Kriminaalasi nr. 1-11-1740 KOHTUMÄÄRUS 03.03.2011.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Terje Liebert tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul prokurör Vahur Verte ja kaitsja Imbi Seimar osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja VK, isikukood XXX; EV kodakondsusega; elukoht XXX; keskharidusega; emakeel vene keel, töötab bussijuhina; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistuses KarS§ 320 lg.1 järgi tegi kindlaks: VK´it süüdistatakse selles, et: tema andis ajavahemikul alates 24.11.2009.a kell 14.05 kuni 24.11.2009.a kellani 14.40 Tallinnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Prefektuuris kannatanuna ülekuulamisel kriminaalasjas nr 09230119740 teadvalt vale ütluse Swedbank Liising AS-le kuuluva ja tema kasutuses oleva sõiduauto BMW 523, reg.nr XXX, varastamise asjaolude kohta tundmatute isikute poolt ajavahemikul alates 02.09.2009.a kuni 20.11.2009.a. Seega VK, andes kannatanuna kohtueelsel menetlusel teadvalt valeütlusi, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 320 lg 1 järgi. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, viidates asjaolule, et VK süü ei ole suur, tegemist on teise astme kuriteoga, ta on varem kohtulikult karistamata, samuti ei ole tekitatud kuriteoga kahju ning sellega seonduvalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Samuti tuleb arvesse võtta, et VK töötab, uusi õigusrikkumisi ta toime pannud ei ole ning väärteokorras määratud rahatrahvid on tasutud. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning kindla summa tasumisega riigituludesse. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
- joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
- KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
- kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
- raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
- isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, VK süü selles ei ole suur, ta on varem karistamata isik, tema suhtes avalik menetlushuvi käeolevaks ajaks puudub, samuti on süüdistatav nõus maksma kindla summa riigituludesse. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus VK suhtes kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada VK’i tasuda kaitsjatasu 95,88 eurot ja 350 eurot riigituludesse viie kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Rahaline kohustus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
- Selgitusse märkida määruse kuupäev, kriminaalasja number ja rahaline kohustus. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik