Obsah (4)

§ 114§ 139§ 68§ 115

1-10-2519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. septembril 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2519 (09240103130) Kohtu koosseis Pavel Gont

§ 114

p 4,5 järgi üldmenetluse korras; arutatud 13.09.2010 kinnisel kohtusitungil Narva kohtumajas Ramil Umjarov Elukoht: XXX (viibib Viru Vanglas), isikukood 37906253710, VF kodanik, keskeriharidusega , emakeel – vene, ei tööta ega õpi Süüdistatav Varasem karistatus: kokku 3 korral, neist viimased: • 16.06.1999.a. Narva Linnakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 2; § 140 lg 2 p 1,2,3; § 141 lg 2 p 3,4; § 100 järgi vangistusega 8 aastat; • 01.03.2000 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 2 aastat. Tõkend – vahistamine alates 11.12.2009; (oli kinni peetud KrMS § 217 korras 08.09.2009-09.09.2009 Sekretär Jelena Muttonen Kaitsja Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON 1 1-10-2519 Tunnistada Ramil Umjarov süüdi

§ 114

p 4,5 järgi ja mõista talle karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.

§ 68

järgi arvata Ramil Umjarov’i poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2009 kuni 09.09.2009 ja alates 11.12.2009 vangistuse tähtaja hulka ning lugeda 11.12.2009 karistuse kandmise alguseks. Ramil Umjarov’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid – sündmuskohalt äravõetud kollasest metallist kõrvarõngad, valget värvi fajansist teekruus, elektriföön, kunstnahast rahakott, raha summas 59 krooni – tagastada kannatanu A Z või A A . Ülejäänud asitõendid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Ramil Umjarov’ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 79 592 krooni 50 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest 4 800 krooni 40 senti ja sundraha 10 875 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Ramil Umjarov, 1-10-2519, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 12.10.2010. 1. Maakohus tuvastas 1.1. Esitatud süüdistus Ramil Umjarov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on varem kohtu poolt karistatud tapmise toimepanemise eest, 21.07.2009 ajavahemikul 17.30 kuni 20.00, viibides L Z külas aadressil, XXX, peale ühist alkoholi tarvitamist, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, nõudis kannatanult raha, sidus viimase käed juhtmetega kinni, peale mida tapmise eesmärgil lõi teda noaga kaela piirkonda, seejärel otsis korteri läbi, kuid raha ei leidnud. Kaela tungiva torke haava suurte veresoonte vigastuse tõt5tu sellele järgneva massiivse välise ja sisemise verejooksuga, kannatanu suri sündmuskohal. Oma tegudega pani Ramil Umjarov toime röövimisega seotud tahtliku tapmise olles isik, kes varem on karistatud tapmise eest, s.o.

§ 114p 4,5 ettenähtud kuriteo.

1.

