lg 2 p 2 järgi Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Valeri Žin isikukood 37510010239; elukoht: xxx, asub Vanglas; kodakondsus: määratlemata; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel, töökoht: ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud viis korda: 25.02.1997.a Harju Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 alusel rahatrahv 2200 krooni; 18.12.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 - § 15 lg 2 alusel: tingimisi 1 aasta vabadusekaotust, katseaeg 3 aastat; 27.09.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 - § 15 lg 2 alusel – 1 aasta vabadusekaotust; 23.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4- § 25 lg 2 alusel – tingimisi 5 kuud vangistust, katseaeg 1 aasta 6 kuud; 28.05.2007.a. Harju Maakohtu poolt
18.09.2009 vabanes pärast karistuse kandmist. Tõkend Kaitsja vahistamine alates 17.03.2010.a. Merike Borunova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Valeri Žin
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 17.03.2010.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista Valeri Žin ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1; § 175 lg.1 p. 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 4 050 (neli tuhat viiskümmend) krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr AN-300-10/1046 (23.04.2010) maksumus 28 930 (kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr GE-036610/1045 (21.06.2010) maksumus 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Valeri Žin 1-10-11129, kaitsjatasu”, „Valeri Žin 1-10-11129, sundraha“, „Valeri Žin 1-10-11129, menetluskulu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: raha summas kokku 31 843 (kolmkümmend üks tuhat kaheksasada nelikümmend kolm) krooni, mis on arestitud 23.04.2010. a Harju Maakohtu määruse alusel ja kantud Politsei-ja Piirivalveameti tagatiskontole kuni kohtuotsuseni - konfiskeerida ja kanda riigituludesse
Asitõend: AS-s SEB Pank asuv arvelduskonto nr xxx, millel on hoiustatud 1 287 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend seitse) krooni 20 senti, mis on arestitud 23.04.2010. a Harju Maakohtu määruse alusel - konfiskeerida ja kanda riigituludesse
Asitõend: narkootilised ained – amfetamiini ja fentanüüli sisaldavad pulbrid, taimeosad, mis jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: mobiiltelefon Samsung GT-S5230 imei koodiga: 359662030068922 koos Elisa kõnekaardiga : XXX; mobiiltelefon Samsung SGH-E200 imei koodiga: 354224010299673 koos Zen kõnekaardiga: EE21090516064493; mobiiltelefon Nokia 3120c-1 imei koodiga: 355723025256767 koos Tele 2 kõnekaardiga nr 89372030050018967733; minigrip kilekotid, fooliumirull; Tele 2 ümbris abonendile xxx; Tele 2 ümbris abonendile xxx; Tele 2 ümbris abonendile xxx; Zen sim kaardi ümbris abonendile xxx; Tele 2 kõnekaart nr 89372034110040008215; mobiiltelefoni kott; teelusikas; salvrätik; elektronkaal „Digital Scale“; valge pulber pappkarbis kirjega Gliukoze; ümar plastikkarp, millel kiri CALVO; metallist karp, mille kaanel kiri „Exclusiv Sherry ja Cherry“; läbipaistev plastikmuna; punast värvi mälupulk Kingston, 4 minigrip kilekotti tühjade minigrip kilekottidega- kokku 308 tk, kile pakendatult ja pitseritult kriminaalasja materjalide juures ühes pakendis- hävitada 2 kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: Ehituse ABC kliendikaart, SEB kontokaart nr xxx, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ühes pakendis- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Valeri Žin´ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Valeri Žin’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
jaos sätestatud kuriteo, pani Valeri Žin toime
