1-10-2947/16

(09230117287)Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Rahvakohtunikud Tiiu Antonis, Malle Izbash Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlgid Imbi Kangur-Popova, Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi Vladimir Fartõgin’i süüdistuses KarS § 114 p-de 1, 3 järgi üldmenetluses Ainar Koik Prokurör Süüdistatav VLADIMIR FARTÕGIN, isikukood: 37207200320; asukoht: Vangla kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati: Tallinna Linnakohtu 15.05.2003.a otsusega KrK § 140 lg 2 p-de 1, 3 – 15 lg 2 alusel 1 aastase ja KarS § 65 lg 1 alusel 3 aasta 5 kuu ja 11 päevase vangistusega, vabanes 26.10.2006.a pärast karistuse ärakandmist; väärteokorras 5 korda; Tõkend: 14.10.2009.a kahtlustatavana kinnipidamine; vahistamine alates 16.10.2009.a. Kaitsja Arina Liskmann RESOLUTSIOON Õigeks mõista Vladimir Fartõgin süüdistuses KarS § 114 p 3 järgi. Süüdi tunnistada Vladimir Fartõgin süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 15 (viisteist) aastat. 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Vladimir Fartõgin’i kinnipidamisest, s.o alates 14.10.2009.a. Vladimir Fartõgin’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Vladimir Fartõgin’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammäära – 10 875 krooni, - määratud kaitsjale makstud tasus summas 7080 krooni, - DNA ekspertiisi kulud summas 50 370 krooni, - P N surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 6800 krooni, - kohtupsühholoogia- ja –psühhiaatria kompleksekspertiisi eest 9500 krooni KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda - S K surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 6800 krooni Asitõendid: 1) Kriminaalasja toimiku juures paberkottidesse pakendatud P N ja SK riided ja jalanõud - hävitada kohtuotsuse jõustumisel 2) sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud käterätik ja nuga Basic Proff - hävitada kohtuotsuse jõustumisel 3) olustikuga seostamisel Vladimir Fartõginilt ära võetud T-särk „CoConut Island“ ja sokid ning kinnipidamisel ära võetud sviiter „Belanda“ - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vladimir Fartõginile 4) CD plaat kahtlustatava Vladimir Fartõgini ütluste olustikuga seostamise kohta ja 110numbril Vladimir Fartõgini poolt tehtud kõnega - jätta kriminaalasja materjalide juurde Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-2947, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 27.09.2010.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 04.10.2010.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. 2 SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Vladimir Fartõgin, ajavahemikul 09.-14.oktoobril

1. aastal, täpselt kindlakstegemata ajal, Harju maakonnas Paldiski linnas XxxP. N kasutuses olevas korteris, pani kindlakstegemata torke-lõikeriistaga toime kahe inimese tapmise, lüües või torgates sellega oma elukaaslasele SKle (s 1978.a.) selga hetkel, kui too oli vasakul küljel lamavas asendis, millega põhjustas temale paremasse rinnaõõnde ja keskseinandisse tungiva torke-lõikehaava selja paremal poolel koos VII roide killustunud murruga paremal, lülisamba VII rinnalüli keha, parema kopsu alasagara, rinnaaordi ja südame vasaku vatsakese vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust ehk eluohtliku tervisekahjustuse, samuti tekitas temale veel ühe torke-lõikehaava paremal tuharal, ning oma juhuslikule joomakaaslasele P N´le (s 1944.a.) 9 rinnaõõnde tungivat torkelõikehaava rindkere eespinnal südame vasaku koja, üleneva aordi, vasaku kopsu ülasagara, rinnaku ning vasakpoolsete II-III roide vigastustega ning 2 kõhuõõnde tungivat torkelõikehaava paremal roidekaare piirkonnas ja keskkõhul koos peensoolekinnisti vigastusega ja peensoolelingude osalise väljumisega kõhuõõnest, samuti lülisambakanalisse tungiva lõikehaava kaela tagapinnal koos seljaaju vigastusega I-II kaelalüli vahemiku kõrgusel, samuti torke-lõikehaava paremal tuharal, lõikehaavad seljal ja parema käe IV-V sõrme painutuspinnal, seega pani tapmise P. N suhtes toime julmal viisil, kuna lisaks temale elupuhuselt hulgaliste torke-lõikehaavade tekitamisele lõikas lõhki tema kõhu ja lasi ohvri soolestiku välja, liigutades löögi või torke järel kõhtu torke-lõikevahendit