Obsah (5)
§ 132§ 55§ 56§ 40§ 29Väärteoasi nr 4-10-2097 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-10-2097 Kohtunik Loretta Pikma
§ 132
, § 134, § 135, kohus Istungil osalenud isikud OTSUSTAS: Rahuldada Sigrid Põdra kaebus ning tühistada Ida Prefektuuri 26.06.2010 a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,10,005229 Sigrid Põdra´le Alkoholiseaduse § 68 lg 1 alusel 5 trahviühiku ulatuses s.o 300.- krooni rahatrahvi määramise kohta. Väärteomenetlus väärteoasjas nr 2440,10,005229 Sigrid Põdra suhtes Alkoholiseaduse § 68 lg 1 järgi ettenähtud rikkumises lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 28.01.2011. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 26.06.2010 koostas Ida Prefektuuri piirkonnavolinik Siim Linnard Kiirmenetluse otsuse nr. 10220882759776 Sigrid Põdra kohta selles, et ta Iisaku ostukeskuse poemüüjana müüs alkoholi 1 joobnud olekus isikule. Kohtuväline menetleja tuvastas Alkoholiseaduse § 45 lg 1 sätete rikkumise. (§ 45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks
(1)Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule.) Tema käitumine kvalifitseeriti Alkoholiseaduse § 68 lg 1 järgi. Sigrid Põdrale määrati väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut s.o 300 krooni s.o 19,17 eurot. Sigrid Põdra vaidlustas eelnimetatud kiirmenetluse otsuse ja palus selle tühistada. S.Põdra selgitas, et poe kassas teenindas ta isikut 25.juunil 2010 aga mitte 26.juunil nagu kiirmenetluse otsuses (esitab nimetatud otsuse koopia, mis esitatud tlk.3 kaebuse lisana, kus kuupäev 26.06.2010 on paranduseta s.t erineb originaalist, millel on menetleja allkirjaga kinnitamata nr. 26 mahatõmbamine ja asendamine nr.-ga 25), kelle käitumises ja olekus viina ostmisel ei ilmnenud tunnuseid, mis viitaksid joobeseisundile. Kohtuistungil selgitas S.Põdra täiendavalt kaebuses esitatule, et 5 minutit peale alkoholi ostnud kliendi lahkumist poest tuli poodi Juhan Reisi- politseiametnik- koos ühe isikuga(Jxxx) ja ütles kaasmüüjale, et miks müüte alkoholijoobes isikule alkoholi. Müüja vastas, et sellele isikule ei müüdud alkoholi. Politseinik väljus ja 1,5 -2 tunni möödudes tulid poodi kaks politseiametnikku Juhan Reisi ja Siim Linnard. Juhan Reisi ütles S.Põdrale, et tuleb jaoskonda minna. Politseiametnik S.Linnart naeris kõrval ja S.Põdra küsis, et kas see on nali või tõsi. J.Reisi väitis, et see on tõsi ja palus anda oma telefoni number, et nad helistavad ja kutsuvad S.Põdra järgmisel päeval s.o laupäeval jaoskonda, kuna S.Põdra müüs alkoholijoobes isikule alkoholi. S.Põdra selgitas, et alkoholilõhna ta ostjal ei tundnud, tema koordinatsioon oli korras ja ta oli viisakas. Kui klient väljus, tuli uksel temale vastu klient Jõgimaa, kes palus lahkuval kliendil end oodata. Dxxx Kxxx ootas teda(Jõgimaad) kahe ukse vahel. S.Põdra selgitas, et ta ei lugenud kiirmenetluse otsuses oma õigusi ja kohustusi läbi ja andis allkirja. Õigusi suuliselt ei selgitatud. Temalt küsiti politseijaoskonnas vaid, kas ta on nõus kiirmenetlusega. Sellega nõustumise korral on karistus 300 krooni ja kui ei nõustu siis üldmenetluses trahv kuni 12 tuhat. Tunnistaja xxx Kxxx selgitusega on tõendatud, et ta eelmisel ööl tarvitas alkoholi ja 25.
- kella 11: 30 paiku sisenes Iisaku ostukeskusesse, kus küsis 2 pudelit viina. Müüja müüs nimetatud kauba ja tunnistaja tasus kauba eest ning väljus poest. Tema juurde tulid politseiametnikud ja palusid puhuda alkomeetrisse. Tunnistaja selgitas, et poodi sisenes ta üksi, ei tuikunud, tundis end normaalselt. Jõgimaaga ta poes koos ei olnud. Tunnistaja Exxx Axxxselgitas, et 25.
- sisenes poodi vihane politseinik Juhan Reisi ja küsis: „Mida te müüte siin alkoholi joodikutele.“ Kuna sel päeval ühelegi kakerdavale joodikule viia ei olnud müüdud, küsis tunnistaja, et kellele müüdi viina. Politseinik osutas kliendile, kelle nimi oli Jõgimaa ja kes ostis poest 0,5 l pudeli limonaadi. Tunnistaja nägi, kuidas sisenes poodi Dxxx Kxxx, tavalise ostjana. Ei olnud aru saada, et ta oli alkoholijoobes. Ta ei kakerdanud ega tuikunud poes. 2 tundi hiljem tulid poodi 2 politseinikku ja lubasid trahvi teha kaastöötajale, et ta müüs alkoholi joobes isikule. Kaastöötaja pidi laupäeval minema politseijaoskonda. Tunnistaja DxxxStxxx selgitas, et S.Põdra rääkis, et ta ei saanud aru, et Dxxx oli alkoholijoobes ja müüs temale alkoholi 25.06.2010.Politseisse läks tunnistaja koos S.Põdraga järgmisel päeval, kus tunnistaja oli menetluse juures kuni kiirmenetluse otsuse vormistamise alguseni. Tunnistaja Juhan Reisi selgitas, et koos Siim Linnartiga olid nad tööl, teostades liiklusjärelevalvet ja fikseerisid korrarikkumisi. Nad olid Iisaku ostukeskuse ees ja märkasid 2 2 joobes isikut sularahaautomaadi juures ja kes läksid poodi. Mõne aja pärast väljusid isikud poest ja käes olid neil alkoholipudelid. J.Reisi selgitas, et ta võttis kaasa Jõgimaa ja läks poe ruumidesse ja küsis müüjalt, miks müüdi talle (Jõgimaale) alkoholi. Müüja eitas alkoholi müümist. Teine müüja ütles, et temale ei müüdud alkoholi vaid ta ostis limonaadi. J.Reisi lubas müüjaga kohtuda mõne aja pärast. Alkoholijoovet kontrolliti ainult sel isikul, kes ostis alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist tlk. 8 nähtub, et Dxxx Kxxx alkoholijoobe tuvastamiseks kasutati 25.06.2010 kell 11:46 indikaatorvahendit Lion alcometer 500 nr.17573A391 mille näit oli 1,22 mg /l. DxxxKxxx näitu ei vaidlustanud. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et vastavalt Riigikohtu kohtuotsusele nr.3-1-1-39-03 on kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged – on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (
§ 55lg 1 nõuete rikkumine).
Kohus, hinnates tõendite kogumis olevaid tõendeid, leidis, et kaebuse esitaja kui ka tunnistaja E.Axxx ütlused kaupluse müügisaalis toimunu kohta on tõepärased, seonduvad omavahel ja ka tunnistaja Dxxx Kxxx ütlustega ja kohtul ei ole alust neid ütlusi hindamaks mittetõepäraseks. Tunnistaja D.Kxxx ütlused selle kohta, et ta sisenes poodi üksi ja ka lahkus sealt üksi koos ostetud alkoholiga seonduvad nii S.Põdra kui ka E.Alti ütlustega. Viimased samuti selgitasid, et harva poes käijal, DxxxKxxx - viisakalt suheldes teostatud ostutoimingutes ei täheldanud kumbki müüja alkoholijoovet ja ostja oli üksi s.t ilma Jõgimaata, poes kellegagi peale müüja ei suhelnud ega ringi ei liikunud. Tunnistaja J.Rxxx ütlused ei seondu eelnimetatud kolme isiku ütlustega selles, et politseiametnikuna jälgis ta kahte joobnud isikut kauplusest väljaspool ja nägemas kauplusesse sisenemas. Viimatinimetatud ütlusi ei kinnita aga kogutud tõendite kogumis olevad tõendid, mistõttu J.Reisi ütlused kaupluse müügisaalis toimunu kohta s.o alkoholi müümise asjaolude kohta jätab kohus tähelepanuta. Kogutud tõenditest nähtub, et alkoholi müügihetkel politseiametnik J.Reisi müügisaalis ei viibinud ega konkreetseid asjaolusid müügitoimingu kohta vahetult ei tuvastanud. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-109-03 Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (
§ 55lg 1 p-d 1-3).
Kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, tuleb alustada üldmenetlust (
§ 56lg 4).
Menetlusalune isik, Sigrid Põdra esmastes ütlustes 26.06.2010 s.o alles järgmisel päeval peale toimunut selgitas, et ta ei pannud tähele, et isik, kes ostis viina, võis olla alkoholijoobes. Nimetatud ütlustest ei nähtu, et väärteo asjaolud on selged. S.Põdra isegi ei saanud aru kohtuvälise menetleja ebakorrektselt väljendatud kutsest järgmiseks päevaks politseijaoskonda ilmumiseks, küsides, kas see on nali. Kohtuväline menetleja on eiranud
§ 40sätteid:
(1)Isik kutsutakse menetleja juurde kutsega.
(2)Isikule saadetav kutse sisaldab järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress; 2) kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress; 3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse; 3 4) väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi; 5) ilmumise aeg ja koht; 6) menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19; 7) kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 8) kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik; 9) tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 10) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest.
