

4-10-4032/5

4-10-4032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-4032 (2316,10,011556) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: Raido Jõelain, 38212170224, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Raido Jõelaini kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 18.10.2010 otsusele nr 2316,10,011556 Raido Jõelaini karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 18.10.2010 otsus nr 2316,10,011556 Raido Jõelaini karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.

  1. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 04.01.2011 ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 02.12.
  2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 03.01.
  3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 04.01.
  4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 18.10.2010 otsusega nr 2316,10,011556 karistati Raido Jõelaini LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.09.2010 kell 04.32 Tallinnas Suur-Karja tänaval juhtis mootorsõidukit Dodge registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,81 +/- 0,07 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et soovib taotleda trahvi tasumiseks maksegraafikut ning mingi osa tasumiseks alternatiivkaristusena enda ühiskondlikule tööle rakendamist. Rahatrahvi korraga tasumist raskendavad igakuised väljaminekud (kodulaen, kommunaaltasud jm jooksvad arved). Palub ka lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks lühendada, võttes arvesse, et kasutab autot igapäevaselt seoses oma töökohustuste täitmisega ning kahetseb liiklusalast rikkumist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et töötab limusiini juhina ja on vaja ka tööriistu transportida. Töötab mitteametlikult. Läks tuttava sünnipäevale, tarvitas seal kaks-kolm pokaali šampust ja ei olnud plaanis sõidukit juhtida. Samas ei tahtnud autot vanalinna jätta. Miks juhtima asus, seletada ei oska. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud enamohtliku väärteo. Ei puudunud palju, et tegu oleks olnud kvalifitseeritav kuriteona. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud ja uue teo toimepanemise ajal oli tal kaheksa kustumata väärtegu. Varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada isikut ja ta jätkab väärtegude toimepanemist. Sellise käitumisega ei pane ta ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka kaasliiklejaid ja võõrast vara. Juhtimisõiguse saanud isikuna on ta teadlik liikluseeskirja sätetest ja liiklusseaduse nõuetest, mistõttu ei saa talle tulla ootamatuna, et lisaks rahatrahvile võidakse teda karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Isik ei pidanud millekski seda, et selleks, et säilitada juhtimisõigust ja rahalisi vahendeid, tuleks tegu jätta tegemata. Kaebus tuleks jätta rahuldamata. Mis puudutab taotlust määrata trahvi tasumine ositi, siis kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui trahvi tasumine määrataks tasumisele ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 15 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati 2 menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,81 +/- 0,07 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,07 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,74 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab veel väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,01 mg võrra suurem, olnuks tegemist mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav KarS § 424 järgi rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Seega süü suurust arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, kuid kohtuväline menetleja on piirdunud põhikaristuse määramisega alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Esitatud kaebuses ei ole põhikaristuse suurust vaidlustatud ning on taotletud vaid põhikaristuse täitmise osas maksegraafiku koostamist ja osaliselt rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Väärteotoimikust nähtuvalt ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud, kuigi ta võinuks juba vastulauses taotleda trahvi tasumise määramist ositi, esitades ka rahalist olukorda tõendavad dokumendid. Ka esitatud kaebusele ei lisatud ühtegi dokumenti, samuti ei esitatud kohtuistungil ühtegi dokumenti, mis näidanuks kaebuse esitanud isiku rahalist olukorda sellisena, mis võinuks tingida rahatrahvi tasumise määramise ositi mingi teatud tähtaja jooksul. Kaebuses on piirdutud vaid märkega selle kohta, et isikul on kodulaen, kommunaaltasud ja muud jooksvad arved. Seejuures ei ole esitatud andmeid ei rahaliste kohustuste suuruse ega tulude suuruse kohta, millest saaks teha mingeid järeldusi mõjuvate põhjuste kohta, mis tingiks trahvi tasumise määramise osadena. Seetõttu leiab kohus, et tegemist on paljasõnalise ja tõendamata väitega, mis ei anna alust KarS § 66 lg 2, 3 sätete kohaldamiseks. Peale selle on esitatud kaebuses taotletud osa rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Kohus peab taolise taotluse läbivaatamist võimatuks, kuivõrd käesoleval ajal kehtiv Karistusseadustiku redaktsioon sellist karistuse asendamise võimalust ette ei näe. Seetõttu leiab kohus, et eelmärgitud taotlused vaidlustatud otsuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses taotleti ka lisakaristuse tähtaja lühendamist seoses sellega, et menetlusaluse isiku töö on otseselt seotud juhtimisõigusega. Kohtuistungil ilmnes kaebuse esitanud isiku väidetest, et menetlusalune isik töötab sõiduki juhina mitteametlikult ja tema töötasu suurus ei ole Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav. Seega ei saa ta ka kohaselt tõendada seda, et ta töötab sõiduki juhina nagu ei saa ta tõendada ka oma sissetuleku suurust. Seega puuduvad ametlikke kanaleid kaudu kontrollitavad andmed selle kohta, et kaebuse esitanud isik töötab sõiduki juhina. Kaebuse esitaja on oma lühikeses kaebuses märkinud, et ta kahetseb toimepandut ning ka kohtuistungil avaldas kahetsust toimepandus, esitades lubaduse, et enam ta samalaadset väärtegu toime ei pane. Kohus ei saa avaldatud kahetsust võtta siirana, kuivõrd menetlusalust isikut on ainuüksi 2010 aasta jooksul eelnevalt neljal korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ning sellele vaatamata pani ta toime veel viienda ja enamohtliku väärteo. Seetõttu ei saa kohus kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. Selline karistuste rohkus ja liikluseeskirja nõuete järjekindel teadlik ja tahtlik rikkumiste iseloom näitab ilmselgelt seda, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, menetlusaluse isiku järjekindlat liiklusalaste väärtegude toimepanemist ja määratud ja oodatud mõjuta jäänud karistusi, oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus, millest menetlusalune isik oli eelneva kogemuse pinnalt 3 väga hästi teadlik teadlik. Kuivõrd senini määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt rahatrahvist ja lühiajalisest lisakaristusest ning kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõigus on kaebuse esitanud isikule vajalik seoses tööga, kuigi ta töötab mitteametlikult. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, senise töö iseloom ja väidetavad rahalised kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul olid rahalised kohustused teada ilmselgelt enne väärteoasjas otsuse koostamist ja töö liikuvast iseloomust oli ta teadlik alates senisel töökohal töötamise algusest. Samuti oli menetlusalune isik praeguses majanduslikus olukorras teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada töökoha kaotust. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et igapäevaelu vajaduste rahuldamiseks rahalise kohustuse võtmine on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise ning ülalpeetavate ülalpidamise võimalikkuse. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtliku liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsusega kohaldatud lisakaristuse tähtaeg on proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus lisakaristuse määra kergendamiseks puudub. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimine ning sellega liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist tööd ka edaspidi jätkata või võetud rahalisi kohustusi tasuda. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.