suunaga alt üles ning lõikas läbi ka istuvas või poollamavas asendis olnud P. N kõri, väljendades kirjeldatud käitumisega oma põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes, ning nii S. K kui P. N surid saadud vigastustesse sündmuskohal. Süüdistuse kohaselt pani Vladimir Fartõgin toime KarS § 114 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Vladimir Fartõgin end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ja kohtus küsimustele vastates selgitas, et SK oli tema elukaaslane, koos elasid alates 2009.a augustist. P. Nt süüdistatav enne 11.10.2009.a ei tundnud. Nimetatud kuupäeval kutsus P. N süüdistatava ja S. K enda juurde külla, kus joodi õlut ja odekolonni. Omavahel mingeid probleeme ei esinenud. V. Fartõgin käis vahepeal paar korda korterist väljas ning kui ta viimast korda tagasi korterisse jõudis, siis nägi kahte laipa - S. Kt ja P. Nt - ning verega määrdunud korterit. Süüdistatav seisis umbes 15 minutit ja siis lahkus korterist S. Kt või P. Nt puudutamata. 14.10.2009.a teatas V. Fartõgin juhtunust hädaabinumbrile, see võttis aega kolm päeva, kuna süüdistatav oli šokis. Kohtueelsel uurimisel võttis V. Fartõgin süü omaks, kuna teda mõjutati psühholoogiliselt ning tal puudus juriidiline abi. Kohtus kannatanuna ülekuulatud Valentin C seletas küsimustele vastates, et oli tapetu SK isa. Viimati nägi V. C oma tütart elusana umbes kaks kuud enne viimase surma. V. C sõnade kohaselt tarvitas tema tütar alkoholi. S. K ei elanud kodus ning isa nägi teda harva, V. Fartõgini kohta ei olnud V. C oma tütrelt midagi kuulnud. V. C kandis S. K matusekulud, kuid praeguseks on riik need hüvitanud. 3 Kohtus tunnistajana ülekuulatud L S seletas küsimustele vastates, et oli tapetu P N endine abikaasa, kuid jätkas mehega suhtlemist ka pärast lahutust. L. S sõnade kohaselt elas P. N 2009.a üksinda, tema naine oli kolinud Kreekasse. P. Nl olid joomahood, kuid ta jäi ka joomise ajal rahulikuks. Tunnistaja selgitas, et P. N oli talle rääkinud, et teda ähvardatakse. L. S kinnitas, et endine abikaasa ei kasutanud tema vastu kunagi vägivalda, kuigi P. N oli varem kohtulikult karistatud oma naise surnuks peksmise eest. Samas ei meeldinud P. Nle võõrad inimesed ning L. S imestas, et P. N oli S. K ja V. Fartõgini enda juurde kutsunud. Kohtus tunnistajana ülekuulatud VF seletas küsimustele vastates, et on süüdistatava Vladimir Fartõgini ema. Tunnistaja sõnade kohaselt elas tema poeg üksi, kuid VF oli kohtunud S. K . VF kinnitas, et tema poeg jõi harva ja vähe, V. Fartõgini ja S. K vahel tema teadmiste kohaselt mingeid pingeid ei olnud. Enne viimast kohtumist pojaga kolmapäeval, nägi teda laupäeval või pühapäeval, võib-olla 09.10.-10.10.2009.a ja poeg ütles, et S. K on ära sõitnud. Viimasel kokkusaamisel pojaga kolmapäeval ei olnud viimase juures midagi ebatavalist märgata. V. Fartõgin oli hea ja lahke poeg, ei olnud agressiivne. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: -Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeli ja tehnilise uuringu protokolliga (tl 2-39) -Eksperdiarvamus surnu ekspertiisiaktis nr 584 (tl 45-61) -Eksperdiarvamus surnu ekspertiisiaktis nr 583 (tl 65-78) -Läbiotsimisprotokoll (tl 85-90) -Asitõendite vaatlusprotokoll tehnilise uuringu protokolli ja fototabeliga (tl 93-118) -Eksperdiarvamus DNA-ekspertiisiaktis nr GE-1291-09/4375, punktid 6, 7, 12,14 (tl 121-131) -Eksperdiarvamus ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi aktis nr 225 (tl 138-143) -Kannatanu V. C esitatud matusekulutusi tõendavate dokumentide koopiad (tl 155-160) -Tallinna Pensioniameti teatis (tl 164, 165) - V. Fartõgini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 186-189) - V. Fartõgini karistusregistri väljavõte (tl 230-233) -Asitõendi (numbril 110 V. Fartõgini poolt tehtud kõne salvestis) vaatlusprotokoll (tl 247250) -kahtlustatava V. Fartõgini ütlused (tl 205 alt 16 reast kuni 206, olustikuga seostamisel tl 207216) - P N avaldus (tl 172-173) -vaadeldi videosalvestust ütluste seostamise kohta olustikuga ja avaldati vastav protokoll (t.l.207-218, ( kohtuistungi protokoll t.l.81) Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü mõlema isiku mõrvas on tõendamist leidnud, tegevus õigesti kvalifitseeritud ja ta taotles V. Fartõgini süüdi tunnistamist KarS § 114 p-de 1, 3 järgi ning tema karistamist eluaegse vangistusega. Samuti taotles prokurör välja mõista menetluskulud summas 73 470 krooni, kaitsjatasu 7080 krooni ja 10 875 krooni sundraha. Asitõendite suhtes taotles prokurör nende hävitamist, kuid CD jätta kriminaaltoimiku juurde ning V. Fartõginilt ära võetud sviiter, t-särk ja sokid tagastada tema soovi kohaselt V. Fartõginile. 