ja 20.10.2010.a Prokurör Andra Sild Süüdistatav P a v e l LINNIK - isikukood: 37909263710, kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati: 18.05.2005.a Narva Linnakohtu otsusega
järgi – 6 kuud vangistust, § 73 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; korduvalt karistatud väärtegude eest; tõkend elukohast lahkumise keeld (oli kahtlustatavana kinni peetud 21.-22.11.2009.a) Kaitsja määratud korras advokaat Andres Alas RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P a v e l LINNIK
järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust,
järgi 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust, millest
2
alusel pööratakse vangistus täitmisele osaliselt ehk 4 kuud vangistust kuulub koheselt täideviimisele ning 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P. Linnik 2aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning
lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalabiprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada, KrMS § 130 lg 41 alusel Pavel Linnik kohtusaalist vahi alla võtta ning reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse (4 kuud, millest eelvangistusena kantud 2 päeva ehk 3 kuud ja 28 päeva vangistust) kandmise alguseks lugeda 20. oktoober 2010.a.
HO juhatajal määrata P. Linnikule kriminaalhooldaja.
3 Samuti tema, eelnimetatud aadressil, pärast füüsilise vägivalla kasutamist oma elukaaslase Regina D suhtes, siirdus köögi poole sõnade saatel „ma lähen toon noa“. R. D, olles P. Linniku eelnevast tegevusest ning tema sõnadest väga hirmunud ning tundes reaalset ohtu enda elule ja tervisele, hüppas abi saamiseks teise korruse aknast välja, mille tagajärjel tekkis R. D 12 torakaal(rinna)lüli I ja II samba murd. Sellise tegevusega pani P. Linnik toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör A. Sild leidis, et P. Linniku süü nii oma elukaaslase väärkohtlemises kui tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises on tõendamist leidnud ning ta tuleb süüdi tunnistada
ja § 121 järgi ning teda karistada vastavalt 6-kuulise ja 10-kuulise vangistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, millest kantud on 2 päeva eelvangistust. Koheselt reaalselt täitmisele pöörata 5 kuud vangistust ning 9 kuud vangistust jätta
Linnik 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja täidab kohustused: mitte tarvotada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammis ja mitte suhelda kannatanuga. Süüdistatav P. Linnik oma viimases sõnas kahetses küll tehtut, kuid oma ütlustes eitas naise löömist, ähvardamist ning kööki noa järgi minemist. Arvas, et kannatanu valetab, tegemist on inimesega, kes ka ilma mõjuva põhjuseta võib alla hüpata teise korruse aknast. Süüdistatav kinnitas üksnes seda, et 21.11.09.a. oli ta joonud õlut, tal oli naisega tüli, naine tema küsimustele ei vastanud, see ärritas teda ning ta karjus naise peale, võis ka teda sõimata ja tõugata. Kaitsja A. Alas leidis, et P. Linnikule esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Naist võis ta üksnes tõugata ja anda kõrvakiilu, vigastusi see kannatanule ei tekitanud, küll aga võis see kannatanule valu põhjustada ning ka selline tegevus on kvalifitseeritav
Süüdistuses
Selles episoodis on vaid sõna sõna vastu ja objekstiivsed tõendid puuduvad. Süüdistatav ise eitab naise ähvardamist ning noast ei olevat üldse juttu olnud. Kannatanu räägib vaid kööki noa järele minemisest, kuid nuga ta ise P. Linniku käes ei näinud ning aknast välja hüpates ta reageeris üle. P.Linniku kas või osalist karistamist reaalse vangistusega pidas kaitsja põhjendamatuks, samui palus ta oluliselt vähendada P. Linnikule mõistetava vangistuse määra. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Füüsilise vägivalla tarvitamine 21.11.09.a oma elukaaslase R. D suhtes ning kannatanu noaga ähvardamine (lähen toon köögist noa), mida kannatanu pidas reaalseks ohuks oma elule ja tervisele, on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditeda: -kannatanu R. D ütlustest nähtub, et 21.11.09.a. õhtul oli tema elukaaslane P. Linnik kodus keskmises joobes ning kuna talle kannatanu vastused ei meeldinud, läks ta viimasele kallale, lõi kannatanut käte ja jalgadega nii näkku kui ribidesse. Löögid olid tugevad ja ta tundis valu. Seejärel viis P. Linnik kannatanu magamistuppa, võttis tal riided seljast, lõi lannatanut ka magamistoas ja teatas, et toob kannatanu jaoks noa. Kui köögist oli kuulda heli, mis meenutas nõuderesti kõrvalt noa võtmist, siis pidas kannatanu ainsaks pääsemise võimaluseks magamistoa aknast välja hüpata, sest ukse juurde jõudmiseks oleks ta pidanud mööduma 4 köögi uksest. Kuna P. Linnik oli agressiivne ja kööki noa järgi minnes oli ähvaranud teda noaga surnuks pussitada, avas kannatanu akna ja hüppas alla teiselt korruselt. Püsti tõustes tundis ta valu. Ühe maja aknale koputades ja abi paludes lasti ta koridori, talle anti kittel selga, sussid jalga, kutsuti välja politsei. Rinnalüli kahe samba murru tõttu oli ta 3-4 päeva haiglaravil, hiljem haiguslehel, pidi võtma valuvaigisteid ja kandma toetavat korsetti. Elukaaslane on ka varem tema suhtes vägivaldne olnud, kuid siis on ta andestanud, ei ole palunud kriminaalasja algatada. Kui P. Linnik on olnud purjus ja agressiivne, on ta mitmeid kordi lapsega oma töö juures haiglas ööbinud. -Tunnistaja TS ütlustest nähtub, et 2009.a. novembris oli ta sõbranna JZjuures sünnipäeval, kui sinna jooksis paljas naine (kohtus tundis ta ära kannatanu), kes koputas aknale. Sõbranna kutsus ta trepikotta. Naine oli paljajalu, üleni alasti, väga hirmunud, nuttis. Jutust said aru, et mees oli ta läbi peksnud, kööki noa järgi läinud ning sel hetkel oli naine aknast alla hüpanud. -Tunnistaja JZütluste kohaselt koputati 21.11.09.a. õhtul tema korteri aknale ning ta nägi akna all paljast naist, kelle trepikotta kutsus ja kellele kitli ja sussid andis. Naine oli šokis, nuttis ja värises, lõpuks suutis rääkida, et oli alla hüpanud teise korruse aknast, sest purjus mees oli teda kodus peksnud ja noa järgi läinud, lubanud ära tappa. Naine kurtis valu külje peal ja seljas. Tunnistaja kutsus välja politsei. -Asitõendi vaatlusprotokollide (helisalvestus JZkõnest politsei juhtimiskeskusele tl.28-31; ja salvestus politsei kõnest päästekeskusele tl. 32 – 33) kohaselt teatakse politseile, et joobes abikaasa märatsemise tõttu on täiesti alasti naine jooksnud naabermajja, kuna mees on ähvardanud teda maha lüüa. Korterisse on jäänud 2,5-aastane laps. Kõnes päästekeskusele teatatakse, et teise korruse aknast on perevägivalla tõttu alla hüpanud naine, kes kurdab väga tugevat seljavalu; alla hüppas seetõttu, et mees ähvardas ja peksis teda. -Tunnistaja LTütlustest nähtub, et sai väljakutse sündmuskohale, kus agressiivse mehe eest on kodust põgenenud alasti naisterahvas. Sündmuskohal naine seletas, et mees oli teda näkku löönud Naine tundus šokis olevat, nuttis, kartis juhtunust rääkida. Naine võeti politseiautosse ja sõideti tema maja juurde. Kannatanul võtmeid ei olnud. Mõne aja pärast tuli mees väikese lapsega maja nurga juurde. Mees oli väga üleolev, oma nime teatada ei soovinud, politseiautosse keeldus tulemast, mistõttu kutsus tunnistaja välja välijuhi patrulliga. Mehe suust oli tunda alkoholilõhna, naine oli kaine. Korteris kurtis naine seljavalu ja tunnistaja nägi kannatanu paremal küljel ja selgroo juures punetust ja paistetust, seepärast kutsuti välja kiirabi. -R. D ravidokumentides (tl. 12 – 15) on fikseeritud kannatanu 12. rinnalüli murd pärast teise korruse aknast välja hüppamist. Viibis haiglaravil 21.-23.11.2009.a. Telliti lülisamba torakaalosa stabiliseeriv korsett, mida patsiendil tuleb kasutada 2 kuud, pärast seda aktiivne ravikehakultuur, vältida tuleb lülisammast koormavaid tegevusi: istumine, raskuste kandmine. Kuigi süüdistatav P. Linnik ise eitas kohtus oma naise korduvat löömist käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda ning noaga ähvardamist, mida kannatanu pidas reaalseks ohuks oma elule ja tervisele, on kohtu arvates kogutud tõendid piisavad, et P. Linnik süüdi tunnistada mõlemas talle süüks arvatud kuriteos. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need on eluliselt usutavad ning kooskõlas nii tunnistajate ütlustega, kui teiste asjas kontrollitud tõenditega. Ükski normaalne kaine inimene ei hüppa külmal novembriõhtul alasti alla teise korruse aknast lihtsalt niisama, ilma 5 mõjuva põhjuseta. Kohus leiab, et seda teeb inimene, kes tunneb reaalset ohtu ka oma elule, ehk 21.11.09.a. tundis kannatanu süüdistatava ees surmahirmu. Nii tunnistajate ütlused kui ka tehtud kõnede helisalvestused kinnitavad, et kannatanu võõrast majast abi paludes on rääkinud sellest, et mees teda peksis ja ähvardas ära tappa (pussitada) ning hetkel kui vägivallatseja läks kööki nuga tooma, hüppas ta alla teise korruse aknast, sest kartis oma elu ja tervise pärast. Süüdistatava ütlused on aga vastuolulised, eluliselt mitteusutavad ning kohus peab neid ebausaldusväärseteks. Need on kohtu arvates antud soovist vabaneda vastutusest toimepandud süütegude eest. Samuti tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta, et 21.11.09.a. oli P. Linnik alkoholijoobes, kannatanu aga kaine. Kohtueelses menetluses on P. Linnik kasutanud oma õigust keelduda ütluste andmisest (tl.49); esimesel ülekuulamisel on ta väitnud, et ei mäleta juhtunust kõike, pidas võimalikuks, et ta tõukas kannatanut mitu korda ja andis lahtise käega kõrvakiilu kas kukla piirkonda või vastu nägu (tl.46); kohtuistungil kinnitas, et naist ta löönud ei ole, samuti ei olevat kannatanut ähvardanud ega läinud ka kööki noa järgi. P. Linniku käitumine kohtuistungil oli hüsteeriline, eelmisel õhtul enne kohtuistungit oli ta läbi lõiganud oma veenid, kohtuistungi hommikul oli ta telefoni teel kannatanut ja tema sugulasi ähvardanud tapmisega, mistõttu kutsus kohus välja kiirabibrigaadi. Arstid leidsid, et P. Linnik ei vaja ravi ega sundhospitaliseerimist psühhiaatriahaiglasse, tunnistasid ta praktiliselt terveks ning tema kohatist agressiivsust ja hüsteeriat pidasid manipuleerivaks käitumiseks. Kohus kontrollitud tõendite põhjal leiab, et õigesti on kvalifitseeritud P. Linniku käitumine ning oma elukaaslase korduvas löömises käte ja jalgadega ning kannatanule füüsilise valu põhjustamises tuleb ta süüdi tunnistada
Vahetult pärast vägivalda kannatanule tehtud ähvardus minna noa järgi ehk kannatanut pussitada, ning kööki noa järgi minek on õigesti kvalifitseeritud
järgi, sest kannatanul oli põhjust tunda reaalset ohtu nii oma elule kui tervisele, s.t. kannatanul oli alust karta ähvardamise täideviimist ning sellest oli tingitud ka kannatanu alla hüppamine teise korruse aknast. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel lähtub kohus P.Linniku süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P. Linnik on süüteod toime pannud oma elukaaslase vastu, kes sisuliselt viimase aasta jooksul on olnud ka P. Linniku ülalpidaja, sest süüdistatav elab elukaaslase elamispinnal, süüdistataval töökoht puudub, kannatanu on aga pere äratoitmiseks pidanud töötama kahel kohal. Vägivallateod kannatanu suhtes pani P. Linnik toime oma väikese lapse juuresolekul, mis iseloomustab teda kui hoolimatut ja küünilist isikut. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavaks asjaoluks loeb kohus süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Süü suurust ning süüdlase isikut arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks karistada P. Linnikut kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Samuti ei oleks tema puhul täidetav rahaline karistus, kuna tal puuduvad regulaarsed sissetulekud ning tasuda tuleb ka menetluskulud. Korduvad rahalised karistused erinevate väärtegude eest ei ole teda mõjutanud mitte enam toime panema uusi süütegusid. 6 Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada P. Linnikut vangistusega, vastavalt 6 kuud ning 10 kuud (liitkaristusena 1 aasta ja 2 kuud) ega pea võimalikuks mõista talle vangistust väiksemas määras. Samuti peab kohus põhjendatuks, et osa vangistusest kuulub reaalsele ärakandmisele ning seda teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvesse võttes. P. Linnik on vägivaldne olnud oma elukaaslase suhtes ka varem ning kuna kannatanu on seda varem talunud ja talle andestanud, on P. Linnikul kujunenud karistamatuse tunne. Süüdlase mõjutamiseks on kohtu arvates vajalik vähemalt 4-kuuline reaalne vangistus ning ülejäänud vangistuse (10 kuud) võib jätta täitmisele pööramata, kui P. Linnik 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja kohustused
lg 2 p 2 ja 8 alusel: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.