p 1 järgi Süüdistatav VJATŠESLAV LOZOVSKI, isikukood 37910312718, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.12.2003 Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 1 järgi 9 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 2) 14.03.2005 Järva Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 1500 krooni, väärtegude toimepanemise eest 4-l korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 01.11 – 02.11.2008, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Lembit Nirgi Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: 2 Süüdi tunnistada VJATŠESLAV LOZOVSKI
p 1 järgi ning
lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
2 päeva karistusaja hulka. VJATŠESLAV LOZOVSKI’l kuulub ärakandmisele 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld Vjatšeslav Lozovski suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. Vjatšeslav Lozovski karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Välja mõista Vjatšeslav Lozovskilt 1000 (üks tuhat) krooni M M (elukoht xxxx) kasuks tekitatud varalise kahju katteks. Välja mõista Vjatšeslav Lozovskilt 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni M M kasuks tekitatud mittevaralise kahju katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Vjatšeslav Lozovskilt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Vjatšeslav Lozovskilt menetluskuluna ekspertiisitasu 5000 (viis tuhat) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11 Rakvere) kasuks 5400 (viis tuhat nelisada krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 900 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava Vjatšeslav Lozovski kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vjatšeslav Lozovskilt menetluskuluna kaitsjatasu 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Vjatšeslav Lozovskilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 56.10 (viiskümmend kuus krooni ja 10 senti) krooni riigituludesse. Vjatšeslav Lozovskil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav Vjatšeslav Lozovski tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses
Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski ütlustest kohtuistungil nähtub, et nad olid 3 päeva enne juhtunut töötanud M M koos. Tema oli õppinud torumees, kes igatpidi juhendas M M. Juba teisel töötamise päeval oli tal M M etteheiteid selles osas, et töö ajal ei käida nende kliendi juures kohvitamas, mispeale M M ütles talle, et mis ütleja sina ka oled. Vjatšeslav Lozovski tunnistas, et kolmandal päeval oli tal sünnipäev ning viin – 5 pudelit Viru Valget oli antud ülemuse poolt, kellel olid enne seda olnud pulmad ja kellel ei olnud talle raha anda. Alkoholi tarvitasid nad selle korteri köögis, kus nad elasid. M M ei olnud sõiduraha, et õhtul xxxx ja siis hommikul xxxx tagasi sõita, mistõttu jäi tema ka kui nende tööline sinna korterisse sünnipäevakülaliseks. Vjatšeslav Lozovski avaldas, et R L ei võtnud üldse viina, olles tagatoas ja käies vahepeal köögis. Vjatšeslav Lozovski väitel läks T L peale teist pudelit teise tuppa ja vaatas seal telekat, kuid neil M Ma tulid tülid töö pärast, sest nad hakkasid arutama koostööd. Vjatšeslav Lozovski sõnul hakkasid nad algul norima T L, kes oli niigi äbarik, et kas ema lubab tal ikka viina võtta, kuid siis rahunes kõik maha ja siis käis ta vahepeal ära ning kui tagasi tuli, siis oli T L nina verine. Küsimuse peale, et mis toimus, ei öelnud T L midagi, aga see oli arusaadav, et ainus, kes teda puutuda sai, oli M M. Vjatšeslav Lozovski kinnitas, et kui ta kööki läks, siis oli M M telefon kõrva juures ning ta kutsus sõpru xxxx ja siis kutsus ta kedagi endale järgi. Vjatšeslav Lozovski väitel oli M M tema jaoks siis päris suur mees. Seda, kumb kummale kallale läks, Vjatšeslav Lozovski ei tea. M M lõi teda, tema lõi M M rusikaga, käega enesekaitseks, sest kui ikka tuleb selline mass peale, siis ta kaitseb ennast. Vjatšeslav Lozovski kinnitas, et kui neil oli kehaline kontakt, siis ta haaras midagi laua pealt ja lõi, et ennast kaitsta ja M M, kelle jõud oli tookord kõvasti üle, endast eemale tõrjuda. Nuga oli esimene asi, mis laualt talle käe alla sattus, kuid ta torkas noaga kogemata, mitte tahtlikult. Küsimuse peale, et mida ta selle esemega tegema pidi, vastas Vjatšeslav Lozovski, et lööma. Vjatšeslav Lozovski väitis, et nad lükkasid teineteist laiali, kui ta nägi verd, M M särk oli eest märg, kuid viimane hakkas talle uuesti peale tulema. Vjatšeslav Lozovski tunnistas, et hakkas karjuma ja siis M M vajus köögi nurka. Vjatšeslav Lozovski sõnul viskas ta noa käest kraanikaussi, karjudes R L, kes oli sel ajal oma toas, et toogu ta telefon kiirabi kutsumiseks. 