KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.detsembril 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-4380 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi Meelis Velga (isikukood: 37006092713, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx) kaebus Tallinna Linnavalitsuselt sõiduki teisaldamise ja hoiustamise tasu väljamõistmiseks Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 114, 118 lg 2 p 1, 193, kohus m ä ä r a s:
- Jätta Meelis Velga kaebus Tallinna Linnavalitsuselt sõiduki teisaldamise ja hoiustamise tasu väljamõistmiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Meelis Velga esitas 30.11.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kohtuväliselt menetlejalt välja mõista menetlusosalise kasuks viimase poolt tasutud sõiduki teisaldamistasu 400 EEK ning sõiduki hoiustamistasu 40 EEK, kokku 440 EEK ja menetluskulude jaotamist selliselt, et menetluskulud jääksid tervikuna kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse kohaselt koostas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 18.septembril 2010.a parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti, mille kohaselt oli kaebaja poolt kasutatud sõiduauto Saab, riikliku registreerimismärgiga xxxpargitud liikluseeskirja § 151 p 1 ja § 152 p 1 nõudeid eirates liiklusmärkide 361 ja 579 koos lisateatetahvliga 825 mõjupiirkonda. Menetleja otsustas sõiduki ümber paigutada liiklusseaduse § 202 lg 2 p 4 alusel. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
- septembri 2010.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10051661 karistati Meelis Velgat LS § 7437 lg 1 järgi rahatrahviga 300 krooni. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 1 on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses ja üldmenetluses tehtud otsuste peale. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ei vaidlusta kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluses tehtud otsust, vaid kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja sõiduki teisaldamisega seotud teisaldamistasu ja hoiustamistasu tagastamist. Tallinna Halduskohus 15.10.2010.a. haldusasja nr 3-10-2538 koostatud kohtumääruses otsustas tagastada Meelis Velgale viimase poolt halduskohtule esitatud samasisulise kaebuse selgitas, et väärteomenetluse raames tehtud otsuseid või tegevust või õiguste rikkumist on võimalik vaidlustada väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. Meelis Velga vaidlustas kõnealuse kohtumääruse II astme kohtus. Tallinna Ringkonnakohus, lahendades Meelis Velga poolt esitatud määruskaebust, otsustades jätta Tallinna Halduskohtu 15.10.2010.a. määruse muutmata ja Meelis Velga määruskaebuse rahuldamata. Mõlemad kohtud on viidanud, et Meelis Velgal on õigus pöörduda oma kaebusega maakohtu poole ning VTMS kohaselt on võimalik taotleda tähtaja ennistamist. Harju Maakohus nõustub Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtuga selles, et sõiduk teisaldati väärteomenetluse raames. Kuid maakohus ei nõustu sellega, et Meelis Velga kaebuse lahendamine kuuluks käesoleval hetkel Harju Maakohtu pädevusse ja seda seetõttu, et kaebuse esitaja Meelis Velga ei ole väärteomenetluse käigus koostatud kiirmenetluse otsust 10051661 vaidlustanud ning oma kaebuses on ta nõustub, et väärtegu pandi toime. Harju Maakohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on sõiduki ümberpaigutamise seaduslikkuse hindamise pädevus siiski halduskohtul, sest kui kaebuse esitaja Meelis Velga oleks vaidlustanud kiirmenetluse otsust st tema suhtes koostatud karistamisotsust sisuliselt, siis kuuluks maakohtu pädevusse ka teisaldamise põhjendatuse hindamine. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et juhul, kui Meelis Velga kaebuse lahendamine kuuluks üldkohtu pädevusse, siis vastavalt VTMS § 114 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et otsus on tehtud 18.09.2010.a. ning otsusel on kirjas, et menetlusalusele isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsusel on allkiri selle kohta, et menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 18.09.2010.a., seega oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 03.10.2010.a. Kuna kaebuse esitamise tähtpäev langes puhkepäevale, siis oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 04.10.2010.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 30.11.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kuigi Tallinna Halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohus on oma määrustes viidanud, et kaebajale on õigus taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning kaebaja on oma maakohtule esitatud kaebuse
- lisana märkinud menetlustähtaja ennistamise avalduse, siis tegelikult nimetatud avaldust maakohtule esitatud ei ole. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud 2 tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohus leiab, et juhul, kui Meelis Velga kaebuse lahendamine kuuluks üldkohtu pädevusse, siis igal juhul on kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb esitajale tagastada, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Aulike Salo Kohtunik 3