1. Kohtuistung Süüdistatavana ülekuulatud Ramil Umjarov tunnistas end süüdi osaliselt talle inkrimineeritud kuriteos, nimelt tunnistas end süüdi tapmises, omakasu motiivi ei ole olnud. Ta ei olnud teadlik, et Z on korteri müügist raha. Kannatanu Z sai ta tuttavaks Imbis baaris umbes 3-4 kuud enne tragöödiat. 2 1-10-2519 Tuttavaks said kui Z istus tema lauda baaris sigaretti küsimas. Nad astusid välja, Z tegi suitsu ära, siis ostis ta Z õlut. Hiljem kutsus ta Z enda üürikorterisse, kus nad jõid öö läbi. Ka Z kodus oli ta paar korda olnud. Millal oli esimesel korral, ei mäleta. Teisel korral juhtus see tragöödia. Ta tuli Daumani tänava poolt ning kõndis Rahu 38 majast mööda ja Z kõndis talle kottidega vastu. Z palus teda aidata kotti koju tuua. Nad tuli Z juurde. Z oli ostude seas šašlõkk. Z tegi talle ettepaneku praadida šašlõkki. Z andis talle raha viina peale. Ta oli veel hämmastanud, et „Tabletka“-s (Imbis baaris) Z tavaliselt käis mööda laudu ja palus juua. Z andis talle 100 krooni ning ta tõi poest pudeli viina. Nad hakkasid seda viina jooma. Tema jõi 2 viinapitsi ära. Z - kõik ülejäänud. Seejärel läksid rõdu peale suitsetama. Siis astusid suguvahekorda. See oli väikses toas. Peale intiimsuhet nad läksid suurde tuppa, vaatasid televiisorit. Z oli viinauimas. Z tegi ettepaneku astuda intiimsuhtesse kinniseotud kätega. Tema siduski Z käed juhtmega kinni. Z ütles, et tal on valus. Ta läks noa võtma, tahtis juhtme läbi lõigata. Ta võttis 2 nuga. Ühega proovis juhet katki lõigata, see ei õnnestunud kuidagi. Ta pani nuga kõrvale. Kui ta tuli Z lähemale, siis lõi Z teda jalaga kubeme piirkonda ning tal tekkis vastureaktsioon ja ta lõin Z noaga kaela piirkonda. Noa käepide jäi tema kätte, noa tera jäi Z kaela. Rohkem pole ta Z kehavigastusi tekitanud. Ta ei tea kust on Z ülejäänud vigastused – tema ei puudutanud Z rohkem. Lõin noaga ühel korral. Ta on varem kohtulikult karistatud samasuguse kuriteo eest, mis oli toime pandud peaaegu samadel asjaoludel. Tookord kannatanu hammustas ta suguelundit ning ta samuti lõi kannatanut noaga kaela piirkonda. Siis, kui ta sai aru, millega sai hakkama jooksis ta sidet otsima. Tõi jääd külmikust, et verejooksu Z peatada. Kui ta lõi kannatanut noaga kaela, siis sai ta ise haavata. Kui ta sai aru, et kannatanut pole võimalik päästa, jooksis ta korterist ära. Kannatanu jäi diivani juurde suures toas lamama. Korteri tegi kõik segamini, kuna otsis kaltsu, millega kannatanu haava kinni siduda, üritas verejooksu peatada. Tema ei oska seletada miks eeluurimisel kirjutas ta ise puhtsüdamlikus ülestunnistuses, et sidus kannatanu käed kinni ning nõudis kannatanult välja raha. Ta kirjeldas kõike, jälitustöötaja ei küsinud midagi üksikasjalikult, jälitustöötaja ütles, et ta kirjutaks nii palju kui palju mahub lehele. Küll ta kirjutaski, kuid ei oska seletada miks kirjutas, et raha nõudis. Kohtuistungil kannatanuna