4 Vjatšeslav Lozovski kinnitas, et kutsus kiirabi ja tassis M M alla. Nuga ta vist pesi siis, kui kiirabi oli välja kutsutud. Kannatanu M M ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta sai Vjatšeslav Lozovskit tundma 3 päeva enne juhtunut, sest nad töötasid koos xxxx. 31.10.2008 oli ta tööl ja jäi ööseks xxxx, et mitte sõita õhtul xxxx ja hommikul tagasi xxxx. Õhtul kella 7 paiku läks ta koos T L sinna korterisse, kus elasid veel R L ja Vjatšeslav Lozovski. M M väitel hakkasid nad viina võtma, sest Vjatšeslav Lozovskil oli sünnipäev. Alkoholi oli tema sõnul paar liitrit kindlasti. M M kinnitas, et tema, Vjatšeslav Lozovski ja T L istusid köögis. Tema sõnul oli R L tagatoas, aga käis ka köögis. M M mäletas, et seisis püsti ja Vjatšeslav Lozovski seisis tema ees, torgates talle suure kööginoaga südame alla. M M oli oma sõnul öelnud Vjatšeslav Lozovskile, et viimane kutsuks kiirabi. Seda, et noaga löömisele oleks vahetult mingit riidu eelnenud, M M ise küll ei teadnud, tunnistades samas, et võib-olla ta ütles midagi, aga ta ei mäleta seda ning tal on mingid lüngad sellest õhtust. M M võttis omaks, et oli kõvasti joonud. M M tunnistas, et praegu on tema tervis korras. Tunnistaja R L kinnitas kohtuistungil, et 31.10.2008 kutsus Vjatšeslav Lozovski M M nende juurde korterisse sünnipäevale. Tema oli selle korteri üürnik ning tema juures elasid veel T L ja Vjatšeslav Lozovski. R L väitis, et tema ise tol õhtul alkoholi ei tarvitanud, käies aeg-ajalt köögis. R L ütlustest nähtub, et kui ta viimasel korral kööki läks ja hakkas süüa tegema, siis olid köögis M M ja Vjatšeslav Lozovski, kes vaidlesid kambaka tegemise üle. Vjatšeslav Lozovski oli üritanud M M maha rahustada. Esimesel korral olid Vjatšeslav Lozovski ja M M istunud laua taha maha ja kõik oli rahulik, kuid siis hakkas jälle jutt kambaka tegemisest pihta ja M M tahtis sõpru appi kutsuda. M M oli telefon käes küll, kuid R L sõnul ta ei helistanud. R L avaldas, et Vjatšeslav Lozovski ja M M läksid tülli, olles järsku koos. R L väitel oli ta pliidi juures, kui M M kukkus talle otsa, haarates tal käest kinni, et tasakaalu hoida. Vjatšeslav Lozovski oli seejärel võtnud M M rinnust kinni ja nad läksid teise nurka ja siis oli M M särk verine. Seda, kuidas M M särk veriseks sai, R L oma sõnul ei näinud ning alles pärast sai ta aru, mis oli juhtunud, kui Vjatšeslav Lozovski kööginoa tema kätte andis, käskides tuua telefoni, et kiirabisse helistada. R L ei osanud öelda, kumb kummale esimesena kallale läks. Seda, kas M Matvejev Vjatšeslav Lozovskit ka lõi, R L oma sõnul ei näinud. R L väitel oli tülitsemise põhjuseks M M täiesti tühja koha pealt algatatud jutt, et nemad pidavat tahtma talle kambakat teha. Tunnistaja T L kinnitas kohtuistungil, et 31.10.2008 peeti Vjatšeslav Lozovski sünnipäeva R L üürikorteris, kus nad kõik elasid. Sünnipäevapidu algas kell 7 õhtul ning sellest võtsid osa peale tema veel M M ja Vjatšeslav Lozovski. R L oli kodus, kuid tema ei võtnud peost osa, olles teises toas. T L kinnitas, et pidu toimus köögis ning neil oli umbes 3 liitrit viina 3 peale. Algul oli neil läbisaamine hea, kuid siis hakkas tüli Vjatšeslav Lozovski ja M M vahel, sest tema ja M M olid rikkunud tööreegleid ning Vjatšeslav Lozovski kaela aeti see, mis nemad tegid. Selle suusõnalise riiu oli üles kiskunud M M, kes lubas xxxx mingid sõbrad appi kutsuda. T L sõnul M M ei helistanud, aga pani telefoni laua peale nagu tahaks helistada. Vjatšeslav Lozovski üritas rahulik olla ja sõnadega olukorra ära klaarida. T L võttis omaks, et tema ja M M vahel toimus väike intsident, sest ta oli purjus ja provotseeris M M, hakates üht sõna kordama, mispeale M M läks närvi ja lõi teda nina pihta, kust tuli natuke verd. Vjatšeslav Lozovski oli sel ajal teises toas koos R L. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 31.10.2008 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 3-10). Sündmuskoht asub xxxx majas, mis on viiekorruseline maja. Välisuksest sisenedes tuleb 5 seitsmeastmeline trepp, millel verekahtlased lohistusjäljed. Esimese korruse platvormil verekahtlane loik mõõtmetega 15x20 cm, trepiastmetel verekahtlased jäljed. Sündmuskoht asub teisel korrusel korteris nr xxxx, mis jääb trepist minnes paremat kätt. Uksest sisenedes kitsas koridor, kus maas põrandakate, millel verekahtlased jäljed. Koridorist paremale jääb üks tuba, seejärel on risti koridoriga väiksem koridor, kus paremale läheb kööki ja vasakule jääb teine tuba. Korteri koridori põrand on määrdunud. Köögis ukse juures laud, millel muuhulgas kolm klaasi läbipaistva vedelikuga, Havana Club klaas joogiga, pooltäis 500 ml Viru Valge pudel. Ukse vastas aken ja selle all radiaator, mille juures verekahtlane loik mõõtmetega 20x30 cm. Uksega samas seinas vasakul kapi peal elektripliit, seejärel külmik ja köögi nurgas valamukapp. Valges kraanikausis kastruli juures puidust käepidemega nuga, mille käepideme pikkus on 12,5 cm, tera pikkus on 15,5 cm, tera laius käepideme poolt on 4,2 cm, noa tera läheb kitsamaks. Sündmuskohalt võeti asitõendina kaasa kööginuga, mis pakendatud paberümbrikusse. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 16), millest nähtub, et Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas on Vjatšeslav Lozovskil 31.10.2008 kell 23.25 tuvastatud alkoholijoove 0,91 mg/l kohta. - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 17), millest nähtub, et 01.11.2008 kell 01.50 paigutati Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas kainenema Vjatšeslav Lozovski, kes olles keskmises joobes, agressiivne ja märgatavate koordinatsioonihäiretega toodi kell 23.30 xxxx maja juurest. Vjatšeslav Lozovskil puudusid välised vigastused, kuid tema käed ja tossud olid verised. - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 01.11.2008 kella 10.30 (tl 18-20), millest nähtub, et kahtlustatavana kinnipeetud Vjatšeslav Lozovskil väliseid vigastusi ei ole, kuid tema tossud olid verised. - isiku ekspertiisiakt nr 9 09.06.2009 (tl 34-36), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt M M esines kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel perikardiõõnde (e. südamepaunaõõnde) tungiv torke-lõikevigastus vasakul pool rindkerel, mille tüsistusena tekkis traumajärgne perikardiit (e. südamepaunakelme põletik) ja mädane mediastiniit (e. keskseinandi põletik). Torke- lõikevigastus vasakul pool rindkerel on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), võimalik, et 31.10.2008. Vastavalt Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 sätestatule südamepaunaõõnde tungiv torke-lõikevigastus põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. AS Rakvere Haigla haigusloo nr 08-6104 koopia andmetel 31.10.2008 M M võetud veres leiti 2,5 promilli etanooli. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Käesolevas kriminaalasjas on tõendite kogumi pinnalt üheselt tuvastatud see, et süüdistatav Vjatšeslav Lozovski tekitas kannatanu M M süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tüli käigus raske tervisekahjustuse. Süüdistatav Vjatšeslav Lozovski väitis seda, et haaras kehalise kontakti ajal laua pealt esimese ettejuhtuva asja, milleks osutus nuga ja lõi sellega kannatanu M M, et ennast kaitsta ja sellega viimast endast eemale tõrjuda, kuivõrd kannatanu M M jõud oli tookord kõvasti üle. Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski sõnul torkas ta kannatanu M M noaga kogemata, mitte tahtlikult. 6
lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Selleks, et saaks üldse rääkida hädakaitsest kui teost, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks, tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisund. Süüdistatav Vjatšeslav Lozovski ei teadnud seda, kumb kummale kallale läks. Tunnistaja R L, kes oli sel ajal köögis pliidi juures süüa tegemas ja oli ainukesena tol õhtul kaine avaldas, et Vjatšeslav Lozovski ja M M läksid tülli, olles järsku koos. Seega ei nähtu ka tunnistaja R L ütlustest see, kumb kummale kallale läks ja ühtegi tõendit ei ole selle kohta, et kannatanu M M oleks hakanud süüdistatavat Vjatšeslav Lozovskit ründama. Seda, kas kannatanu M M süüdistatavat Vjatšeslav Lozovskit lõi, tunnistaja R L oma sõnul ei näinud. Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski ütlused, et kannatanu M M lõi teda, tema lõi kannatanu M M rusikaga, käega enesekaitseks, sest kui ikka tuleb selline mass peale, siis ta kaitseb ennast, on kohtu arvates paljasõnalised, ennastõigustavad ega ole kooskõlas tunnistaja R L ütlustega, samuti kannatanu M M kohtuistungil antud ütlustega, muude kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega. Juhul, kui noaga löömisele oleks eelnenud mingit kaklust või löömist, siis oleks tunnistaja R L seda näinud. Sellele, et eelnevalt mingit löömist ei toimunud, viitab asjaolu, et süüdistatava Vjatšeslav Lozovski kainenemisele toimetamisel ja kahtlustatavana kinnipidamisel puudusid tal välised vigastused. Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski väide, et ta lõi kannatanu M M noaga kogemata, mitte tahtlikult, on kohtu arvates ümber lükatud tema enda ütlustega, et selle esimese ettejuhtuva esemega, mis ta laualt haaras, pidi ta lööma. Süüdistatav Vjatšeslav Lozovski sai koheselt aru, et tegemist on noaga, sest vastasel juhul ei oleks ta seda otstarbekohaselt kasutanud. Seda, et ründavam pool oli hoopis süüdistatav Vjatšeslav Lozovski, näitab kohtu arvates asjaolu, et kui peale noaga lüüa saamist oli kannatanu M M kukkunud tunnistaja R L otsa, siis oli just süüdistatav Vjatšeslav Lozovski see, kes kannatanu M M rinnust kinni võttis ja ta eemale tõmbas. Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski väide, et nad lükkasid teineteist laiali, kui ta nägi verd, M M särk oli eest märg, kuid viimane hakkas talle uuesti peale tulema, on ümber lükatud tunnistaja R L ütlustega. Kui kannatanu M M noaga löömist õigustas süüdistatav Vjatšeslav Lozovski sellega, et ennast kaitsta ja kannatanu M M endast eemale tõrjuda, siis miks ta pidi kannatanu M M veel rinnust kinni võtma, kui see oli temast eemale kukkunud. Seega ei ole kohus tõendeid kogumis analüüsides tuvastanud kannatanu M M poolset rünnet, mille vastu süüdistatav Vjatšeslav Lozovski pidi ennast kaitsma. Kui ei ole hädakaitseseisundit, ei ole ka hädakaitset kui õigustavat asjaolu ning hädakaitsetegevust analüüsima hakata ei ole vaja. Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski kaitsja leidis, et tema kaitsealuse poolt toimepandu tuleks ümber kvalifitseerida
lg 1 järgi, mis on raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest, sest kellelgi ei olnud soovi kedagi rünnata. Kohus eelneva tõendite analüüsi pinnalt kaitsja sellekohase taotlusega ei nõustu.
p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kusjuures see konkreetne tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei oma tähtsust, kuivõrd tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Süüdlase tegevus peab olema saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses. Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, 7 kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav Vjatšeslav Lozovski kannatanu M M noaga lüües möönis igasuguse tervisekahjustuse tekitamise võimalikkust. Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
p 1 järgi kvalifitseeritud, sest ta süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tüli käigus lõi kannatanu M M noaga rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – perikardiõõnde (e. südamepaunaõõnde) tungiva torke-lõikevigastuse vasakul pool rindkerel, mille tüsistusena tekkis traumajärgne perikardiit (e. südamepaunakelme põletik) ja mädane mediastiniit (e. keskseinandi põletik). Kohus leiab, et süüdistatava Vjatšeslav Lozovski käitumises esinevad
p 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Vjatšeslav Lozovski karistust kergendavad süü tunnistamine ja
lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, samuti on tema karistust kergendavaks asjaoluks
Kohtu arvates puuduvad Vjatšeslav Lozovski käitumises
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, Vjatšeslav Lozovski isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat Vjatšeslav Lozovskit on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, sealjuures viimati karistati teda 14.03.2005 Järva Maakohtu poolt
Väärtegude toimepanemise eest on Vjatšeslav Lozovskit karistatud 4-l korral.
p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja lühiajalisemate vangistuste puhul.