4 Vladimir Fartõgini kaitsja leidis, et Vladimir Fartõgini süü temale inkrimineeritavas kuriteos ei ole tõendamist leidnud ja ta kuulub õigeksmõistmisele. Kaitsja leidis, et puuduvad süüdistatavat süüstavad tõendid. KOHTU JÄRELDUSED: Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud kohtulikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, on jõudnud järgnevatele järeldustele: Esmalt analüüsib kohus tõendite lubatavuse küsimust. Prokurör taotles kohtus süüdistatava varem antud ütluste teatud osas avaldamist, kuna kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused olid oluliselt erinevad, samuti palus prokurör avaldada salvestuse uurimistoimingust ütluste olustikuga seostamise kohta ning avaldada antud protokolli. Kaitsja leidis , et vastuolu süüdistatava ütlustes ei ilmne.. Kohus leidis, et prokuröri taotlus avaldamise vajalikkuse osas on põhjendatud, kuna süüdistatav muutis nii kohtuistungi alguses, selgitades enda seisukohta süü küsimuses, kui ka ristküsitlusel oluliselt oma ütluste sisu. Varasemalt on ta tunnistanud P. N tapmist, kirjeldanud üksikasjalikult enda tegutsemist korteris tapmise käigus ja selle järgselt, kuid kohtus V. Fartõgin loobus antud ütlustest, väites, et ta ei ole kedagi tapnud, ka jõudes korterisse ja avastades laibad lahkus sealt, laipu puudutamata. Seega on tegemist KrMS § 289 lg-s 1 fikseeritud juhtumiga, mida tulenevalt KrMS § 293 lg-st 1 kasutatakse ka süüdistatava osas. Kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldati vastuolu puudutavas osas. Antud tõendite avaldamine oli vajalik kohtuistungil antud ütluste tõepärasuse ja usaldusväärsuse hindamisel (RK 3-1-1-89-06; 3-1-1-89-03). Kohus peab antud tõendeid kohtuliku uurimise esemeks, seejuures silmas pidades ja olles arvestanud KrMS §-des 289, 293 sätestatud erandeid (RK 3-1-1-62-07). Kohus, kuulanud ristküsitluse käigus ära süüdistava selgitused ja avaldanud vajalikus mahus ja vastuolude osas süüdistatava varem antud ütlused ning protokolli ütluste olustikuga seostamise kohta, vaadelnud vastavat videosalvestist, leiab, et süüdistatava poolt kohtus räägitu ei ole usaldusväärne ja antud tõend, mis on ebausaldusväärne, tuleb tervikuna kõrvale jätta. Kohus ei arvesta tõendina tema poolt kohtus antud ütlusi ega ka mitte kohtueelsel uurimisel ülekuulamisel antud ütlusi (t.l. 205-206). Süüdistatava kohtus antud ütlustes sisaldusid vasturääkivused teiste, usaldusväärsete tõendtitega. Süüdistatav kinnistas kohtus, et korteris, kus leidis aset tapmine (Paldiski XXX) viibis ta vaid ühel päeval – 11.10.2009.a, kui ta koos P. N ja S. K alkoholi tarvitas. Ta käis kahel korral korterist ära ja teisel korral tagasi saabudes avastas mõlema isiku laibad, kuid ta ei puudutanud neid. Antud väide on vastuolus asitõendi vaatlusprotokollis (tl 94), fototabelil (tl 113) ja tehnilise uuringu protokollis (tl 118) fikseerituga, millest tulenevalt V. Fartõgini kinnipidamisel seljas olnud sviitri „Belanda“ parema abaluu piirkonnas avastati verekahtlased jäljed ning tulenevalt ekspertarvamuse p-st 14 (tl 128) avastati sellelt DNA segaprofiil, milles ei saa välistada S. K bioloogilise materjali sisaldumist. Seega on süüdistatav viibinud korteris ajal, mil S. K oli verine. Samuti, kuna süüdistatav väitis kohtus, et laipu ta ei puudutanud, siis oleks tal olnud võimatu omada teadmisi laipadel leidunud vigastuste iseloomu ja lokalisatsiooni kohta, kuid varasemal kohtueelsel uurimisel ütluste seostamisel olustikuga on V. Fartõgin suutnud ja osanud nimetada vigastuste arvu, lokalisatsiooni, tekkemehhanismi ja seda üksikasjalikult juba kahtlustatavana ülekuulamisel 15.10.2009.a (tl 205-206) ning ütluste olustikuga seostamisel 16.10.2009.a (tl 207-216), see on ajal, kui antud vigastused olid veel eksperdi poolt tuvastamata; surnu ekspertiisiakt P. N kohta pärineb 29.12.2009.a (tl 45-60) ja S. K