lg.1 järgi Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Reijo Ligi, isikukood 38208120292; EV kodanik; elukoht xxx; keskharidusega; emakeel eesti keel; töökoht N H OÜ juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kaitsja Paavo Paal Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Reijo Ligi
lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud.
kuni 25.11.2009.a., s.o. 1 kuu ja 3 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Reijo Ligi ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks
lg.2p.2 alusel on Reijo Ligi kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 09.02.2011.a. Reijo Ligi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: 1) 8 läbipaistvat minigrip kilekotti hoitakse kriminaalasja materjalide juures ja asuvad hoiul Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas (tl. 9-26) -hävitada; 2) Reijo Ligi´lt ära võetud 18,33 g kokaiinhüdrokloriidi, milles 4,58 g kokaiini, 0,17 g marihuaanat ja metallist piipu, hoitakse EKEI keemiaosakonnas (tl. 53-55) –hävitada. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista Reijo Ligi’lt riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot ja kriminaaltoimikust 2 koopia tegemise kulud summas 14.70 eurot riigi tuludesse. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: Reijo Ligi, 1-10-15929, sundraha, muud menetluskulud. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Varalist kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Reijo Ligi, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus süüdi tunnistada
lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
kuni 25.11.2009.a., s.o. 1 kuu ja 3 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Reijo Ligi ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks
lg.1 alusel määratud kontrollnõudeid.
lg.2p.2 alusel on Reijo Ligi kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume. 3 Kohtuistungil jäi süüdistatav Reijo Ligi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Reijo Ligi temale
lg.1 sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.