ülekuulatud A Z seletas kohtule, et süüdistatavaga pole ta tuttav. Hetkel elab ta Tallinnas. Narvas viimati oli kuu enne toimunut. Ema külastas suvel, kuna Tallinnas ta õpib ning aega eriti ei ole. Viimasel ajal ema kuritarvitas alkoholiga. Ta oli teadlik, et ema müüs peale isa surma isa korteri maha. Isa sai selle vanaema käest. Korteri eest sai ema ligi 300 000 krooni. Müügisummast ema midagi kulutas, ülejäänud aga pani ema panka. Kodus ema raha ei hoidnud. 22.07.2009 hommikul helistas Ž ning ütles, et ema ei võta telefonitoru ega tee uks lahti. Selle infopeale hakkas ta Narvasse sõitma. Narvasse jõudis samal päeval kell 2-3 päeval. Koju jõudes, ta avastas, et uks oli lukustatud. Tegi ukse lahti oma võtmega. Algul tuli korterisse sisse ning ei saanud millestki aru. Läks ema tuppa, seal oli avatud riidekapp, kõik oli laiali - oli korralagedus, asjad laiali loobitud. Ema leidis ta elutoast, põrandal. Algul ta ei suutnud toaust avada, arvas, et emal on midagi südamega juhtunud. Siis kui ukse avas, tuli emale lähemale, nägi sinikaid seljal, verd, ema käed olid kinni seotud. Viimasel ajal emal oli palju mehi, ema tihti kohtus võõraste inimestega, kellega koos tarvitas alkoholi. Kohtuistungil kannatanuna ülekuulatud A A seletas kohtule, et süüdistatavat ta ei tunne. Sai teada, et teie ema hukkus, kui teisipäeval talle helistas tädi ning ütles, et ema ei ilmunud tööle ega vasta kõnedele. Ta hakkas kohe muret tundma ning helistama ema telefonidele. Pöördus venna poole ja palus, et ta sõidaks Narva. Seejärel helistas vennale kui vend juba Narvasse jõudis ning sai kõik teada. Ema külastas ta iga kolme kuu tagant. Ema elas tavalist üksiku naise eluviisi. Alkoholi ei kuritarvitanud, jõi reeglina nädalavahetuseti. Ema kohtas uusi mehi, sai nendega tuttavaks. Tal oli teada, et emal on raha peale korteri müüki. Ema oli avameelne inimene ning ta on kindel, et ema lobises välja, et tal on müügist saadud suur raha - eriti, kui ta oli joobnud. Tunnistajana ülekuulatud V Ž seletas kohtule, et süüdistatavat ta ei tunne. L Z oli tema õde. Nad 3 1-10-2519 ei suhelnud omavahel väga tihti - pigem pühade ajal. Õde töötas lasteajas kasvataja abina. Viimasel ajal õde elas üksi omas korteris Rahu tänaval. Õe eluviis ei olnud kiidu väärt – ta kuritarvitas alkoholi. Õde tihti jõi linnas tuntud baaris Soldinos, basseini juures, rahvas nimetab „Tabletka“ks. Õde vahest ütles, kellega ta suhtleb – tal oli mingi noormees, kuid õde rääkis, et see noormees ei armasta teda. 22.07.2009 süda aimas tal halba ning ta hakkas õele helistama. Õe telefon ei vastanud. Siis jalutas ta koos koeraga õe juurde koju – ust ei avatud, siis helistas jälle – õde ei vastanud. Siis läksin tema õe töö juurde ning kasvataja ütles, et täna õde tööle ei tulnud. Siis läks ta uuesti õe koju. Andis uksekella, koputas uksele, kuid ust ei avatud. Siis helistas ta õe tütrele A . Ütles, et ema