4-10-2354/9

4-10-2354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2354 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Väärteoasi KPkaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 15.07.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2317,10,003955 Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja KP(isikukood: XXX, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht FLOÜ) Kaitsja Jaana Rätsep Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja arutamise aeg ja koht 19.11 ja 26.11.2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja KP, kaitsja Jaana Rätsep; kohtuvälise menetleja esindajad Hannes Küünarpuu, Triinu Riigor Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3; § 133-135 ja § 155156 kohus otsustas:
3. Rahuldada KPkaebus.
4. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 15.07.2010.a otsus väärteoasjas nr 2317,10,003955 KP karistamises LS § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis
5. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, menetluse käik 26.06.2010.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1149843 selle kohta, et KP26.06.2010.a kell 12:15 Tallinnas Pärnu mnt-l liikudes Järve bussipeatuses Järvevana tee suunas juhtis mootorsõidukit aulasisesel teel kiirusega, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, sõites kiirusega 76 km/h +-3 km/h (antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h). Sellega rikkus isik LS § 47 lg 2, pani toime väärteo kvalifikatsiooniga LS 7422 lg
6. 15.07.2010.a Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi otsusega väärteoasjas nr 2317,10,003955 karistati KP´t LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 4200 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. KPesitas Põhja Prefektuuri 15.07.2010.a otsuse peale 28.07.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuna antud olukorras ei olnud kiiruse mõõtmine seadusele vastav ja objektiivne ning väärteoasjas ei ole karistuse määramine olnud põhjendatud. Kaebaja sõitis oma sõiduautoga 26.06.2010.a kell 12 mööda Pärnu mnt, tegemist oli pühadejärgse ajaga ja liiklustihendus teelõigul oli suur, sõitis autode kolonnis, kaebaja ees sõitis tunduvalt kiiremini BMW maastur. Politsei peatas tema sõiduki kolonni keskelt. Kohtuistungil jäi kaebaja KP kaebuse juurde, taotles menetluse lõpetamist. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta Järvevana ja Viljandi mnt vahelisel lõigul kolonnis. Politsei märguanne oli kolonnist välja sõita, ta läks paremasse ritta ja peatus seal. Ei saa aru, kuidas on võimalik mõõta kiirust kolonnis, kaebaja ees liikus kogu aeg keegi ja BMW maastur sattus tema ette siis, kui teda peatati. Mõõtja ei saanud laserkiirt suunata kaebaja autole, kuna ta ei olnud kolonni esimene auto. Politsei ei teinud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märget selle kohta, et kaebaja liikus sõidukite kolonnis, ehkki kaebaja ütles seda politseinikule. Kaebaja auto ja maasturi vahe oli umbes 5-6 meetrit, tema ees sõitis veel mitu autot. Enne peatumist oli ees ainult BMW maastur, aga tema ees oli kogu aeg keegi. Temast paremale jäi üks rada, see on bussirada, peatamise ajal ei liikunud sellel keegi, kiiruse mõõtmise ajal liikus seal buss. Patrullauto seisis paremal pool, politseinik tuli sõiduki peatamiseks keset teed, ületas vähemalt 2 rada enne kui andis peatumismärguande, pidi läbi laskma sõidukid. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata, tehtud on õige otsus. Mõõteseaduse § 5 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab taadeldud mõõtevahendit ja kui on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtja pädevuse üle vaidlust ei ole, mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kellele on väljastatud vastav tunnistus. Ka seda, et seade oli taadeldud, ei ole vaidlustatud. Mõõtemetoodika järgimine nähtub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ja tunnistaja ütlustest. Mõõtekaugus 336,7 m, lasertäpi läbimõõt sellel kaugusel on 1m, seega pidi 1 m raadius olema mõõtmiseks vaba ning 1 sek jooksul pidi olema olnud sõiduk mõõtjale jälgitav. Kasutatud aparaadiga on võimalik mõõta kolonni ja teiste sõidukite vahel. Sõiduki suurus on 1,8 m ja lasertäpi läbimõõt 1m, seal ei saanud olla ühtegi sõidukit. Mõõtevahendi kasutusjuhendi kohaselt kui toimub ebastabiilne sihtimine ja ei suudeta objekti fikseerida, tuleb seadmele ette veateade. Tunnistaja kuulas kohtuistungil üle tunnistaja Margus G ´i ja avaldas kirjalike tõenditena 26.06.2010.a väärteoprotokolli AB1149843, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, vastulause, 15.07.2010.a otsuse väärteoasjas, karistusregistri teatise ja UltraLyte kasutusjuhendi. Kohtuotsuse põhjendused 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja, tunnistaja, kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et KP kaebus tuleb rahuldada, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 15.07.2010.a otsus väärteoasjas nr 2317,10,003955 KP karistamises LS § 7422 lg 2 järgi tühistada ja väärteomenetlus KP suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise teo tõendamatuse tõttu. Kuna LS § 7422 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul kuulub tõendamiseseme asjaolude hulka mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine, peab väärteo objektiivsete tunnuste tuvastamiseks olema tõendatud, et lubatud sõidukiirust on ületanud mootorsõidukijuht, kelleks on menetlusalune isik. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolusid, et ta juhtis 26.06.2010.a kell 12:15 Tallinnas Pärnu mnt-l suunaga Järvevana tee poole mootorsõidukit ning et liiklusjärelevalvet teostanud Margus G tema juhitud sõiduki peatas. Kaebaja vaidlustab asjaolu, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastub tema juhitud sõiduki liikumise kiirus. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik M. G teostas 26.06.2010.a kell 12:15 Tallinnas Pärnu mnt-l riiklikku järelevalvet, mille käigus mõõtis Pärnu mnt-l Viljandi mnt ja Järvevana tee vahel suunaga Järvevana tee poole liikunud mootorsõiduki liikumiskiirust liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte UX
7. Vaidlust ei ole selles ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et mõõtmise teostas pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud ja töökorras mõõtevahendit. Kohtuvälise menetleja hinnangul on asjakohase mõõtemetoodika järgimine tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Kohus sellise seisukohaga aga ei nõustu ning on seisukohal, et seega puudub asjas kindlus mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses MõõteS § 5 lg 1 tähenduses ning selles, et K. P on pannud toime väärteo. Väidetavalt KP juhitud sõiduki liikumise kiirust on mõõtnud Margus G , kes on koostanud kiirusmõõtseadme kasutamise protokolli ning ka nii kohtuvälises menetluses kui kohtus tunnistajana üle kuulatud. Seega pärineb kogu kohtuvälisele menetlejale ja kohtule teatavaks saanud teave väärteo väidetava tõendatuse kohta ühelt ja samalt isikult, s.o. mõõtmise teostanud Margus G ’ilt. Mistahes muid tõendeid, mis võiksid objektiivselt ja usaldusväärselt kinnitada kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantut, ja mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud kiirusega liikus ning väärteo pani toime kaebaja, asjas kogutud ja täiendavalt koguda võimalik ei ole. Seejuures on tunnistaja andnud kohtus ütlusi, mis erinesid nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantust kui kohtuvälises menetluses antud ütlustest - kohtuistungil andis tunnistaja ütlusi, et mõõtis
8. sõidurajal liikunud sõidukit, mille ees liikus mõõtmise ajal samuti esimesel sõidurajal sõiduk X5, samas nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kui kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt mõõtis ta teisel sõidurajal liikunud sõidukit, mis liikus seejuures kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt sellel sõidurajal üksinda ja kui ta oli saanud antud sõiduki kiiruse kätte, siis natukese aja möödudes keeras