kohta 22.12.2009.a (tl 65-77). Samuti kinnitas süüdistatav kohtus, et ta ei käinud uuesti antud korteris, kuid kohtus üle kuulatud helisalvestiselt V. Fartõgini poolt 14.10.2009.a hädaabinumbrile tehtud kõnest ning 5 selle vaatlusprotokollist (tl 249-250) ilmneb, et hädaabisse helistades väitis V. Fartõgin, et ta läks sinna korterisse külla, ka oskas ta teatada, et korteris on 2 laipa ning anda ütlusi selle kohta, et korter on verega koos. Juhul, kui V. Fartõgin ei oleks pärast 11.10.2009.a. antud korteris käinud, ei oleks ta saanud kindlalt omada teadmist, et laibad on endiselt alles ja korter endiselt verine. Eeltoodut arvestades ei saa süüdistatava poolt kohtus antud ütlusi usaldusväärseks pidada ega neid tõendida käsitleda. Ka ei suutnud süüdistatav kohtule selgitada, miks tema kohtus antud ütlused on oluliselt erinevad varem väidetust (varasem tapmise tunnistamine), tegemist oli diametraalsete lahknevustega süüdistatava ütlustes kohtus antud ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (RK 3-1-1-1-07). Kohus, viinud läbi ristküsitluse, küsitlenud süüdistatavat, kannatanut ja tunnistajaid, uurinud kõiki kohtulikke tõendeid, leiab, et V. Fartõgini süü P. N tapmises julmal viisil on tõendamist leidnud. Käesolevas kriminaalasjas on olulise tähtsusega asjaolu, et süüdistatav on teinud kõik võimaliku kuriteojälgede hävitamiseks. V. Fartõgin kinnitas kohtueelsel uurimisel, ütluste seostamisel olustikiga(t.l.214), et ta üritas likvideerida kuriteo jälgi – koristas sündmuskohta, viskas konteinerisse noa ja oma riided ning osa riietest üritas pesta. Ka kinnitas süüdistatav nii kohtueelsel uurimisel ütluste seostamisel olustikuga kui ka kohtus, et ta helistas hädaabinumbrile alles kolm päeva hiljem. Sama nähtub hädaabi kõne salvestiselt, millise kohus üle kuulas. Koristamisjälgedele viitab ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 2-6) ja fototabelist (tl 10-11) nähtuv verine käterätik. Samuti nähtub, et V. Fartõgini elukohast leiti vannitoast verevärvi aine määrdumisega käterätik (tl 89). Kuna kohtul puudub kahtlus selles, et süüdistatav on tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seetõttu võimatuks oma ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindalt tuvastatuks kohtualuse väited selle kohta, et tapjaks ei olnud tema ning kohus ei saa käesoleval juhul tõlgendada kõiki tõusetunud kahtlusi süüdistatava kasuks (RK 3-1-1-60-96). Süüdistatav on ise tekitanud olukorra, kus kohus peab kujundama oma siseveendumuse olemasolevate, väheste tõendite alusel. Süüdistatava V. Fartõgini kinnipidamisel temal seljas olnud sviiter „Belanda“, millel tuvastati hiljem DNA ekspartarvamuse p 14 kohaselt S. K bioloogilist materjali (tl 128), asetab süüdistatava sündmuspaigale ja ilmselgelt tõendab tema asetsemist antud korteris ja puutumust S. K laibaga. Kohus peab oluliseks tõendiks surnu ekspertiisiaktides tuvastatud P. N ja S. K vigastuste lokalisatsiooni ja arvu, mis iseloomustavad tapja suhtumist tekkinud situatsiooni, motiivi tapmise toimepanemisel. P. N tapmise asjaolusid (vigastuste ülisuur arv, lokalisatsioon, tekkemehhanism) arvestades tegutses V. Fartõgin antud isikut tappes äärmise vihaga. Prokurör on põhjendatult väitnud, et tõendina on oluline sündmuskoha vaatlusel (tl 3) tuvastatud asjaolu, et S. K pükstel on püksiauk, nööp ja lukk lahti. Sukkpüksid on püksikute juurest katki rebitud (fototabel, tl 12). Küll aga ei saa kohus nõustuda antud tõendi pinnalt prokuröri poolt tehtud järeldustega V. Fartõgini poolt S. K tapmise kohta. Kuigi S. K surnu ekspertiisiaktis ei ole tuvastatud vägistamisele iseloomulikke vigastusi ega enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi, ei saa üheselt jätta tähelepanuta tuvastatud pükste rebimise jälgi ega välistada P. N ja S. K vahelist vägivaldset intsidenti. Seda toetab ka DNA ekspertiisiakti p-s 6 (tl 127) tuvastatu – S. K pükste nööbilt ja lukult leitud segaprofiilides ei saa välistada P. N bioloogilise materjali sisaldumist. Kuna S. K laiba ekspertarvamusest nähtuvalt tuvastati laiba veres joove 4,37 mg/g, raske joove, oli sellises seisundis isiku poolt igasuguse aktiivse füüsilise vastupanu osutamine ebatõenäoline. Ka on kohtueelsel uurimisel jäetud kontrollimata tunnistaja L. S 6 väide