§ -de 209 lg 2 p 11 ja § 294 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav Margus Kanter Kaitsja isikukood: 36508170211, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega, ei tööta, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, alates 07.05.2010.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld; Raul Otsa Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4 ja 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313; VÕS § -de 127 lg 1 ja 4, § 128 lg 1, 2, 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas: Süüdi tunnistada MARGUS KANTER
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada Margus Kanter
lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel lugeda Margus Kanter’ile mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes Margus Kanter’ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel arvestada Margus Kanter’i karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 06.05.2010.a. kuni 07.05.2010.a. s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista Margus Kanter’ile 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta Margus Kanter’ile mõistetud 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 28 (kaheksakümne kaheksa) päeva pikkune vangistus tingimisi RESOLUTSIOON
lg 1 mõttes, kuna temale on pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, nõudis 07.12.2009.a OÜ IC müügiesindajalt Risto K ’ilt altkäemaksu eeluurimisel kindlakstegemata summa ulatuses vastutasuna Riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud hankija poolse pakkujate võrdse kohtlemise nõude ja ühele pakkujale eeliste loomise keelu rikkumise eest, s.o. seadusega keelatud tegude eest, teatades, et SA KKpoolt välja kuulutatud 16 sülearvuti hankemenetluses R. K ´ile kuuluva äriühingu OÜ D poolt esitatud pakkumuse hinda võib põhjendamatult ja kunstlikult suurendada, kuna müügist saadav kasum ei jää üksnes äriühingule, vaid ta soovib hinna 2 suurendamise arvelt ka ise osa kasumist endale saada. M. Kanter´i nõudmist silmas pidades loobus R. K hankes osalemisest temale kuuluva äriühingu kaudu ning esitas 08.12.2009.a uue pakkumise OÜ ICnimelt maksumusega 343 104.- krooni, millest tulenevalt oli R. K ´i poolt Margus Kanter´ile viimasena esitatud, põhjendamatult ja kunstlikult suurendatud pakkumine 72 384.- krooni/4626.18 euro võrra suurem, võrreldes esialgse pakkumisega. SA KK ja OÜ IC vahel sõlmitud ostumüügilepingu nr 6-13/35 alusel äriühingule laekunud 343 104.- krooni suurusest summast M. Kanter´ile viimase poolt nõutud summat välja ei makstud. Samuti süüdistatakse Margus Kanter´it selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud altkäemaksu nõudmise, töötades ajavahemikul 22.10.2007.a kuni 25.07.2010.a töölepingu nr 68 alusel SA KK(s.o. valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p 2 tähenduses) IT arendusjuhi ametikohal, mil tema ülesandeks oli sihtasutuse IT-alase töö korraldamine ja juhtimine, sihtasutuse jaoks vajalike IT-alaste ostude planeerimine ja korraldamine ning sihtasutuse esindamine IT-alastes küsimustes, s.o. olles ametiisik
lg 1 mõttes, kuna temale on pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, nõudis 12.01.2010.a Tallinna linnas Hobujaama 10 asuvas restoranis V OÜ ICjuhatuse liikmelt I on A ´ilt ja müügiesindaja Risto K ’ilt SA KKpoolt läbiviidava 16 lauaarvuti soetamise hankemenetluse raames OÜ-lt IC80 000.- krooni/5112.93 eurot altkäemaksu vastutasuna Riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud hankija poolse pakkujate võrdse kohtlemise nõude ja ühele pakkujale eeliste loomise keelu rikkumise eest, s.o. seadusega keelatud tegude eest, teatades, et eelistab läbiviidaval lihtmenetlusega riigihankel OÜ-d IC16 lauaarvuti soetamisel. 08.02.2009.a SA KK juhatuse esimehe ja OÜ IC juhatuse liikme I on A vahel sõlmitud ostu-müügilepingu nr 6-13/7 alusel äriühingule laekunud 184 320.- krooni suurusest summast M. Kanter´ile viimase poolt nõutud 80 000.- krooni/5112.93 eurot välja ei makstud. Seega pani Margus Kanter toime ametiisiku poolt vähemalt teist korda vara nõudmise vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mittelubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, s.o.