ei vasta. Ta läks ümber õe maja ning nägi et kõik aknad on lahti. Õde elas teisel korrusel. Ta kohe mõtles, et siin on midagi teisiti. Õelaps A ütles kohe, et läkitab A (õe poega). Siis läks ta ise tööle. A tuli, tegi ust lahti ning kohe helistas talle, et ema on tapetud. Ta istus taksosse ja tuli kohale. Viimasel ajal õde kuritarvitas alkoholiga ning tal oli palju juhtututtavaid mehi, kellega ta tutvus baaris. Tunnistajana ülekuulatud A K seletas kohtule, et süüdistatavat ta ei tunne. Z oli ta tuttav, said tuttavaks umbes poolaastat enne Z surma. Vahel ta astus Z juurest läbi, siis istuti, ajati juttu, vahest koos tarvitasid alkoholi. Algul olid nende vahel ka intiimsuhted. Edaspidi lihtsalt olid sõpradeks. Z võis juua nädalavahetustel. Nemad tutvusid Imbis baaris, mis on tuntud nime all „Tabletka“. Z ütles talle üsna kiiresti, et tal on suur raha korteri müügist. Z ei teinud sellest saladust ja rääkis sellest ka juhtututtavatele. Z tegelikult hooples, et tal on raha. Z oli maias meeste peale. Tema juuresolekul võis Z kutsuda teist meest baaris laua taha või võtta istet laua taga teise mehe juures. Näiteks, küsis Z talt kas ta tohib kedagi veel kutsuda laua taha. Viimati nägi ta Z laupäeval (18.07.2009) vastu pühapäeva. Taksoga nad läksid Imbis baari. Seal istusid pisut. Sissekäigu juures vasakult jäi Z laua taha koos 3 meestega, kellega tutvus seal samas. Kuhu nad kõik seejärel läksid – tema ei tea. Siis pühapäeval ütles Z , et vaevu ajas mehi välja, kes kõik läksid tema juurde koju. Tema korteri võtmetega oli mingeid probleeme – ta kaotas võtmed ning mõtles meeste peale. Kedagi ajas Z välja, kuid hiljem võtmed avastati. Tema teab, et Z pidi olema paar suhet erinevate meestega paralleelselt. Üks keegi oli abielus. Kui Z oli ebakaines olekus, siis ta võis vastu tulla poolalasti. Mõnikord joobnuna oli seelikus palja kehaga. Kohus samuti avaldas ning uuris järgmisi kriminaalasja materjalides olevaid tõendeid: * Sündmuskoha vaatlusprotokolli ning fototabeleid selle juurde, millest nähtub, et 22.07.2009 aadressil XXX on avastatud L Z vägivalla tunnustega surnukeha. Surnukeha randmed on kinniseotud musta värvi arvutijuhtmega, pistiku ja štekkeriga otstes. Käerandmete ümber on kolmekordselt mähitud juhe ning kinnitatud kahe standardse sõlmega. Mõlemad käed käelabadest kuni õlavarteni ja selja ülaosa on määrdunud verega. Kaelal, kõrisõlmest paremal pool on avastatud horisontaalne lõike-torkehaav. Surnukeha juures diivanil on avastatud jääkuubikute vorm, mille suurem osa on täidetud vedela verega. Samuti diivaniistmelt on avastatud kööginoa valge plastikkäepide ühepoolse ümmarguse kinnitusavaga, noatera puudub, käepideme kinnituse ja noatera kohal on kuivanud verejäljed. Korteri koridoris ja magamistoas on segadus – riidekappide uksed on lahti, kapiriiulid tühjad, asjad on põrandal. (t lk 5-39). * Asitõendite vaatlusprotokolli (ja fototabeli