9. sõidurealt
10. sõidureale BMW X
11. Tunnistaja on ka avaldanud, et kogu sündmust ta täpselt ei mäleta, konkreetselt mäletab sellest vaid asjaolu, et sündmus oli muuhulgas seotud ka BMW X5 sõiduki liikumisega. Kaebaja sellise avalduse ja 3 oluliste vastuolude tõttu ütlustes hindab kohus tunnistaja poolt kohtus antud ütlused käesolevas asjas ebausaldusväärseks tõendiks, kohtus antud ütluste kõrvalejätmine ja kohtuvälises menetluses antud ütluste iseseisva tõendina arvestamine võimalik ei ole. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse tõttu puudub asjas ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantut kinnitada võiv tõend. On eluliselt usutav, et tunnistaja ei mäletanud 26.11.2010.a kohtuistungil 26.06.2010.a mõõtmisega seonduvat täpselt vahepeal möödunud aja tõttu, kuid see ei välista kohtus antud ütluste ebausaldusväärsust ega võta kohtult VTMS § 123 lg 2 sätestatud kohustust väärteoasja igakülgselt uurida. Võimalus, et asjas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostanud ja ainsa tunnistajana ütlusi andnud isik kohtuistungi toimumise ajaks asjas olulisi asjaolusid enam ei mäleta, üksnes kinnitab üheselt vajadust koguda väärteoasja kohtuvälises menetluses enam tõendeid kui seda tehtud on. Kuivõrd väärteoasja kaebemenetluses ei ole selgunud rohkem isikuid, kellel võiks olla teavet seoses väidetavalt kaebaja sõiduki liikumise kiiruse fikseerimisega, samuti ei ole asjas toimunud mõõtmist ühelgi viisil salvestatud, puuduvad asjas mistahes usaldusväärsed tõendid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantud info tõepärasuse ja mõõtmisel mõõtemetoodika järgimise kontrollimiseks. Üksnes asjaolust, et kiirusmõõteseadmel on olnud nähtav lugem ning mõõtevahend ei ole andnud mõõtjale veateadet, ei tulene, et seadme lugem on saadud just kaebaja sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kaebaja on kogu menetluse kestel väitnud, et liiklus Pärnu mnt-l toimus kolonnis, mis tähistab vähemalt üheaegselt samal teelõigul mitmete sõidukite liikumist. Et mõõdetava sõidukiga koos liikus teel teisigi sõidukeid, nähtub ka mõõteseadme kasutamise protokollist. Ehkki ükski nendest asjaoludest ei lükka ümber seadmega Ultra Lyte kaebaja sõiduki kiiruse mõõtmise võimalikkust, tähistavad nad samas ka võimalust, et mõõtja mõõtis kaebaja sõiduki asemel mõne teise sõiduki kiirust. Et see kindlasti nii ei olnud, kiirusmõõtseadme kasutamise protokolli kantu objektiivsuse kontrollimise võimatuse tõttu üheselt välistada ei saa. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, mistõttu ei saa kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritu ainsa tõendina olla suurema kaaluga kui menetlusaluse isiku ütlused. Tunnistaja poolt kohtus antud ütluste vastuolu tõttu kohtuvälises menetluses antud ütlustega ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantuga ei moodusta käesoleval juhul tunnistaja ütlused koos kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ka kaebaja ütlustest usaldusväärsemat tõendite kogumit. Olukorras, kus kaebuse esitaja on alates kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli allkirjastamisest ja väärteoprotokollile ütluste andmisest märkinud, et ta ei ole selles fikseeritud mõõtetulemustega nõus ning vaidlustanud tema sõiduki kiiruse mõõtmise teostamise võimalikkuse ja märkinud, et asjas on olnud võimalik mõõtmisel eksimine, ei ole kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas küllaldaselt tõendeid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada, et KPpani väärteo toime. Ka otsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et esitatud vastulause kohaselt ei ole menetlusalune isik nõustunud temale inkrimineeritud rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna kahtlusi tekitanud puuduste kõrvaldamine ei ole täiendavate tõendite kogumise võimatuse tõttu kõrvaldatav, tuleb väärteomenetlus KP suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Marie Tammsaar Kohtunik 4