lg 1 kohaselt võib kohus erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Seda, mis laadi peavad erandlikud asjaolud olema, seadus konkreetselt ei reguleeri. Kohtul on põhjendatult alust arvata, et süüdistatava Vjatšeslav Lozovski käitumise tingis kannatanu M M enda eelnev õigusvastane käitumine, sest viimane oli eelnevalt tunnistaja T L suhtes juba vägivalda tarvitanud, seejärel ähvardas ta endale xxxx sõpru appi kutsuda. Eeltoodu on kohtu arvates erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse kohaldada Vjatšeslav Lozovski suhtes
lg 1 sätteid, mõistes talle ettenähtud sanktsiooni alammäärast üks aasta väiksema vangistuse. Kohtueelsel menetlusel esitas kannatanu M M tsiviilhagi varalise kahju osas summas 1000 krooni, mis on tasu haiglas oldud voodipäevade eest. Kohtulikul uurimisel esitas ta algul tsiviilhagi summas 40 000 krooni, mis on saamata jäänud töötasu 5 järgneva kuu eest, mil ta sõltuvalt oma tervislikust seisundist töötada ei saanud ja tasu haiglas oldud voodipäevade eest. Kannatanu M M, saades seejärel aru, et tal ei ole oma tsiviilhagi saamata jäänud töötasu osas summas 40 000 krooni, millegagi tõendada, esitas kohtulikul uurimisel selle asemel seejärel tsiviilhagi moraalse kahju osas summas 40 000 krooni, kuivõrd tema terveks saamine võttis pikka aega. Süüdistatav Vjatšeslav Lozovski ei vaielnud vastu tsiviilhagile varalise kahju osas summas 1000 krooni, kuid moraalse kahju osas nõustus ta vaid poole summaga, leides, et 8 täissumma on liialdatud, sest selles, et kannatanu M M haiglasse korduvalt tüsistuste tõttu tagasi sattus, võis alkoholi tarbimise tõttu tal oma süüd ka olla. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 lähtuvalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu M M tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1000 krooni on põhjendatud ja kuulub süüdistavalt Vjatšeslav Lozovskilt välja mõistmisele, sest süüdistatav Vjatšeslav Lozovski on kannatanu M M kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 2 tulenevalt temale tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu M M on kohtulikul uurimisel esitanud süüdistatava Vjatšeslav Lozovski vastu tsiviilhagi ka mittevaralise kahju nõudes summas 40 000 krooni, põhjendades nimetatud hagi esitamist sellega, et tema terveks saamine võttis pikka aega. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb üldjuhul tõendada kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju nõude. VÕS § 128 lg 5 järgi mõistetakse mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul täidetud kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused. Tõendatud on see, et süüdistatava Vjatšeslav Lozovski tegevus põhjustas kannatanu M M raske terviskahjustuse. Seega on kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi ja vastavalt VÕS § 1050 lg 1 kostja süüd eeldatakse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuotsuses nr 3-2-1-81-05 27.09.2005 p-s 17 väljendanud seisukohta, et mittevaralise (moraalse) kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peab kohus, sõltumata poolte taotlustest, arvestama rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohus ei pea omal algatusel koguma tõendeid hüvitise suurust mõjutada võivate asjaolude kohta. Mittevaralise kahju osas nõustus süüdistatav Vjatšeslav Lozovski kannatanu M M tsiviilhagist vaid poole summaga, leides, et täissumma on liialdatud, sest selles, et kannatanu M M haiglasse korduvalt tüsistuste tõttu tagasi sattus, võis alkoholi tarbimise tõttu tal oma süüd ka olla. Viimati nimetatud väide ei ole millegagi tõendatud. Arvestades isiku ekspertiisiaktis nr 9 09.06.2009 (tl 34-36) sisalduvaid faktilisi asjaolusid, on kannatanu M M ravi olnud pikaajalise kuluga seetõttu, et tekkisid tüsistused. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt 9 diskretsiooni alusel. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et antud juhul kuulub tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 40 000 krooni rahuldamisele osaliselt, sest kohtu hinnangul on õiglane hüvitis kannatanu M M 30 000 krooni. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2010 kohtuotsus osaliselt, s.o Vjatšeslav Lozovskile mõistetud karistuse täies ulatuses reaalse kandmise osas.
lg 1, 2 alusel Vjatšeslav Lozovskile mõistetud karistus pöörata täitmisele osaliselt ning koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 4 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa - 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Vjatšeslav Lozovski 3- aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud nõudeid:
lg 2 alusel kohustada Vjatšeslav Lozovskit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest, s.o
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.