selle kohta, et P. N oli varem kandnud karistust oma endise naise surnuks peksmisega seoses. Seega ei ole võimalik hetkel väita, et just süüdistatav tappis S. K. Prokuröri poolt esitatud versiooni selle kohta, et süüdistatav, saabudes korterisse, avastas P. N ja S. K lähisuhtes, misjärel tappis vihast mõlemad, ei ole käesolevate tõenditega tõendatav, kuna ei ole välistatud kohtu pool eelnevalt kajastud versiooni võimalikkus, mida väitis ütluste seostamisel olustikuga süüdistatav (tappis P. N põhjusel, et leidis S. K P. N poolt tapetuna ja vihastas). Asjaolu, et süüdistatava sviitril tuvastati S. K bioloogilist materjali verekahtlase määrdumusega alal, ei tõenda süüdistatava poolt S. K tapmist, ütluste seostamisel olustikuga süüdistatav selgitas, et üritas S. K aidata ning lohistas ta põrandale (tl 213). Seega puuduvad kohtul tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks tapnud S. K. Kohus peab tõendatuks P. N tapmise süüdistatava poolt ja seda julmal viisil. Kohus kordab taas olulist asjaolu, et süüdistatav ise on raskendanud tõendite hindamist omapoolse jälgede hävitamisega, mistõttu peab kohus, kujundamaks veendumust küsimuses, kas teo pani toime just süüdistatav, arvestama ja hindama kõiki kogutud tõendeid nende kogumis ja tekkinud siseveendumust. Kohus ei saa seejuures mööda minna ega jätta tähelepanuta üliolulisest asjaolu – nimelt seda, et süüdistatav oskas ütluste seostamisel olustikuga 16.10.2009.a kirjeldada üksikasjalikult ja detailselt P. Nle tekitatud vigastusi. Nii suutis ta loetleda õigesti noalöökide ligikaudse arvu, lokalisatsiooni ja tekkemehhanismi, seda oskas ta teha 16.10.2009.a, kuigi ekspert tuvastas antud asjaolud alles 29.12.2009.a. Nii nimetas süüdistatav korduvaid lööke kõhtu ja südamesse, mida kinnitab ekspertarvamuse p 1 (tl 50). Samuti tunnistas ta eelnevat P. N jalgadega peksmist vastu pead ja mujale, mida kinnitavad ekspertarvamuse p-s 2 tuvastatud nahaalused verevalumid (tl 50). Kohtu poolt vaadeldud videosalvestisel (ütluste seostamise olustikuga) näitas süüdistatav P. N kõhu lahtilõikamise suunda (alt üles) ning kinnitas, et ta võttis P. N pea enda kätte ja lõikas ta kõri läbi. Ka need asjaolud on kokkulangevad surnu ekspertarvamuse p-s 4 (tl 50) fikseerituga (nuga liigutatud suunaga alt üles) ja p-s 5 fikseeritud järeldusega, et kaelal tekitatud haava puhul võis isik olla poollamavas asendis tõstetud peaga (tl 50). Kuna ekspertiisiakt P. N vigastuste kohta on koostatud 29.12.2009.a, ei saanud süüdistatav
2. ja 16.10.2009.a kõnealuste vigastuste lokalisatsiooni ja tekkemehhanismi teada juhul, kui ta ei oleks neid ise tekitanud. Kohus ei saa mööda minna tõendite hindamisel sellisest üliolulisest asjaolust. Tulenevalt KrMS § 61 lõigetest 1 ja 2 hindab kohus tõendeid vaba hindamise põhimõttel nende kogumis oma siseveendumuse kohasel ning antud asjaolu välistamine siseveendumuse kujundamisel oleks lubamatu (RK 3-11-33-08). Ei saa aktsepteerida, et olukorras, kus süüdistatav on tahtlikult ja teadlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja teinud võimatuks enda ütluste hindamise, ning olukorras, kus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti läbi viinud eksperdid on avaldanud kahtlust süüdistatava tahtlikus infoga manipuleerimises, annaks kohus süüdistatavale võimaluse nõuda kõigi kahtlustuste tõlgendamist tema kasuks ja teatud tõendite välistamist (RK 3-1-1-60-96). Kohus arvestab eeltoodut arvesse võttes tõendina ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja kohtus vaadeldud videosalvestust, kuna see on kooskõlas teiste kogutud ja usaldusväärsete tõenditega ja annab võimaluse kuriteo toimumisest tervikpildi saamiseks, siseveendumuse kujundamiseks ja tõendite hindamiseks kogumis. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et antud uurimistoiming viidi läbi kaitsja osavõtul, seega on arvestatud isiku kaitseõigusega, see toiming on salvestatud videolindile, kohus on seda vaadelnud ja veendunud, et mingeid süüdistatava psüühilise, füüsilise vms mõjutamisele viitavaid asjaolusid ei ilmnenud. Veelgi enam, süüdistatav ütles selle toimingu lõpus kahetsevalt, et on võtnud suure patu oma hingele ja on inimlikult ebausutav ja 7 ebatõenäoline, et isikut on võimalik sundida veenvalt sellist lauset esitama sellises sõnastuses ja vormis. Ütluste olustikuga seostamise protokollist ja videosalvestuselt nähtuvalt (tl 207-216) kinnitas V. Fartõgin 16.10.2009.a, et asus antud korteris koos S. K ja P. N 11.10.2009.a ja nad tarbisid alkoholi. V. Fartõgin käis korterist paar korda ära ning pärast teist korda tagasi tulles avastas, et S. Kt oli noaga löödud. Seejärel võttis V. Fartõgin noa ja torkas P. Nt ühel korral noaga kõhtu. Siis pani süüdistatav muusika maksimaaltugevusega mängima ning lõi P. N veel kahel korral noaga kõhtu, pärast seda kolm korda südamesse. V. Fartõgin lõikas P. N kõhu lõhki, näidates, kuidas. Ta kirjeldas, et soolestik jooksis välja. Pärast seda võttis P. N pea ja tõmbas paaril korral noaga, pead hoides ja süüdistatav kirjeldas ka seda tegevust. Seejärel seisis süüdistatav umbes 5 minutit ning otsustas lahkuda, kuid enne seda leidis käterätiku, et põrandad puhtaks pesta. Tõmbas märja kaltsuga paar korda ning siis jättis selle põrandale. Tagasi samasse korterisse pöördus V. Fartõgin kolmapäeval, 14.10.2009.a ning teatas politseile. Enne seda oli V. Fartõgin ära visanud riided ja kingad, mida ta teo toimepanemise ajal kandis, samuti viskas ta prügikonteinerisse tapmisel kasutatud noa. Kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi aktis avaldatud ekspertarvamuse kohaselt puudub kliiniliselt põhjendatud alus väitmaks, et uuritav, s.t V. Fartõgin viibis kuriteo ajal nn füsioloogilise afekti seisundis (tl 140). Süüdistatav käitus kuriteo järgselt ilmselgelt sooviga antud tegevust varjata, sealhulgas tegi hädaabi kõne 3 päeva hiljem, tegeledes eelnevalt jälgede hävitamisega. Ka väitis tunnistaja VFkohtus tunnistusi andes, et nägi oma poega laupäeval või pühapäeval (arvestades kalendripäevi 2009, seega 10.-
3. oktoobril) ja poeg väitis talle, et S. K on ära sõitnud. Seega iseloomustab ka selline väide V. Fartõgini soovi varjata S. K kadumise põhjuseid. Lisaks eelanalüüsitule on süüdistatava süü P. N tapmises julmal viisil leidnud tõendamist ka järgmiste tõenditega: - 14.10.2009.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll aadressil Paldiski Xxx ja sellega kaasnev fototabel (tl 2-39), kust nähtub, et korteri koridoris on valkjas-helesinist värvi plaatidest põrand, põrandal on verised jäljed, välisuksest vasakul pool on seinal fonoluku telefon. Põrandal, vannitoa ukse ees, on verega kõvasti määrdunud käterätik. Toas põrandal voodi juures asub naise laip. Tema teksapükste püksiauk, nööp ja lukk on lahti. Sukkpüksid on ülaosas, püksikute juures, katki rebitud. Meesterahva laip on põrandal kööginurga juures, samas roosat värvi käterätik, vereplekkidega. Fototabelist nähtuvad eeltoodud asjaolud fotografeeritud kujul. - 14.10.2009.a koostatud V. Fartõgini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 186-189), kust ilmneb, et V. Fartõgin’ilt on kinnipidamisel muuhulgas ära võetud helehall sviiter. - 15.10.2009.a koostatud läbiotsimisprotokoll aadressil Paldiski XXX(tl 85-90), kust ilmneb, et nimetatud aadressil elas V. Fartõgin. Läbiotsimise käigus leiti korteri vannitoast, seinaradiaatori pealt helebeeži värvi käterätik, mis oli vere värvi aine määrdumise jälgedega. - 15.10.2009.a koostatud tehnilise uuringu protokoll (tl 118), kust ilmneb, et uuringuks on esitatud helehall sviiter, mida töödeldi luminooliga. Töötluse tulemusel tuvastati verekahtlased jäljed V. Fartõgini helehallil sviitril parema abaluu piirkonnas. - 18.11.2009.a koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisiakt Vladimir Fartõgini kohta (tl 138-140), mille kohaselt on eksperdid asunud seisukohale, et puudub kliiniliselt põhjendatud alus väitmaks, et uuritav viibis kuriteo ajal nn füsioloogilise afekti seisundis, mis oleks piiranud tema arusaamisvõimet. Eksperdid 8 leidsid, et V. Fartõgin ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust. Temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud tal erilise emotsionaalse seisundi tunnuseid, ta käitus sihipäraselt nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka pärast seda kuriteo jälgede likvideerimisel; ta oli võimeline õigesti tunnetama tegelikkust, hindama situatsiooni ja oma tegude tähendust. Samuti on eksperdid toonud välja asjaolu, et V. Fartõgini puhul esines kahtlus, et isik püüdis infoga manipuleerida. - 22.12.2009.a koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakt nr GE-1291-09/4375 (tl 121-130, p-d 6, 7, 12, 14), mille punktist 6 ilmneb, et proovilt teksapükste lukuga osalt ja proovilt teksapükste nööbi juurest saadi DNA analüüsi täielikud segaprofiilid. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada S. K’lt ja P. N’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides; - 22.12.2009.a koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakt nr GE-1291-09/4375 (tl 121-130, p-d 6, 7, 12, 14), mille punktist nr 14 ilmneb, et sviitrilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaproov. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada S. K’lt ja V. Fartõgin’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. - 29.12.2009.a koostatud surnuekspertiisiakt P. N kohta (tl 45-60), kust nähtub, et kohtuekspert on asunud seisukohale, et P. N surma põhjus on eluohtlikud tervisekahjustused: rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad rindkere eespinnal, kõhuõõnde tungivad torkelõikehaavad paremal roidekaare piirkonnas ja keskkõhul koos peensoolekinnisti vigastusega ning peensoolelingude osalise väljumisega kõhuõõnest; lülisambakanalisse tungiv lõikehaav kaela tagapinnal koos seljaaju vigastusega. Kõhul paikneva haava puhul on löögi suund olnud eest taha, misjärel on torke-lõikevahendit liigutatud suunaga alt üles. Kõikide tuvastatud tervisekahjustuste puhul ei ole võimalik määrata kannatanu kehaasendit vigastuse tekitamise ajal, kuid arvestades riietusesemete verega määrdumist, on alust arvata, et kaelal paiknevate lõikehaavade tekitamisel on kannatanu olnud istuvas või poollamavas asendis tõstetud peaga. Kõik eelpool loetletud vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma saabumist. - 22.12.2009.a koostatud surnuekspertiisiakt S. K kohta (tl 65-77), kust nähtub, et S. K surma põhjus on paremasse rinnaõõnde ja keskseinandisse tungiv torke-lõikehaav selja paremal poolel (haavakanali suund tagant paremalt ette vasakule kergelt alanevalt) koos VII roide killustunud murruga paremal, lülisamba VII rinnalüli keha, parema kopsu alasagara, rinnaaordi ja südame vasaku koja vigastusega. Lisaks surma põhjustanud vigastusele esinesid surnukehal mitteeluohtlikud tervisekahjustused: torke-lõikehaav paremal tuharal (haavakanali suund tagant paremalt ette vasakule kergelt ülenevalt), nahamarrastused paremal põlvel ning nahaalune verevalum paremal põlvel. - 11.01.2010.a toimunud asitõendi vaatlusprotokoll ja sellega kaasnev fototabel (tl 93-117), kus nähtub, et vaadeldud on helehalli sviitrit „Belanda“, mis on fototabelis kajastatud fotodel 11-14 ja millel on tuvastatud verekahtlane määrdumus. Samuti on vaadeldud P. N riideid ja jalanõusid. P. N pluusil on kokku tuvastatud 12 erinevat riidevigastust pikkusega 3 kuni 5,4 cm. Pluusi esitüki ülaosas ja krae piirkonnas on kuivanud vere niresid suunaga ülevalt alla. P. N dressipüksid on rohke verega määrdunud ja nende tagaosal paremal, siledate servadega riidevigastus pikkusega 2,3 cm. - Kohtus kuulatud ja asitõendina vaadeldud helisalvestis 14.10.2009.a toimunud hädaabikõnest (tl 247-250), millest nähtuvalt helistas V. Fartõgin 14.10.2009.a hädaabi 9 numbrile ja teatas, et avastas Paldiskis Xxx kaks laipa. Telefonikõnest nähtuvalt selgitas V. Fartõgin, et on sellest teadlik, kuna näha on, et terve korter on verega koos. Tema läks kõnealusele aadressile külla, sisenes korterisse ja siis leidiski laibad. Tuppa sai sisse, kuna uks oli lahti. Süüdistatav väitis kohtus järjekindalt, et ei ole kontrollitud versiooni, et tapmise pani toime keegi teine isik. Tõepoolest, tunnistaja L. S väitis, et P. N oli talle öelnud, et telefoni teel on mehele teatatud, et endine abikaasa ähvardab teda. P. N andis tunnistajale ka sellekohase kirja, mis on esitatud politseile. Kohus avaldas antud kirja kaitsja taotlusel. Kohus leiab, et kohtueelsel uurimisel on antud väidet võimaluse piires kontrollitud, kuid kinnitust see ei ole leidnud. Korteris ei ole tuvastatud antud versiooni kinnitavaid asitõendeid, ka on asjakohane prokuröri selgitus, et selline verisoon oleks eluliselt ebausutav, kuna antud tapmise viis ja vigastuste arv ei viita palgamõrvarile, vaid iseloomustab