(3)Kutse lõpposa sisaldab teatise, mis täidetakse juhul, kui kutse antakse isikule allkirja vastu kätte. Teatises märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, kellele kutse adresseeritud, isiku allkiri kutse kättesaamise kohta ja kutse kättesaamise kuupäev. Kui isik keeldub kutse vastuvõtmisest, siis menetleja märge kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta, keeldumise kuupäev, menetleja allkiri ja ametinimetus. Väärteomaterjalides kajastatud menetluse käigust ei ilmnenud politseiametnike (J.Reisi, S.Linnart) põhjendatud takistavaid asjaolusid selle nõude mittejärgimiseks. Tlk.8 ei nähtu, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mis koostati politseiametnike poole Dxxx Kxxxe kohta 25.06.2010 - oleks tutvustatud menetlusalusele isikule. Väärteomenetluse käigus, mis on vormistatud kiirmenetluse otsusena s.o ei kogutud asetleidnud sündmuse tõendeid selle kohta, et Sigrid Põdra oleks veendunud selles, et ta müüs teadvalt alkoholijoobes isikule alkoholi. Nii tunnistaja J.xxx E.Axxxkui ka kaebuse esitaja S.Põdra kinnitasid oma ütlustes kohtuistungil, et J.Rxxx sisenes poodi koos klient Jõgimaaga, süüdistades Exxx Ax Jõgimaale alkoholi müümises, mis ei vastanud tegelikkusele. S.Põdral puudus võimalus hinnata politseiametnike poolt tuvastatuks loetud asjaolusid, kuna kliendi isikut, kes ostis viina ei fikseeritud ka nimeliselt kiirmenetluse otsuses. Samuti on kiirmenetluse otsuses kajastamata need alkoholijoobes kliendi ilmsed tunnused, mida müüja oleks pidanud tuvastama ilma indikaatorvahendita. Eeltoodust järeldades ja Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-9-05 juhindudes: „Kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo .“ei ole aga arvestatud Sigrid Põdra`le kiirmenetluse otsuse vormistamisel, millega määrati rahatrahv. Kiirmenetluse otsuses ei kajastu, kellele müüs müüja alkoholi ja millistele välistele alkoholijoobe tunnustele vastas ostu hetkel klient, kes ostis alkoholi. Tulenevalt alkoholiseaduse § 45 lg 2 sätestatust:
(2)Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.
(3)Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist. Nii Sigrid Põdra kui ka tunnistaja E.Axxxkinnitasid, ei neil kummalgi ei olnuks põhjendatud 4 alust keelduda DxxxKxxx alkoholi müüa. Alkoholiseaduse eelviidatud sätteid ei arvestanud kohtuväline menetleja Sigrid Põdrale väärteo kohtuvälises menetluses karistuse mõistmisel. Alkoholiseaduse § 45 lg 1 sätestab üldpõhimõtte ja keelu :
(1)Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule. Sama seaduse sätte 2 lõikega aga konkretiseerib seadusandja müüja tahtliku ja süülise käitumise, millise tuvastamise korral on võimalik rääkida nimetatud sätte rikkuja vastutusest. Kohtuvälise kiirmenetluse käigus aga ka kohtumenetluse käigus ei tuvastatud menetlusaluse tahtlust süülise käitumise realiseerimiseks. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluses kogutud tõenditega ei tuvastatud ega ole S.Põdrale ka inkrimineeritud käitumist selles, et ta oleks rikkunud AS § 45 lg 2 sätteid s.o teadvalt teenindanud isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil. Asjaolu, et Dxxx Kxxxkohta koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja politseiametnikud jälgisid väljaspool kauplust isiku käitumist pikema aja kestel võrreldes selle ajavahemikuga, mil müüja tegeles viina ostnud isikuga, ei ole küllaldaselt põhjendatud tõendiks, et sama isiku käitumine kaupluses võis olla ebakorrektne, ilmset alkoholijoovet väljendav lühikese ajavahemiku s.o ostutehingu kestel. Kohus leidis, et kiirmenetluse protokolli koostamine peale sündmust ca 24 tundi hiljem s.o järgmisel päeval on menetleja poolt
sätete ilmne rikkumine. Väärteoasjas menetlusalusele kutse edastamata jätmine teatades, et isik kutsutakse politseijaoskonda temale helistades, eelnevalt kellaaega teatamata on samuti isiku kaitseõiguse rikkumine kui ka menetlusnormide rikkumine, mis on ebaseadusliku väärteootsuse tühistamise aluseks. Tulenevalt Karistusseadustiku § 2 lg 2
(2)Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Sigrid Põdra kohta koostatud kiirmenetluse otsus on aga koostatud eelnimetatud sätte rikkumisega, nimelt tema teos ei ole tuvastatud õigusvastasus ja puudub süüteokoosseis, mistõttu Sigrid Põdra kaebus Ida Prefektuuri 26.06.2010 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,10,005229 millega temale Alkoholiseaduse § 68 lg 1 alusel määrati rahatrahv 5 trahviühikut summas 300 krooni s.o 19,17 eurot kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus tuleb lõpetada
§ 29lg 1 p 1 alusel.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Loretta Pikma(allkiri) Liivi Õun 5 Kohtuotsus jõustus 01..03.2011 Nooremreferent Liivi Õun 6