4-10-3374/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3374 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Veikko Vainu väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi Menetlusalune isik Veikko Vainu (isikukood 37912310268, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 21.detsember 2010.a. Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Veikko Vainu kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Veikko Vainu LS § 741 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada Veikko Vainut asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.01.2011.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Veikko Vainu poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Veikko Vainu suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Veikko Vainu suhtes on koostatud 08.09.2010.a. väärteoprotokoll nr AB 1204850 selle kohta, et tema 08.09.2010.a. kella 10.00 ajal Harju maakonnas, Saue vallas, Ääsmäe – Haapsalu 1.km liikudes Haapsalu suunas juhtis mootorsõidukit Mazda 323 reg nr. xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes selliselt LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 741 lg 1 järgi. Veikko Vainu andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema oma süüd ei tunnista. Juhtimisõiguse sai ta 1998.a. Juhiluba oli aegunud ning juhtimisõigust ei olnud võimalik taastada, kuna raha ei olnud. Ta teab, et kehtiv juhiluba tõendab juhtimisõiguse olemasolu ning sel hetkel tal seda ei olnud, juhtimisõigust tal ei olnud, kuid süüdi ta end ikkagi ei tunnista. Juhtimiselt teda ei kõrvaldatud, politsei palus tal edasi sõita ja tal paluti samal päeval kella seitse ajaks minna politseiosakonda, sinna ta ka läks ja esitas seletuse, kuhu ta on märkinud, et ta kahetseb, kahetsus on siiras. Kehtetute juhilubadega sõitis ta selleks, et saada tööd. Oli teel Riisiperre, juhilubasid ta ei vahetanud, sest tal ei olnud raha, juhiloa vahetus oleks läinud 1500.- krooni maksmata, seda koos ID kaardiga, sest isikut tõendavat dokumenti tal ka ei ole. Töö ta sai, juhiload taastas, praegu teeb juhutöid, ülalpeetavaid ei ole. Varasemad trahvid on tal mingil ajal makstud ning viimasel ajal on ta muutnud oma harjumusi, rikkumisi pole enam olnud. Vaatamata sellele, et tal ei ole tööd, ei tähenda see seda, et tal ei oleks isiklikku elu ja et tal puuduks kohustused. Seetõttu ei tahaks ta ka kohe aresti kandma minna, vaid ta palub, et ta saaks seda aresti kandmiseks aega. Kohtuvälise menetleja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et menetlusalust isikut Veikko Vainut ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga ja seda seoses sellega, et viimast on korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega, kuid määratud karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud seadusekuulekalt käituma, isikul puudub püsiv töö ja sissetulek. Kohtuväline menetleja taotles kohtult menetlusaluse isiku Veikko Vainu karistamist 5 päevase arestiga, millise kandmist võimaldada isikul 1 kuu jooksul. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Veikko Vainu süü väärteo toimepanemises 08.09.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - Veikko Vainu avaldusega Põhja Prefektuurile, millises menetlusalune isik teatab, et ta sõitis 08.09.2010.a. Tallinnast Riisiperre, selleks, et talle kasutada antud Mazda 323, sest Riisiperes pidi tööd saama. Kuna ta oli pikalt töötu olnud, siis ei pööranud ta eufoorias tähelepanu sõiduks vajalike dokumentidele. Nimelt selgus, et tema juhiload olid mõni aeg tagasi aegunud, nüüdseks on ta oma juhiload taastanud ja ta tunneb sügavat kahetsust juhtunu üle ja ta palub kergemat karistust; - Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Saliste poolt 08.09.2010.a. kell 10.00 Veikko Vainu suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millisest nähtub, et 08.09.2010.a. kella 10.00 ajal Veikko Vainu juhtis sõidukit Mazda 323 reg nr. xxxning viimase kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub juhtimisõigus. Menetleja otsustas kõrvaldada Veikko Vainu sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel s.o, kuna isikul puudus vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus; - Isiku samasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 08.09.2010.a. Põhja Prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Saliste tuvastas Veikko Vainu isiku viimase ütluste võrdlemisel üle X- tee rahvastikuregistri andmebaasi andmetega ja infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemused olid samased; - Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et Veikko Vainule on 09.09.2010.a väljastatud juhiluba nr XXX BC1 kategooria sõiduki juhtimiseks, juhtimisõigus isikule on 2 omistatud 02.12.1998.a., juhiluba ET476092 väljastati 02.07.2008.a. kehtivusajaga kuni 13.07.2010.a.; - Veikko Vainu juhiloa koopiaga, millisest nähtub, et Veikko Vainu nimele on 09.09.2010.a. väljastatud juhiluba XXX kehtivusajaga 08.09.2020.a; - Veikko Vainu suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et isikut on 2010.a. karistatud 3 korda ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahvidega ning need on tasumata. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Veikko Vainule inkrimineeritud väärtegu LS § 741 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 08.09.2010.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. LS § 24 lg 1 kohaselt on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-18-10 p-des 6 - 6.2 asunud seisukohale, et juhtimisõigus ei ole inimese n-ö sünnipärane õigus, kuna seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel. Seadus ei sätesta otsesõnu juhtimisõiguse tähtaega, kuid LS § 25 lg 1 kohaselt kehtib juhiluba üldjuhul kümme aastat, misjärel tuleb juhiluba vahetada. Kolleegium märgib, et seeläbi ei kontrollita üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele, vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt LS § 28 lg-s 1 loetletud juhtimisõiguse andmise tingimustele (nt kas ta on Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis, või on ta elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane ning kas ta terviseseisund vastab kehtivatele nõuetele). Kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole tõepoolest samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-76-06, p 5), võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa kehtivusega. Seda ongi tehtud LS § 44 lg-s 3 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. juuli
4. a määruse nr 169 "Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid" (edaspidi Määrus) § 19 lg-s
5. Nendest sätetest nähtub, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Mõiste "juhtimisõiguse taastamine" kasutamisest võib järeldada, et kuigi liiklusseadus ei näe seda expressis verbis ette, tingib juhiloa kehtetus siiski juhtimisõiguse puudumise. Juhtimisõiguse olemasolu sõltuvust juhiloa kehtivusest on Riigikohus tunnistanud ka LS § 27 lg 4 tõlgendamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-10, p 11). Eeltoodust tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, mille kohaselt 12 kuu kestel pärast juhiloa kehtivuse lõppemist säilib isikul mootorsõiduki juhtimise õigus. Vastupidi - kuni juhiloa vahetamiseni puudub sellisel isikul juhtimisõigus ja mootorsõidukit ta seetõttu juhtida ei tohi. Määruse § 19 lg-st 1 ja § 22 lg-test 1 ja 5 nähtub, et 12 kuu jooksul pärast juhiloa kehtivuse lõppemist võib juhiluba vahetada eksameid sooritamata. Nõuetekohase taotluse esitamisel Autoregistrikeskusele taastatakse isiku juhtimisõigus ja antakse välja uus juhiluba. Järeldust, et kuni juhiloa vahetamiseni puudub kehtivuse kaotanud juhiloaga isikul juhtimisõigus ja ta ei tohi seni mootorsõidukit juhtida, toetab muu hulgas ka LS § 44 lg-st 3 tulenev nõue kontrollida enne juhtimisõiguse taastamist vähemalt aasta jooksul sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi. Samasugune eesmärk - kontrollida sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi - on näiteks ka esmase juhiloa väljaandmist puudutava LS § 26 lg-s 3 sisalduva regulatsiooni aluseks. Seega on Veikko Vainu LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt hooletusest, kuna oli jätnud enne sõiduki juhtimisele asumist kontrollimata kas tal on õigus üldse sõidukit 3 juhtida ning kas tal on olemas kehtiv dokument, mis nimetatud õiguse olemasolu tõendab. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks isik pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Veikko Vainu käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja vastulausest nähtuvat kahetsust toime pandud teo suhtes. Karistusregistri andmetest nähtub menetlusalusel isikul kehtivate karistuste olemasolu ÜTS § 547 lg 1 järgi toime pandud väärtegude eest
8. aastal. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja taotletud raskemaliigilise karistuse ehk aresti mõistmine on põhjendatud. Aresti kui raskemaliigilise karistuse mõistmine on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kohaldatud kergemaliigilisemad karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, sellise olukorra esinemine nähtub käesolevast väärteoasjast. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Veikko Vainut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, siis seetõttu ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st igakuine legaalne sissetulekuallikas. Kohus märgib, et menetlusalune isik jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Veikko Vainu ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Veiko Vainut tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut varem arestiga karistatud ei ole, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 4 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
9. jaanuar 2011.a. Aulike Salo Kohtunik 4