viha ja kättemaksusoovi, isiklikku motiivi. Ka on vähetõenäoline, et korteris, mis asub viiendal korrusel majas, millel on fonolukk (tl 2), pandi kuritegu toime täiesti kõrvaliste isikute poolt, kuna viiendale korrusele suundumine oleks ebatõenäoline ning samuti ei leitud korterist mingeid röövi või varguse jälgi. Kuna käesolevas kriminaalasjas leidis tõendamist P. N tahtlik tapmine julmal viisil V. Fartõgini poolt, kuulub V. Fartõgini tegevus kvalifitseerimisele KarS § 114 p 1 järgi. Kohus leiab, et kuna surnu ekspertiisiaktist tulenevalt oli P. Nt löödud korduvalt terariistaga rinnaõõnde (südamesse) ja korduvalt kõhtu, samuti esines tal lõikehaav kaelal, on antud kuritegu pandud toime otsese tahtlusega. V. Fartõgin pidi aru saama ja sai aru oma tegevuse eluohtlikkusest ja selline käitumisviis kinnitab tema soovi P. N surma saabumiseks. Tapmine julmal viisil väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Julm viis võib seisneda ka kannatanule põhjendamatult jõhkrate vigastuste tekitamises (RK 3-1-1-114-06). Käesoleval juhul nähtub surnu ekspertiisiaktist, et lisaks hulgalistele naohoopidele rinnaõõnde ja kõhtu, oli P. N kõhuõõs ka ühe pikema tõmbega lahti lõigatud, samuti oli läbi lõigatud P. N kõri. Kohus leiab, et selliseid vigastusi võib lugeda põhjendamatult jõhkrateks, kuna need kaasnesid naohoopidega, millest üksinda oleks piisanud surma põhjustamiseks. Tegemist oli põhjendamatult jõhkrate vigastustega, mida tekitati tahtlikult. Kuna V. Fartõgini süü S. K tapmises ei ole tõendamist ei leidnud, kuulub V. Fartõgin süüdistuses KarS § 114 p 3 järgi õigeksmõistmisele. Tõendamist on aga leidnud V. Fartõgini süü P. N suhetes toime pandud kuriteos, mistõttu on tema käitumine kvalifitseeritav KarS § 114 p 1 järgi. Karistus Süüdistatavale karistust mõistes arvestab kohus KarS §-s 56 sätestatud asjaolusid. Käesoleval juhul on V. Fartõgin toime pannud I astme kuriteo, tapmise julmal viisil. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vägivaldse kuriteo eest (tl 230-233). Kuriteo toimepanemise ajal oli V. Fartõgin töötu. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades isiku süüd ja asja tehiolusid (tapmisel tekitatud vigastuste lokalisatsioon, arv, iseloom) on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada pikaajalist, maksimaalmäärale lähedast vangistust. Arvestada tuleb nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka võimalust süüdlast mõjutada. Isik ei ole mingilgi moel avaldanud kahetsust toimepandu osas. 10 Kohtukulud ja asitõendid: Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasud ja ekspertiisitasud. Kuna V. Fartõgin kuulub süüdimõistmisele P. N surma põhjustamises julmal viisil, siis tuleb temalt välja mõista järgmised menetluskulud: sundraha 2,5 palga alammäära – 10 875 krooni, kuna tegemist on I astme kuriteoga; määratud kaitsjale makstud tasu summas 7080 krooni; DNA ekspertiisi kulud summas 50 370 krooni; kohtupsühholoogia ja -psühhiaatria kompleksekspertiisi eest 9500 krooni. Kohus leiab, et surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud tuleb V. Fartõginilt välja mõista osas, mis puudutab P. N surnukehale tehtud ekspertiisi, s.t 6800 krooni (tl 61). Kuna V. Fartõgin kuulub S. K surma põhjustamises esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele, siis tuleb S. K surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud, s.t 6800 krooni (tl 78) jätta vastavalt KrMS § 181 lg 1 riigi kanda. Kriminaalasja materjalide hulgas olevad asitõendid: P. N ja S. K riided ja jalanõud, sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud käterätik ja nuga Basic Proff kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel vastavalt KrMS § 126 p-le 4 hävitamisele kui väärtusetud asjad. Olustikuga seostamisel V. Fartõginilt äravõetud T-särk „CoConut Island“ ja sokid ning kinnipidamisel ära võetud sviiter „Belanda“ tagastada kohtuotsuse jõustumisel V. Fartõginile, kuna süüdistatav avaldas vastavat soovi. Kriminaalasja toimikus olev CD plaat kahtlustatava V. Fartõgini ütluste olustikuga seostamise kohta, samuti 110-numbril V. Fartõgini poolt tehtud kõnega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja juurde. Merle Parts Kohtunik Tiiu Antonis Rahvakohtunik Malle Izbash Rahvakohtunik 11