Kohtu seisukoht: Esmalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõend, s.o. läbiotsimisprotokoll on lubatav tõend. Kaitsja seisukoht oli, et prokuröri poolt palutud avaldamisele kuuluvad tõendid on lubatavad tõendid. Süüdistatav Valeri Žin oli oma kaitsjaga samal seisukohal, kuigi hiljem ristküsitlusel väitis, et läbiotsimisprotokollile kirjutas alla hiljem ja tema ei saanud läbiotsimisprotokollil märgitust aru, kuna see oli eesti keeles kirjutatud. Märkustesse ei märkinud midagi, kuna kõik see oli natuke ootamatu ja tema ei mõeldud sel hetkel. Samas kinnitas süüdistatav, et läbiotsimist ei teostatud esmakordselt, vaid teostati ka eelmine kord kui teda süüdi mõisteti. Samuti väitis süüdistatav, et vabatahtlikult andis välja narkootilised ained alles pärast seda, kui politsei oli juba ise tema võtmetega eelnevalt korterisse sisenenud, tema oli sel ajal autos. Kohus leiab, et läbiotsimisprotokoll on lubatav tõend ning tõendi kogumisel ei ole korda rikutud. Nimetatud tõend on kooskõlas KrMS § 91; § 92 sätetega. Nähtuvalt läbiotsimisprotokollist (t lk.4-6) on uurimistoimingul osalenud tõlk, seega on paljasõnalised süüdistatava Valeri Žin ütlused, et tema millestki ei saanud aru kuna protokoll oli eesti keeles ja tema ei mõelnud sel hetkel. Samuti on Žin´ile antud võimalus omakäeliselt teha märkusi protokolli, s.h. uurimistoimingu enda kohta ning milles Žin on märkinud, et protokolliga on tutvunud ja ka koopia saanud. 3 Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et vabatahtlikult on Valeri Žin andnud välja tema poolt kasutatavast eluruumist Tallinn, Xxx 2 topsi amfetamiiniga ja 1 plastiktops fooliumvoldikutega, milles „raske“ aine ja mobiilihoidja, milles „raske“ aine. ( t lk.4). Läbiotsimise käigus võeti kaasa Valeri Žin´i poolt vabatahtlikult välja antud esemed ( tlk. 5 p1- 4), samuti leiti ja võeti ära ( t lk.5-6 p 5-15) loetletud esemed, s.o. 1 kilekott, milles salvrätikunutsakas ja milles omakorda tundmatu aine, fooliumvoldikud, digitaalkaalud tundmatu aine jääkidega. Tühjad minigrip kilekotid, erinevad sim kaardid, krediitkaardid, sularaha ja SEB kontokaart, paber tundmatu aine jääkidega, fooliumrull, teelusikas tundmatu aine jääkidega, valget värvi pulbriline aine kirjaga Gliukoze ja kilenutsakas, milles rohelist värvi tundmatu taimne puru. Läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga ( t lk.7-9) ja fotografeeritud, mis lisatud asitõendite vaatluse protokolli juurde ( t lk. 10-18). Pärast vaatlust on Valeri Žini elukohast leitud ja ära võetud esemed saadetud DNA ja narkootilise aine ekspertiisi (t lk.8). Et läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-300-10/1046, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakend nr 1: suuremas minigrip kilekotis olev roosa pulber massiga 6,51 g sisaldab 13% amfetamiinsulfaati, pulbris 0,62 g amfetamiini; viies väiksemas minigrip kilekotis olev roosa pulber massiga kokku 3,73 g sisaldab 13% amfetamiinsulfaati, pulbris 1,36 g amfetamiini; üheksas minigrip kilekotis olev roosa pulber massiga kokku 3,39 g sisaldab 12% amfetamiinsulfaati, pulbris 0,30 g amfetamiini; pakend nr 2: kahes minigrip kilekotis olev valge pulber massiga kokku 1,40 g sisaldab 10% amfetamiin sulfaati, pulbris on 0,10 g amfetamiini; minigrip kilekotis olev valge pulber massiga 4,34 g sisaldab 11% amfetamiinsulfaati, pulbris on 0,35 g amfetamiini; salvrätikusse mässitud minigrip kilekotis olev roosa pulber massiga 20,28 g sisaldab 13% amfetamiinsulfaati, pulbris on 1,94 g amfetamiini; pakend nr 3: 24s fooliumpaberist voldikus (mis on plastmassist kapslis) olev beež pulber massiga kokku 0,39 g sisaldab 7,2% fentanüüli, pulbris on 0,028 g fentanüüli; pakend nr 4: minigrip kilekotis olev beež pulber massiga 0,90 g sisaldab 8,3% fentanüüli, pulbris on 0,075 g fentanüüli; minigrip kilekotis olevad kuivatatud taimeosad massiga 0,28 gon kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (13%); plastikust kaardilt ja kahest minigrip kilekotist narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leitud, suuremas minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi; pakend nr 5: 10s tualettpaberisse mässitud minigrip kilekotis olev roosa pulber massiga kokku 85,43 g sisaldab 11% amfetamiinsulfaati, seega on pulbris 6,90 g amfetamiini; kahes ajalehepaberisse pakitud minigrip kilekotis olev roosa pulber massiga kokku 169,5 g sisaldab 10% amfetamiinsulfaati, seega on pulbris 12,44 g amfetamiini; pakend nr 6: elektronkaalul „Digital Seale" leidub fentanüüli jälgi; pakend nr 7: rullikeeratud paberitükil leidub fentanüüli jälgi; pakend nr 8: kahes minigrip kilekotis ja teelusikal leidub amfetamiini jälgi; pakend nr 9: kilepakendis (mis on pappkarbis kirjega „Gliukoze") olev valge pulber massiga 500,0 g narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisalda. Tegemist on glükoosiga; pakend nr 10: kilenutsakus olevad kuivatatud taimeosad massiga 0,72 g on kanepiõisikud (marihuaanaga), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2% (22%) ( t lk.29-31). Samuti on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et leitud ja äravõetud narkootilisi aineid sisaldavad esemeid on käidelnud süüdistatav Valeri Žin ja seda eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr GE-0366-10/1045, millest nähtub, et minigrip kilekotilt nr 1 (milles oli valget värvi pulbriline aine; ümbrik nr 2) võetud proovist (proov A101493) saadi DNA analüüsil täisproflil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Selles DNA profiilis on olemas kõik Valeri Žin'il esinevad alleelid. Lisaks on ilmsiks tulnud kaks lisaalleeli. Valeri Žin'i 4 võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1,7 x 10-12 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 5,9 x 1011 inimese kohta. Alljärgnevalt loetletud proovidest: proov karbilt (ümbrik nr 2, proov A101492); proov läbipaistvalt kilekotilt (sõlmelt; milles oli majapidamispaber; ümbrik nr 2, proov A101496); proov majapidamispaberilt (keskelt, kokkumurdmise kohalt; milles oli minigrip kilekott nr 4; ümbrik nr 2, proov A101497); proov minigrip kilekotilt nr 4 (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; ümbrik nr 2, proov A101498); esimene proov kokkusõlmitud kilekotilt (ümbrik nr 5, proov A101499); proov läbipaistvalt kilekotilt (ümbrik nr 5, proov A101501); proov majapidamispaberist (ümbrik nr 5, proov A101502); proov minigrip kilekotilt nr 2 (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; ümbrik nr 5, proov A101504); proov minigrip kilekotilt nr 5 (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; ümbrik nr 5, proov A101507); proov minigrip kilekotilt nr 6 (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; ümbrik nr 5, proov A101508) saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid, milles tulid ilmsiks meespäritolu peamised DNA profiilid. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad Valeri Žin'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Alljärgnevalt loetletud proovidest: proov minigrip kilekotilt nr 2 (milles oli valget värvi pulbriline aine; ümbrik nr 2, proov A101494); proov minigrip kilekotilt nr 3 (milles oli valget värvi pulbriline aine; ümbrik nr 2, proov A101495); proov minigrip kilekotilt nr 1 (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; ümbrik nr 5, proov A101503); proov minigrip kilekotilt nr 3 (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; ümbrik nr 5, proov A101505); proov minigrip kilekotilt nr 4 (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; ümbrik nr 5, proov A101506) saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Valeri Žin´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kokkusõlmitud kilekotilt (ümbrik nr 5) võetud teisest proovist (proov A101500) saadi DNA analüüsil segaproflil. Saadud DNA profiilis ilmsiks tulnud alleeiide suhteliselt suur arv näitab, et antud proov on summa väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole see DNA profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Kohtulikul uurimisel ristküsitlusel süüdistatav Valeri Žin andis ütlusi, et tema end inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnista. Tema elukohast leiti amfetamiini, mis on tema jaoks ravim, sest tema oli haige ning haigeks jäi juba vanglas olles. Tema haigus väljendus põletikus ja suurte valudega. Vabanedes vanglast puudus temal võimalus saada abi arstidelt ja seega kasutas amfetamiini valguvaigistina. Apteegis olevad valuvaigistid ei aidanud, kuna oli väga valus. Temal puudus haigekassakaart ja ei saanud pöörduda perearsti poole. Tasulise arsti juurde ei läinud, kuna puudus raha. Raha, mis kanti kontole oli võla maksmiseks ja vabanemisel saadud raha oli teiste asjade jaoks. Raha mis oli temal kinnipidamisel kaasas oli võetud summast, mis leiti kodust. Tema töötas mitteametlikult, tegeles kunstiga ja sissetulek oli 2 000- 5 000 krooni kuus. Dokumente mis kinnitaksid raha saamist ei ole ja ka ei deklareerinud seda tulu. Samuti sai raha töötukassas umbes 921 krooni kuus. Ka sai vabanemisel sularaha, mille kandis ema temale kogu tema kinnipidamise aja. Vabanemisfondi kantakse 20% summast ja tema sai 13 050 krooni vabanemisel. Kviitungit temal ei ole, kuna öeldi, et kui kohtusse on vaja, siis kohus võib seda nõuda. Sularaha, mis oli leitud on osa raha vanglast vabanemisel, osa sms laenude arvelt, ülejäänu kogunes mõne ajaga, kuna valmistas suveniire. Amfetamiin oli temal alles korrast kui karistati narkootiliste ainete hoidmise ja valdamise eest. Ained peitis ära ja vabanedes võttis välja. Fentanüüli, mis leiti tema elukohas kasutas unerohuna, kuna peale amfetamiini tarvitamist on väga raske magama jääda. Ka fentanüül oli omandatud samal ajal nagu amfetamiin. Ka marihuaana omandas teiste ainetega samal ajal. Kõik esemed, mis leiti tema elukohast olid peidetud ühte anumasse, s.t. tühjad pakendid, aine jääkidega minigripid ja erinevad narkootilised ained. Tema ei visanud neid asju lihtsalt ära. Kaal oli temal ainult glükoosi kaalumiseks, kuna glükoos aitab parandada immuunsüsteemi. Fentanüül võis sattuda kaalule, kuna hoidis asju ühes kohas. Teab, et 5 amfetamiin on keelatud aine, kuid tema kasutas seda ravimina. Amfetamiin ei ole ergutav, vaid vaigistab valu. Kohus ei pea süüdistatava kaitseversiooni usaldusväärseks, kuna tema ütlused on heitlikud ja oluliselt vastuolus tema enda ristküsitlusel antud ütlustest. Süüdistatava ütlused ei haaku omavahel. Nii on püüdnud Valeri Žin õigustada narkootiliste ainete omandamist ja valdamist asjaoluga, et raha puudumisel ei saanud abi arstidelt ning puudusid võimalused abiks, mis sõltusid rahast. Süüdistatava versioon oli, et raha, mis kanti kontole 22.09.2009.a. ( sms laen t lk.68) oli võla maksmiseks ja vabanemisel saadud raha oli teiste asjade jaoks, seega puudus võimalus tasuliseks arstiabiks. Samas hiljem ristküsitlusel on süüdistatav õigustanud raha, s.o. 31 843 krooni päritolu, mis leiti tema elukohast 17.03.2010.a., et tegemist oli osa rahaga mida sai vanglast vabanemisel, osa sms laenude arvelt, ülejäänu kogunes mõne ajaga, kuna valmistas suveniire. Seega eelrefereeritud süüdistatava ütlused on ilmselgelt omavahel vastuolus. Ka on vastuolus tema ütlused osas mis puudutavad kaalu kasutamist. Süüdistatav väitis algselt, et kaalus kaaluga ainult glükoosi, kuid hiljem selgitas, et kaalul võisid olla fentanüüli jäljed sellepärast, et hoidis asju ühes kohas. Nähtuvalt läbiotsimisprotokollist on süüdistatava elukohast leitud ja äravõetud kaal olnud musta vutlari sees ( t lk.5). Antud asjaolu kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel ( t lk.9, 16), seega hoides kaalu vutlaris, teistest esemetest eemal ja kaaludes ainult glükoosi ei oleks saanud kuidagi sattuda fentanüüli jäljed ( t.lk. 31) kaalule. Samuti märkis süüdistatav, et amfetamiin ei ole ergutav, vaid valuvaigistava toimega, kuid fentanüüli olemasolu korteris põhjendas aga sellega, et peale amfetamiini tarvitamist on väga raske magama jääda ja seega tarvitas fentanüüli unerohuna. Kohus märgib, et süüdistatav Valeri Žin on kohtumenetluses andnud selliseid ütlusi, et need välistavad teineteist, seega ei saa kohus usaldada süüdistatava ütlusi ning kohus ei tugine antud ütlustele otsuse tegemisel. Kohus leiab, et Valeri Žin on andnud kohtule ennast õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Valeri Žin käitles (omandas, valdas) narkootilist ainet, oma elukohas Tallinnas, aadressil Xxxkuni 17.03.2010. a, mil need tema elukoha läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Valeri Žin´i elukohas Tallinnas, aadressil Xxxasuvas korteris teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokku 294,58 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul amfetamiini 23,01 grammi), 1,29 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 0,103 grammi fentanüüli) ja 1,0 grammi marihuaanat. Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg (Terminology and Information on 6 Drugs“, NY 1998 (United Nations International Drug Control Programme); United Nations Office on Drugs and Crime „Ecstasy and Amphetamines Global Survey 2003 (UNODC). NY, 2003). Lähtudes eeltoodust piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1 300 mg (1,3 g) amfetamiini. Antud seisukohta toetab ka kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohus 1-05-1093). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatava Valeri Žin´i elukohast leitud ja äravõetud ainete kogusest piisab mitmekümne kordselt inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud amfetamiini kogusest piisaks 177 inimesele ja fentanüüli kogusest piisaks 515 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lähtudes eeltoodust on täidetud
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Valeri Žin on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Valeri Žin teadis, et ta käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Süüdistatav märkis viimases sõnas, et saab aru, et rikkus seadust, kuid päästis oma elu ning puudus võimalus arsti poole pöördumiseks ning väga raske haigus sundis teda kasutama narkootilisi aineid. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et tema kaitsealune Valeri Žin tuleb õigeks mõista, kuna tegutses hädaseisundis ning seega on olemas õigusvastasust välistav asjaolu. Kohus asub seisukohale, et antud kriminaalasjas puuduvad süüdistatava Valeri Žin käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud ning süüdistatav ei tegutsenud hädaseisundis. Karistusseadustiku § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Üldisemas tähenduses tuleb hädaseisundi all mõista vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile (asjassepuutumatu kolmanda isiku õigushüvedele) kahju tekitamisega. Päästmistoiming on koosseisupärane tegu, mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-95-06 on asunud seisukohale, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Päästmistoiming on vajalik siis, kui see on ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Seejuures tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, mis tähendab õigushüvede omavahelist kaalumist. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust. Otsustada tuleb ka päästmistoimingu ohtlikkuse üle, mis eeldab laiemat hinnangut päästmistoimingu olemusele. Hädaseisund puudub, kui isikul oli võimalus abi kutsuda, seda saada jne. Antud kriminaalasjas puuduvad tõendid mis kinnitaksid Valeri Žin´il sellist tervislikku seisundit, mis oleks ohustanud tema elu järjepidevalt. On üldteada asjaolu, et Eesti Vabariigis osutatakse erakorralist meditsiiniabi kõigile isikutele, s.t. nii ravikindlustamata kui ka kindlustatud isikutele. Vältimatut arstiabi antakse Eesti Vabariigis kõigile abivajajatele olenemata ravikindlustusest ööpäevaringselt, seda enam, et süüdistatava enda sõnade kohaselt ohustas tema haigus tema elu ja tervist. Ka on üldteada, et Tallinnas asub Ida- Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute osakond aadressil Tallinn, Magasini 34, milles osutatakse ambulatoorset ja statsionaarset raviteenust isikutele, kes ei oma ravikindlustust. Ilmselgelt olid süüdistataval 7 olemas muud võimalused väidetava valu vaigistamiseks ning tegemist ei olnud olukorraga, kus oli tekkinud oht süüdistatava elule. Lisaks ülaltoodule leiab kohus, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades ainete kogust, kuna antud kogusest piisab mitmekümne kordselt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t. nii amfetamiini kui fentanüüli kokku 692 doosi, seejuures tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Majandusliku kasu saamine on tõendatud eelkõige tõendiga isiku maksustatava tulu kohta (t lk. 63), millest nähtub, et Valeri Žin´i tulud 2008-2009.a. puuduvad ning legaalne tulu 2008.a. oli ainult 6 249 krooni ( t lk.64). Kuigi isikul legaalne sissetulek puudub, leiti ning võeti tema juurest ära läbiotsimise käigus ja kinnipidamisel sularaha summas kokku 31 843 krooni ( t.lk 5, 52). Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Ülalrefereeritud süüdistatava Valeri Žin ütlused leitud ja äravõetud sularaha kohta on esiteks ilmselgelt vastuolus omavahel. Ka ei pea kohus eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni, et ema VŽ´i poolt aastatel 2007.a. kuni 2009.a. temale kinnipidamiskoha arveldusarvele kantud raha summas kokku 43 900 krooni, oli alles süüdistatava Valeri Žin vabanemisel. Eluliselt ei ole usutav, et karistust kandvale isikule kantakse Rahandusministeeriumi arvele raha nagu isiku isiklikule kogumiskontole raha hoiustamiseks, mitte elatusvahenditeks. Süüdistatava ütlustes, et vabanemisel sai 13 050 krooni, kuid kviitungit ei saanud ja temale öeldi, et kui kohtusse on vaja kviitungit, siis kohus võib seda nõuda, puudub igasugune loogika. On üheselt selge, et süüdistatava Valeri Žin vabanemisel 18.09.2009.a. ei saanud keegi kviitungi andmiselt keelduda põhjusel, et kui kohtul peaks kunagi vaja minema, siis kohus nõuab. Veel märgib kohus, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Valeri Žin´i näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud narkootilise aine, s.o. amfetamiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (t lk. 58-60). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Valeri Žin poolt
lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemine ning Valeri Žin tuleb süüdi mõista
Vastavalt toimepandule tuleb Valeri Žin ´i karistada. Karistuse mõistmisel Valeri Žin ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Valeri Žin on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Valeri Žin ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Valeri Žin ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Valeri Žin ´i tuleb karistada reaalse vangistusega. 8 Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Valeri Žin suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest Valeri Žin´i tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Valeri Žin suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
lg 2 p 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
lg 2 p 2 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Valeri Žin käitles narkootilist ainet koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes mitmekümne kordselt (antud kogustest piisaks kokku 692 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Valeri Žin näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Valeri Žin suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud vangistustega, sh samalaadse kuriteo eest vangistusega sanktsiooni alammääras ning uue samalaadse kuriteo pani toime suhteliselt lühikese ajavahemiku möödumisel peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Valeri Žin suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Vangistusest vabanemise järel suhteliselt lühikese ajavahe möödumisel uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Valeri Žin on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, juhul kui leiab tema kaitsealuse süü tõendamist, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast samalaadne või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Valeri Žin ootus, et uue 9 kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Valeri Žin suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt. Valeri Žin `ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 4 050 krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr AN-300-10/1046 (23.04.2010) maksumus 28 930 krooni riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr GE-0366-10/1045 (21.06.2010) maksumus 18 000 krooni riigituludesse. Kohus peab vajalikuks kohaldada antud asjas
lg 1 sätteid ja konfiskeerib Valeri Žin´ilt ära võetud sularaha summas 31 843 krooni ja SEB Pank arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 1 287. 20 krooni, kuna kohtul on alust eeldada, arvestades kuriteo olemust, et Valeri Žin on saanud raha kuriteo toimepanemise tulemusena, arvestades, et tal puudub kindel sissetulek, töökoht. Ka ei ole Valeri Žin usutavalt tõendanud kohtule, et sularaha summas 31 843 krooni ning arvelduskontol oleva summa 1 287.20 krooni on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.