Väärteoasi nr 4-10-4037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2011.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4037 Kohtunik Marie

§ 7419

lg 2 järgi väärteoprotokoll AB 1207660 Menetlusalune isik Juri Glazberg (isikukood 37806200366, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 10.02.2011.a kell 09:00 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusaluse isiku Juri Glazberg’i osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, ning VTMS § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Juri Glazberg väärteos

§ 7419lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. Võtta Juri Glazberg’ilt

§ 7419lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

1. Juri Glazberg’il tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 01.04.2011.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
2. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.
3. Juri Glazberg’i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Juri Glazberg’i suhtes sundtoomist arestimajja. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud 21.10.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1207660 selle kohta, et Juri Glazberg juhtis 21.10.2011.a kell 21:25 Tallinnas Laagna teel Mustakivi silla juures mootorsõidukit Peugeot Partner seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,60+/-0,05 mg. Juri Glazberg rikkus liikluseeskirja (LE) § 76 p 3 ja pani toime liiklusseaduse (

) § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 10.02.2011.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kutse istungile oli kätte saanud 22.11.2010.a. Seaduslikust takistusest istungi mitteilmumiseks menetlusalune isik ei teatanud, istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest sanktsiooni keskmises määras, s.o. 15 päeva, mida menetlusalune isik peab asuma kandma hiljemalt 01.04.2011.a. Samuti taotles kohtuväline menetleja J. Glazberg’ilt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et

§ 7419

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.

§ 7419

lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

§ 7419

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

§ 7419

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine Juri Glazberg’i käitumises on tõendatud tema enda ütlustega kohtuvälises menetluses, milles ta kinnitab kange õlle joomist tund enne sõidu alustamist ja 21.10.2010.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga, millest nähtub, et 21.10.2010.a on J. Glazberg nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7100 Typ MKIII EST nr ARAF-0018 ja selle lõplik lugem on kell 22:17 olnud 0,60 mg/l, arvestades laiendmääramatust +-0,05 mg/l mõõtetulemus 0,55 mg/l. Kohus on seisukohal, et arvestades menetlusaluse isiku ütlusi alkoholi tarvitamise kohta ning alkoholi tarvitamise ja sõiduki juhtimisele asumise vahele jäänud väikest ajavahet on väärtegu toime pandud tahtlikult. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu isiku süüd ega tema teo õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja väärteo toimepanek on tõendatud, tuleb J. Glazberg’i karistada

§ 7419lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt Kar

S § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on taotlenud J. Glazbergi karistamist põhikaristusena 15-päevase arestiga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohus on seisukohal, et sellises määras karistus oleks toime pandud väärtegu, menetlusaluse isiku süüd kui tema isikut arvestades põhjendamatult range. Arvestades asjaolu, et J. Glazberg on jätkanud väärtegude toimepanemist vaatamata varasematele rahatrahvidena määratud väärteokaristustele ja 21.10.2010.a toime pandud väärtegu on oma laadilt varasematest raskem ning toime pandud tahtlikult, on ilmne, et J. Glazberg ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma õigusvastast käitumisviisi muutnud ning seetõttu on küll põhjendatud tema karistamine raskemaliigilise karistusega ehk arestiga, kuid nii karistust kergendavate kui raskendavate asjaolude puudumise tõttu ja arvestades toime pandud tegu ning süüdlase isikut, samuti varasemate selleliigiliste karistuste puudumist on aga põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine arestiga sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, s.o 5 päeva. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.04.2011.a. Kui J. Glazberg ei asu määratud tähtaja jooksul karistust kandma, tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja taotlust J. Glazberg’i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmiseks. Ka lisakaristuse esmakordse kohaldamise tõttu peab kohus J. Glazbergi suhtes ka lisakaristuse kohaldamist põhjendatuks

§ 7419lg 3 p 1 sätestatud lisakaristuse alammääras, s.o.

kestvusega 3 kuud. Lisakaristuse kohaldamise vältimatu vajadus tuleneb liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise jätkamisest ja kaebaja õiguskuulekale käitumisele mõjutamisele vajadusest, samuti liikluskorra kui terviku kaitsmise vajadusest, st nii karistuse üld- kui preventiivsest eesmärgist. Marie Tammsaar Kohtunik