selle juurde), millest nähtub, et sündmuskohalt on leitud ja äravõetud valget värvi plastmassist noa käepide pikkusega 11 cm ja laiusega l,5cm. Noa käepideme kinnituse ja puuduva tera kohal on avastatud ära kuivanud vere jäljed. Käepideme otsas on ümmargune ava diameetriga 6mm; elektriühendusjuhe /arvuti või magnetofoni/ musta värvi mähises pistikuga. Juhtme pinnal on näha määrdunud verejälgi; kollasest metallist ümmarguse kujuga kõrvarõngad. Üks kõrvarõngastest on kaheks osaks murdunud, mõlema kõrvarõnga pinnal on kuivanud verejäljed; froteesaunalina, kus ühel pool on sinise-punase värvi lillemuster, rätiku teine pool on valget värvi. Käterätik on katsumisel niiske, millel on näha väljapestud valkjasroosakaid vere sarnaseid jälgi; 4 1-10-2519 musta värvi ristkülikukujuline kunstnahast naiste rahakott, metallist kinnitustrukkiga. Rahakoti paremal pool alumises osas on kollaste tähtedega kirje MONA LISA, rahakotist on avastatud: PARTNERKAART L Z nimele, kaks HANSAPANGA pangakaardi L Z nimele, MAXIMA AITÄH kaart, rahatähed väärtusega: kaks -25 kroonist rahatähte; kaks - 2 kroonist rahatähte, üks 5 kroonine rahatäht, erineva väärtusega metallmünte; siidikangast seelik punase-valge-sinise lillemustriga, millelt on avastatud vereplekke ja 5cm pikkune kangarebend; valgest metallist noatera pikkusega 9,5cm, mis on kahepoolselt teritatud 8,5cm pikkuselt ja 0,5cm laiuselt. Kaldenurk algab 4,5cm kauguselt teravikust, tera laius kaldenurga kohas l,4cmja tera lõpus l,6cm. Kaldenurgapaksus 0,lcm; valget värvi kvadraatne paberileht, mille pinnal on veresarnane pruunikaspunast värvi määrdumine; kvadraatne pappkarp, mille pinnal on veresarnane pruunikaspunast värvi määrdumine. (T lk 40-64) * Surnu ekspertiisiakti nr 278 L Z suhtes, millest nähtub, et surnukeha välisvaatluse ja siseuuringu, kohtukeemilise ja -histoloogilise uuringute tulemuste põhjal, võttes arvesse eelandmeid ekspert tuli järgmisele arvamusele:
2. L. Z surma põhjuseks on üks suurte veresoonte vigastusega kaela tungiv haav järgneva massiivse välise ja sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surmapõhjuseks.
3. L. Z surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leitud järgnevad vigastused: a) haav kaela eespinnal, nahaalune verevalum kaela eespinnal, haav vasakul rangluualusel arteril, verevalumid kaela pehmetes kudedes ja keskseinandi tagaosas, mis tekkisid üheaegselt surnukeha kaela piirkonna uuringul leitud noatera toimel; b) verevalumid vasaku randmeliigese välispinnal ja parema randmeliigese sisepinnal, mis tekkisid sündmuskohal surnukeha välisvaatlusel avastatud pehme nööri toimel; c) verevalumid pea vasaku oimu-kiiru piirkonna pehmetes kudedes, verevalumid parema silma ülalaul, rindkere eespinnal paremal pool, marrastused parema! põsel, ülahuulel paremal pool ja lõual vasakul pool.
