4-10-3821/8

4-10-3821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.

1. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-3821 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.11.
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alar Auna (Aun) (ik: 36911254913, elukoht: XXXXXXX XX, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX) kaitsja Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, Turu Plats 5/7 – 12, 11611 Tallinn), apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta Alar Auna apellatsioon Harju Maakohtu 25.11.
4. a otsusele väärteoasjas nr 4-103821 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.
5. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 25.11.
7. a otsusega väärteoasjas nr 4-10-3821 mõisteti A. Aun süüdi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 järgi ja teda karistati arestiga 15 päevaks, mille kandmise alguseks loeti tema poolt reaalselt aresti kandmisele asumise või tema kinnipidamise päev. Kohtuotsusega kohustati A. Auna ilmuma aresti kandmisele Paide Politseijaoskonna arestimajja hiljemalt 01.02.
8. a. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 2 alusel võttis kohus lisakaristusena A. Aunalt ära juhtimisõiguse üheks aastaks. Apellatsioon
9. Harju Maakohtu 25.11.
10. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Aun oma kaitsja P. Malve kaudu. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega talle mõistetud karistusega ja leiab, et kohus on talle sellist karistust kohaldades oluliselt rikkunud menetlusõigust, mistõttu karistus oma iseloomult ei vasta karistuse eesmärgile, rikkuja isikule ning väärteo toimepanemise asjaoludele. Apellant palub vaidlustatud kohtuotsus karistuse osas tühistada ning teha selles osas uus otsus, 1 millega karistada A. Auna LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahalise karistusega või kooskõlas KarS §-ga 66 võimaldada kanda aresti ositi, s.o puhkepäevadel (alates laup. kl 9.00-st kuni esmasp. kl 9.00-ni.) Apellant taotleb lisakaristusena võtta A. Aunalt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks. Kui kohus määrab põhikaristusena rahatrahvi, taotleb apellant ajatada selle tasumine maksimaalse pikkusega ajale. Apellatsiooni motiivides märgitakse järgmist. Apellant ei nõustu sellega, et kohus langetas tema suhtes otsuse ilma ärakuulamiseta, apellandil oli istungilt puudumiseks mõjuv põhjus haiguse näol, millega kohus jättis põhjendamatult arvestamata. Apellant soovis kohtule selgitada oma tegu, näidata oma kahetsust ning paluda karistuse määramisel arvestada enda olukorda. Apellant ei saanud 25.11.
11. a määratud kohtuistungil osaleda enda haigestumise tõttu, millest ta teavitas kohut sekretäri kaudu 24.11.
12. a saadetud elektronkirja teel, s.o päev enne määratud istungit. Kohus ei ole 25.11.
13. a otsuses kajastanud menetlusaluse isiku istungilt puudumise ning ilma tema osavõtuta asja arutamise asjaolusid. Kohus ei ole otsuses märkinud, millistel motiividel ta otsustas karistada menetlusalust isikut 15 ööpäeva pikkuse arestiga ning miks võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära terveks aastaks, kui seadus võimaldab seda lisakaristust rakendada ka tähtajalt väiksemana. Kuivõrd väärteo eest rahatrahvi määramise asemel 15 päeva aresti mõistmine on kohtu siseveendumusel põhinev otsus, tuleks sellise veendumuse kujunemist otsuses ka selgelt näidata. Kuivõrd kohus ei lükanud vaatamata menetlusaluse isiku haigusele asja arutamist edasi, ei saanud kohus otsust tehes ka arvestada kõikide nende asjaoludega, mida menetlusalune isik asja arutamisel kavatses esitada. Apellant kinnitab, et ta sai hiljuti tööd R. OÜ-s XXXXXXXXXXXXXX ning ta saab piisavalt sissetulekut, et kanda oma varasemaid karistusi tasumata rahatrahvide näol ning maksta ka uusi trahve, kui neid kohus määrab. 15 ööpäeva vältava aresti korraga kohaldamine seab küsimärgi alla apellandil peale pikki otsinguid lõpuks leitud töökoha edasise säilimise. Arvestades antud aja üldiselt kõrget tööpuuduse taset, peaks kohus võimalikult palju arvestama ka võimalusega, et arest ei põhjustaks isikule töökoha kaotust. Aresti tulemuseks on kindlasti ka isiku preventiivne mõjutamine edaspidi õiguskuulekamalt käituma (antud juhul mitte istuma rooli joobes olekus), kuid antud juhul võib sellise karistuse tulemuseks olla ka töökoha kaotus, mis ei ole ilmselt karistuse eesmärk. Töö kaotamisega kaob ka lootus, et apellant saaks kanda ka varasemalt määratud rahalisi karistusi. Kohtuotsuse edastas kohus menetlusalusele isikule lihtpostiga, mille viimane sai postkastist kätte 22.12.
14. a õhtul. Kohtuotsuses oli märgitud otsuse kättesaadavaks tegemise ajaks 17.12.
15. a, seega apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on esimesel tööpäeval pärast puhkepäevi, s.o 3.01.
16. a, seega on apellatsioonkaebus esitatud kohtule tähtaja jooksul. Apellant soovib ka ise võtta osa asja arutamisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ning seda järgmisel põhjendusel.
18. VTMS § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa käsitletavas väärteoasjas kuulutas Harju Maakohus 25.11.
19. a, seega oli antud väärteoasjas apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja viimane päev 02.12.
20. a. A. Aun nimetatud kuupäevaks apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule ei teatanud, mistõttu maakohus märkis kohtuotsuses VTMS § 113 lg 6 alusel üksnes VTMS §-des 109 ja 111 esitatud andmed. Kohtuotsuse motiveeriva osa puudumisel ei ole ringkonnakohtul võimalik apellatsiooni läbi vaadata. Toimiku materjalidest nähtuvalt teatas A. Aun apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule oma kaitsja vahendusel alles 30.12.
21. a (tlk 25, 26), paludes lugeda apellatsiooniteade tähtaegselt 2 esitatuks ning arvestada seejuures asjaoluga, et kohtuotsus tehti ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, mistõttu talle ei olnud teada aeg, millal kohtuotsus oli kättesaadav, millele järgnevast päevast tuleks hakata lugema apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamise seitsmepäevast tähtaega. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et ehkki A. Aun teatas Harju Maakohtule, et ei saa haiguse tõttu ilmuda 25.11.
22. a kohtuistungile, ei ole ta kohtuistungi edasilükkamist taotlenud (tlk 18). Tulenevalt sellest arutas maakohus VTMS § 90 lg 1 alusel seaduslikult ja põhjendatult väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Seega ei saa menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisena käsitleda asjaolu, et A. Aun ei osalenud oma väärteoasja arutamisel Harju Maakohtu istungil ega viibinud ka kohtuotsuse kuulutamise juures ning sellega kaasnevate temale negatiivsete tagajärgede saabumises (käesoleval juhul - apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja möödalaskmine) kannab vastutust menetlusalune isik ise.
23. VTMS § 142 lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile.
24. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 31 jätab ringkonnakohus A. Auna apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. Kohtunik Urmas Reinola Jõustunud Riigikohtu 10 03 2011 määruses nr 3-1-1-15-11 toodud muudatustega RESOLUTSIOON
25. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
26. jaanuari
27. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid asendada ringkonnakohtu määruse põhjendused apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja arvutamist puudutavas osas käesoleva määruse põhjendustega.
28. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 3