Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 28.02.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5538 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ

§76lg.4 määrata Deniss KOVALJOVILE katseaeg kuni 16.04.2012.

Kohustada Deniss KOVALJOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva losa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Deniss KOVALJOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Deniss KOVALJOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Deniss KOVALJOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt Deniss KOVALJOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 81 (kaheksakümmend üks) eurot 38 senti (s.h. materjalidega tutvumine 31,96 eurot, vestlus ja konsultatsioon riigi õigusabi saajaga 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, sõidukulu 3,90 eurot, käibemaks 13,56 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) makstud tasu Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Deniss Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Kovaljov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.04.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat alates 16.04.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistust kannab teist korda. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2010 kutseharidussüsteemis 2 puidupingitöölise erialal, osaleb alates 24.11.2008 kunstiringi tegevuses, on läbinud grupiteraapia sõltlastele ning programmid Eluviisitreening, Convictus ja Igapäevane valik. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat keegi, tema toimetulekuoskus on nõrk. Kinnipeetaval on tasumata hagisid summas 58 485,55 krooni. Kinnipeetava suhted ema, tütre ja vennaga on head. Oma naise ja vabaduses olevate sõpradega ta ei suhtle. Narkootikumide tarvitamist alustas kinnipeetav 13 aastat tagasi, suitsetas kanepit ja süstis heroiini. Kinnipeetavale on määratud 2010 püsiva töövõime kaotus 80% tähtajaga 2 aastat. Kinnipeetav suhtleb teiste kinnipeetavatega normaalselt, ei ole agressiivne, soovib olla hea isa oma tütrele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuid märgib, et seoses varasema kriminaalse käitumise ja narkootikumide tarvitamisega on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis (Sotsiaalsete oskuste treening). Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema, tütar ja vend. Ema on nõus kinnipeetava võtma enda korterisse elama ning toetama teda moraalselt ja materiaalselt. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, samuti eriala ja arvestatav töökogemus. Samas saab kinnipeetav arvestada töövõimetuspensioniga seoses töövõimekaotusega 80%. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas püsiv sissetulek ja toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetav on vanglas aktiivselt tegelenud eneseharimise ja sõltuvusprobleemi lahendamisega. Maakohtu istung Kinnipeetav Deniss Kovaljov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et narkosõltuvusest on ta vabanenud, kavatseb koheselt tööle asuda ning ise tütart kasvatama hakata. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard taotlust. istungil kinnipeetava Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Tegemist on I astme rahvatervisevastase süüteoga. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, millest 2 on kustunud ja kolmanda kohta esitas kaitsja maakohtu istungil tõendi, millest nähtub, et tööle asumise korralduse eiramise aluseks oli haigestumine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav karistusest ära kandnud 2 aastat 10 kuud vangistust ja kanda jääb veel 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 16.04.

1. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud suhteliselt distsiplineeritult, et kinnipeetaval on kanda tunduvalt vähem karistust, kui on kantud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 14 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 14 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis on korralikult sisustatud ja millel kommunaalvõlgnevused puuduvad. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav õpib vanglas kutseharidussüsteemis puidupingitöölise erialal ja kinnipeetava enda seletustest maakohtu istungil on tal õpingud peaaegu lõpetatud, mistõttu tal on enne vabanemist võimalik saada kätte ka tunnistus. Maakohus leiab, et antud asjaolu annab kinnipeetavale suurema võimaluse konkureerida tööjõuturul võrreldes erialata isikutega. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et s eoses töövõimekaotusega 80% on kinnipeetavale vabanemise korral tagatud töövõimetuspension ning ka kinnipeetava ema on valmis poega materiaalselt toetama. Maakohus leiab, et seega 4 on kinnipeetavale vabanemise korral kuni püsiva töökoha leidmiseni tagatud esmane kindel sissetulek pensioni näol. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval 7aastane tütar, kelle hooldajaks on käesoleval ajal ametlikult kinnipeetava ema. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on nii ema kui tütrega suhted säilinud ja need on head, toetavad. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Samuti peab maakohus siinkohal oluliseks, et alaealisel oleks võimalik kasvada koos bioloogilise vanemaga. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et kavatseb koheselt vormistada ära ka isaduse tütre osas. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ise tunnistanud narkosõltuvust. Samast iseloomustusest nähtub ka kinnipeetava enda soov eelkõige tütre pärast muutuda. Asjaolu kohta, et selline kinnipeetava soov on tõsiseltvõetav ja ka reaalselt täidetav, annab kinnitust kinnipeetavapoolne aktiivne tegelemine oma sõltuvusega. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud grupiteraapia sõltlastele ja sotsiaalprogrammid Convictus, Igapäevane valik ja Eluviisitreening. Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna ka kohustus läbida katseaja jooksul sõltuvusega ja igapäevaelu korraldusega seotud sotsiaalprogramme, mis veelgi kindlustavad sõltuvusest vabanemist ja eluga toimetulekut. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise riskid kinnipeetava puhul on eelkõige seotud eriala ja hariduse puudumise ning endiste tuttavatega lävimise jätkamisega. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et antud asjaolud suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske, kuid märgib, et käesolevaks ajaks on kinnipeetav nende probleemidega tegelenud ja asunud omandama eriala. Lävimist endiste tuttavatega, kellega kinnipeetav tarvitas koos narkootikume, on võimalik piirata/keelata lisakohustuste panemisega katseajaks. Maakohus arvestab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ka Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta antud asjas. Maakohus kontrollis ka kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses viidatud uut kriminaalasja kinnipeetava suhtes ja leidis, et nimetatud kriminaalasi on kinnipeetava suhtes lõpetatud KrMS §203 alusel. Kohtuotsus selle kohta on jõustunud 28.01.
2. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistust vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni 16.04.
3. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele sätestatud järel 5 - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Samuti aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik nii seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamise kui ka tema eluga toimetulekuoskuste parandamisega. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 81,38 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab nimetatus kaitsjatasu Eesti vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 11..03.2011 Nooremreferent Liivi Õun 6