4. Kõik L. Z surnukehal leitud vigastused tekkisid elupuhuselt lühikest aega enne surma, vigastuste tekitamise järjestus pole määratav.
5. Suurte veresoonte vigastusega kaela ulatuv haav elaval isikul, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, mis antud juhul tõi endaga kaasa surmlõppe.
6. Nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja verevalumid pea pehmetes kudedes elaval isikul ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui neli nädalat (5-8 päeva).
7. Peale kaela tungiva vigastuse saamist võis kannatanu L. Z lühikese aja, loetud minutite, jooksul sooritada mitmeid aktiivseid sihipäraseid tegevusi nagu näiteks ringi liikuda, rääkida, osutada vastupanu jne.
8. Välise verejooksu ajal kannatanu ei liikunud ning viibis horisontaalses asendis, mida kinnitavad verenirede iseloom riideesemetel ning vertikaalsete verenirede puudumine riietel ja kannatanu kehal.
9. Arvestades koolnumuutusi saabus L. Z surm mitte rohkem kui 1,5-2 ööpäeva enne surnukeha uuringu momenti surnukuuris.
10. L. Z surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul leitud veres - 0,77 mg/g ja uriinis 1,22 mg/g (promilli), mis rakendatuna elavate isikute suhtes on kerge alkohoolne joove, surmahetkel oli 5 1-10-2519 alkohol organismist väljumise staadiumis. (t lk 68-79) * DNA ekspertiisiakti nr. GE-0929-09/3053, millest nähtub, et sündmuskohalt leitud ja äravõetud paberilt veremäärdumisega, papist karbilt veremäärdumisega on avastatud DNA profiil, mis on kokkulangev Ramil Umjarovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (t lk 88-106) * Ramil Umjarovi omakäelist puhtsüdamliku ülestunnistust, milles R. Umjarov väidab, et L. Z tapmine oli seotud röövimisega, ehk ta nõudis Z raha. (T lk 204) Kohus samuti uuris ja avaldas Narva Linnakohtu
11. juuni 1999 otsuse Ramil Umjarovi süüdimõistmises KrK § 100; § 141 lg 2 p 3,4 (jne) järgi, millest tuleneb, et 05.02.1999 Ramil Umjarov pani toime analoogse kuriteo. Nimelt 05.02.1999 kella 16 paiku, olles alkoholijoobes korteris nr. XXX, tekkinud vaenulike suhete pinnal, eesmärgiga tappa, hakkas lööma rusikatega ja kahe noaga M. S vastukeha, tekitas torke-lõikehaava vasakul kaela külgosa keskmises kolmandikus, vigastas välimist kägiveeni, millega kaasnes äge kehvveresus ja veresoone õhktopistus, mis said M. S surma põhjuseks. Kohus märgib siinpool, et analoogselt käesoleva kuriteoga, murdus nuga ka M. S kaela piirkonna löömisel. (T lk 225-227) Kohus uuris ütluste ja olustiku seostamise protokolli, millest nähtub, et Umjarov juhatas uurimisgrupi sündmuskohale ning detailides näita ja kirjeldas, kuidas ta pani toime L. Z tapmise 21.07.2009 (T. lk 228-231).
12. Kohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatavat, kannatanuid, tunnistajaid ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et Ramil Umjarovi süü talle inkrimineeritud kuriteos ehk röövimisega seotud tahtliku tapmises olles isik, kes varem on karistatud tapmise eest, s.o.

§ 114

p 4,5 ettenähtud kuriteos on tõendatud ning riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma veendumise tekkimise käiku. Süüdistatav Ramil Umjarov võttis süü omaks L Z tapmises, kuid ei tunnistanud end süüdi röövimise motiivis. Ramil Umjarovi kaitsja leidis, et Umjarovi tegevust tuleb kvalifitseerida

§ 115järgi, kui provotseeritud tapmist, kuna hukkunud L.

Z lõi Umjarovit jalaga kubeme piirkonna ning vastureaktsioonina lõi Umjarov Z noaga kaela. Kohus leiab siiski, et on tõendatud eelkõige Umjarovi enda ütlustega, sündmuskohalt leitud Umjarovile kuuluva DNA-ga, tunnistajate ütlustega selle kohta, et hukkunu L. Z kiitles igal pool, et ta on korteri müügist saanud rikkaks, sündmuskohal avastatud segadusega, mis viitab, et korteris olevates kappidest midagi otsiti, samuti Umjarovi enda eeluurimisele antud puhtsüdamliku süü ülestunnistusega, et tapmine oli seotud röövimisega. Kohus leiab ebatavaliseks vanema naise ja noormehe suhtlemist, kellel on vanusevahe 19 aastat. On tuvastatud, et Z ja Umjarov tutvusid baaris „Imbis“ ning suhtlemine seisnes valdavalt ühises alkohoolsete jookide tarvitamises. Umjarov tunnistab ka intiimsuhteid L. Z . Umjarovi versioon, et ta lõi L. Z noaga kaela vastureaktsioonina Z löögile kubeme piirkoda lükatakse ümber Z kehalt leitud muude kehavigastustega - verevalumitega pea vasaku oimu-kiiru piirkonna pehmetes kudedes, verevalumitega parema silma ülalaul, rindkere eespinnal paremal pool, marrastustega paremal põsel, ülahuulel paremal pool ja lõual vasakul pool. Tulenevalt eksperdi arvamusest kõik L. Z surnukehal leitud vigastused tekkisid elupuhuselt lühikest aega enne surma, vigastuste tekitamise järjestus pole määratav. Umjarov ise ei tunnistanud muude kehavigastuste tekitamist Z . Sellele vaatamata, eksperdi arvamusele tuginevalt võib teha järelduse, et Umjarov peksis kinniseotud Z enne talle surmava noalööki tekitamist. Nimetatud kohtu järeldus riimub Umjarovi omakäelise puhtsüdamliku süü ületunnistusega (t lk 6 1-10-2519 204), millest nähtub, et Umjarov sidus Z kinni ning nõudis talt raha. Umjarov ei suutnud kohtule seletada miks ta andis just sellise sisuga puhtsüdamliku ülestunnistuse politseitöötajale. Kohus märgib, et kinniseotud elektrijuhet, millega olid seotud L. Z käed oleks vaieldamatult kergem lahti siduda, kui läbi lõigata noaga, seega kohus järjekordselt seob kahtluse alla Umjarovi versiooni, et ta tõi noa köögist, et juhe läbi lõigata. Kohus jõuab järeldusele, et nuga oli toodud just L.Z löömiseks. Umjarov kinnitas kohtulikul uurimisel, et korteris oli tema poolt tekitatud segadus, kuna ta otsis kaltsu, millega Z tekitatud haava siduda või kinni suruda. Kohus suhtub kriitiliselt nimetatud versiooni, kuna sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle juurde kuuluvast fototabelist nähtuvalt kappidest ja sahtlitest olid välja visatud praktiliselt kõik riided ja muud esemed. Z haava kinni surumiseks või kinni sidumiseks piisaks esimesest ettejuhtunud riietükist, sellele vaatamata korteris on läbi otsitud praktilistelt kõik kapid ja sahtlid, mis viitab sellele, et Umjarov otsis korteris väärtuslike esemeid või raha. Ülaltoodust tulenevalt jõuab kohus arvamusele, et Z tapmine oli seotud röövimisega. Kohus pöörab tähelepanu, et Umjarov pani toime juba teise tapmise, mille toimepanemise asjaolud on sarnased eelmisega. Mõlema tapmise puhul murdus Umjarovi poolt taparelvana kasutatud kööginuga, mis viitab sellele, et Umjarov lõi oma ohvreid kaela suure jõuga, soovides kindlalt ohvrite surma saabumist. Sellele viitab ka asjaolu, et Umjarov lõikas oma kätt sama noaga ning jättis sündmuskohale oma bioloogilist materjali. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepandud süüdistatava isikut, tema karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ramil Umjarov pani toime jõhkra I raskusastme kuriteo. Ramil Umjarov on varem 3 korral kohtulikult karistatud, s.h. tapmise eest, mis antud juhul on tema tegevuse kvalifitseerimise tunnuseks. Tema karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü puhtsüdamlik kahetsus, kuigi see kahetsus on paljasõnaline ning Umjarov ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuse kogu ulatuses. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb Ramil Umjarovit karistada ainult pikaajalise reaalse vangistusega, kuna teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega. Karistuse mõistmisel kohus võtab samuti arvesse, et kannatanu oma käitumisega soodustas kuriteo toimepanemist. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 305-306; 310-313; 315. Pavel Gontšarov Kohtunik Reet Popova Rahvakohtunik Aime Semjonova Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.veebruaril 2011.a. otsustas Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1,2,4; 340 lg 2 p 2 tühistada Viru Maakohtu 22. septembri 2010 kohtuotsus osaliselt, see on Ramil Umjarovi süüditunnistamises

§ 114

p 5 järgi ning talle

§ 114p 4, 5 järgi mõistetud karistuse osas.

7 1-10-2519 Mõista Ramil Umjarov

§ 114p 5 järgi õigeks.

Karistada Ramil Umjarovit

§ 114p 4 järgi 12 aastase vangistusega.

Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Ramil Umjarovi apellatsioon rahuldada osaliselt. Ramil Umjarovi kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 680.29 EUR jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Bulavkina Otsus jõustus 23.02.2011.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Galina Bulavkina 8