4-10-4145/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011 Rapla Väärteoasja number 4-10-4145 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Riho Veermäe kaebus Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist Valeri Tõriku
2. oktoobri 2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2010, 317,
3. Kaebuse esitaja Riho Veermäe (isikukood 35107290300, elukoht Rapla maakond xxxxxx xxxx xxxxxxxx xx xxxxxx x., kaitsja vandeadvokaat Karl Kask, Rävala pst. 4 Tallinn, advokaadibüroo Lextal, karl.kask@lextal.ee Vastustaja Kohila Vallavalitsus, esindajad korrakaitsespetsialist Valeri Tõrik ja vallasekretär Ahto Järvela (Kohila Vallavalitsus, asukoht Vabaduse 1 79804 Rapla maakond). Kohtuistungi toimumise aeg
4. veebruar 2011.a. Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 29 lg 1 p2, 30 lg 1 p1, 132 p 3, 133, 135 lg 4, 155 lg 1 p 1, lg 2 ja 156 RESOLUTSIOON Tühistada Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist Valeri Tõriku
5. oktoobri
6. aasta otsus Riho Veermäe karistamise kohta Jäätmeseaduse § 120 lg. 1 järgi ja lõpetada väärteoasja menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata, teate esitamisel koostab kohus täismahus otsuse kahekümnendaks päevaks arvates teate saabumisest. Asjaolud ja kaebuse sisu Riho Veermäe on karistatud 28.oktoobril 2010.a. Kohila Vallavalitsuse korrakaitsespetsialist Valeri Tõriku poolt Jäätmeseaduse § 120 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ( 191.73 eurot). Lisaks mõisteti välja ekspertiisikulu 8373.60 krooni ( 535.17 eurot). Otsuse kohaselt vedas R. Veermäe 2010a. maikuus xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx kinnistule Tänavapuhastuse AS-i autodega pinnasetäidet, mis oli reostatud ohtlike ainetega ja sisaldas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 02.septembri 2010.a. analüüsiakti kohaselt lubatud määrast rohkem vaske (175 mg/kg). Keskkonnaministri 11.augusti 2010.a. määruse nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ on lubatud vase sisalduse määraks 150 mg/kg kohta. R.Veermäe leiab, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest ja karistanud teda jäätmete xxx talu kinnistule ladestamise etteheitel jäätmete ladestamise eest xxxxxx talu kinnistule. Protokollis ei ole märgitud, et R.Veermäe oleks ladestanud ohtlikke jäätmeid ega ka asjaolu, milline tingiks kohtuvälise menetleja hinnangul jäätmete kvalifitseerumise ohtlikeks. Samuti nii xxx kinnistu kui xxxxxx talu on eraldiseisvad kinnisasjad ja nende käsitlemine ühe kohana väärteomenetluse toimepanemise mõttes on välistatud. Kaebuse esitaja leiab ka, et väärteo sündmus on tõendamata. xxxxxx kinnistult proovide võtmine ei tõenda R.Veermäe poolt jäätmete ladestamist xxx kinnistule. Lisaks on rikutud tema põhiõigusi, pinnaseproovide võtmiseks R. Veermäe omandis olevalt xxxxxx talu kinnistult ei ole temalt nõusolekut küsitud. Sellest tulenevalt palub R.Veermäe kontrollida kohtuniku sanktsiooni olemasolu 26.augustil 2010 xxxxxx talu kinnistul läbiotsimise toimetamiseks. Juhul kui sellist sanktsiooni ei ole, palub R. Veermäe analüüsiakt „EE10001946-Pinnas“ tunnistada lubamatuks tõendiks. Neil põhjustel taotleb R. Veermäe kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks. Vastusest nähtub, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistab kaebaja, et ta vedas Juhani kinnistule täitepinnast, mille ohtlike jäätmete sisaldus on tõendatud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse proovivõtuprotokolliga. Väärteo toimepanemine ei eelda isiku tahtlust ja seega ei oma tähtsust, kas isik teadis jäätmete ohtlike ainete sisaldusest ega kuidas isik need jäätmed hankis. Kohtuväline menetleja peab oluliseks, et kaebaja ladestas jäätmed väljaspool jäätmekäitluskohta. Ülekuulamise protokoll tõendab, et kaebaja sai aru, millisele kinnistule jäätmete veos teda kahtlustatakse. Samuti ei saanud kaebajal tekkida väärarusaamu asjaolude suhtes, kuna talle kuulub Kohila vallas ainult üks kinnistu. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul täidetud nõue kaebajale selgitada menetlustoimingut ja menetlusalusele isikule on tagatud võimalus end kaitsta. Kinnistu ei olnud piiratud ega tähistatud. Kohtu seisukoht Kohtuotsuse lõpuosa kuulutati
7. veebruaril 2011.a. Teadet kassatsiooniõiguse kasutamise kohta ei ole esitatud, mistõttu on antud juhul võimalik väärteomenetluse seadustiku § 135 lg 6 kohaselt motiveerivat osa otsusesse mitte lisada. Indrek Saar Kohtunik