Samuti süüdistatakse Margus Kanter´it selles, et tema, töötades ajavahemikul 22.10.2007.a kuni 25.07.2010.a töölepingu nr 68 alusel SA KK(s.o. valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p 2 tähenduses) IT arendusjuhi ametikohal, mil tema ülesandeks oli sihtasutuse IT-alase töö korraldamine ja juhtimine, sihtasutuse jaoks vajalike IT-alaste ostude planeerimine ja korraldamine ning sihtasutuse esindamine IT-alastes küsimustes, s.o. olles ametiisik
lg 1 mõttes, kuna temale on pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, organiseeris ajavahemikul 2008.a maikuust kuni 10.03.2009.a SA-le KK tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel fiktiivsete arvete esitamise varalise kasu saamise eesmärgil, pöördudes SA-ga KK sõlmitud töövõtulepingu nr 6-13/23 täitmise OÜ W juhatuse liikme AA poole palvega esitada OÜ W poolt SA-le KK fiktiivseid arveid teenuste eest, mida OÜ W SA-ga KK sõlmitud töövõtulepingute täimise ajal tegelikkuses kasutanud ei ole. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tõttu SA KKja OÜ W vahel sõlmitud töövõtulepingu mahu suurendamise tõttu OÜ-le W laekuvate lisasummade endale saamiseks palus M. Kanter enda tuttaval NK´il leida firma ja koostada äriühingu nimel fiktiivsed arved OÜ-le W finantskonsultatsioonide eest, mida tegelikkuses ei osutatud, misjärel N. Koppel´i poolt OÜ GG nimel koostatud ja OÜ-le W esitatud arvete alusel laekus ajavahemikul 01.08.2008.a kuni 10.03.2009.a OÜ GG arveldusarvele 259 600.krooni/16591.46 eurot, millest 208 000.- krooni/13293.62 euro ulatuses edastas N. K raha M. Kanter´ile. 3 Seega pani Margus Kanter oma tahtliku tegevusega toime ametiisiku poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise, s.o.
12. jaanuaril 2011.a. sõlmisid Riigiprokuratuuri prokuröri abi Alar Lehesmets, süüdistatav Margus Kanter ja viimase kaitsja Raul Otsa käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt prokuröri abi Alar Lehesmets taotleb kohtus Margus Kanter’ile viimase poolt
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 3 aastat vangistust ja
lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 10 kuud vangistust,
lg 1 alusel kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemist, Margus Kanter’ile liitkaristuse s.o 3 aasta pikkuse vangistuse mõistmist,
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja ajavahemikul 06.05.2010.a kuni 07.05.2010.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka lugemist,
lg 1 alusel mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, mitte täitmisele pööramist, kui Margus Kanter ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti fikseeriti menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppes Margus Kanter poolt toime pandud kuritegudega tekitatud kahju laad ja suurus ja nimelt märgiti, et kannatanu, SA KK esindaja KA´a poolt esitati 01.12.2010.a. tsiviilhagi summas 21217.64 eurot, millise hüvitamise kohustus VÕS §-de 1043; 1045 lg 1 p 5; 127 lg 1,4 ning 128 lg 1, 2, 3 alusel on Margus Kanter’il. Samuti on menetlusoaliste vahel sõlmitud kokkuleppes märgitud, et tsiviilhagi tagamiseks arestiti 12.05.2010.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-10-6191 M. Kanter´ile kuulunud, Tallinna linnas XXX asuv korteriomand, mille M. Kanter 01.12.2010.a võõrandas ja, millise müügist laekunud 19812,61 eurot (310000.- krooni) kanti Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr 10220034799018 ning, milline tuleb SA KK tsiviilhagi rahuldamiseks kanda pärast kohtuotsuse jõustumist SA KK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX ja seda seoses kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Margus Kanter ja tema kaitsja Raul Otsa nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Margus Kanter tunnistas end kohtuistungil
lg 2 p – de 1 ja 2 ja § 209 lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Raul Otsa jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi Alar Lehesmets taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate Margus Kanter’i selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja Raul Otsa ja prokuröri abi Alar Lehesmets’a arvamused sõlmitud kokkulepete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Margus Kanter on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Margus Kanter tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
lg 2 p 1, 2 ja § 209 lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule. Kohus asub seisukohale, et Margus Kanter’ile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud, seda siis vastavalt
§-de 294 lg 2 p 1 ja 2 ning § 209 lg 2 p 11 järgi. 4 Süüdistatav Margus Kanter on toime pannud nii esimese kui ka teise astme kuriteod, milliste eest näeb seadusandja, seda siis vastavalt
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o altkäemaksu võtmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja altkäemaksu nõudmisega karistusena ette kahe – kuni kümneaastase vangistuse ning
lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o kelmuse eest, kui see on toime pandud ametiisiku poolt karistusena ette ühe – kuni viieaastase vangistuse. Oma kuritegeliku käitumisega on Margus Kanter tekitanud KKSA otsest varalist kahju 21217,64 eurot, millise summa ulatuses on kannatanu KKSA esitanud ka tsiviilhagi, taotledes süüdistatavalt tsiviilhagis märgitud summa hüvitamist. Kohus asub seisukohale, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on asjakohane, põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt Margus Kanter’ilt väljamõistmisele VÕS § -de 127 lg 1 ja 4, § 128 lg 1, 2, 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, samuti asub kohus seisukohale, et kannatanu - KKSA poolt esitatud tsiviilhagi täitmise tagamiseks, tuleb 12.05.2010.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 1-10-6191 M. Kanterile Tallinnas, XXX kuulunud arestitud korteriomandi 01.12.2010.a. võõrandamisest laekunud tulu 19812,61.- Eurot, milline on käesoleval hetkel kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontol, kanda kannatanu poolt tsiviilhagi avalduses märgitud SA KK arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXX tsiviilhagi katteks. Süüdistatavalt Margus Kanter’ilt kuulub väljamõistmisele sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.