lg 1 järgi,
lg 2,3 ja
lg 2 p 1,
lg 2 p 2,
lg 1 järgi, Felor Felmani süüdistuses
lg 1,
lg 1 järgi, Maarja Paimi süüdistuses
lg 1,
lg 1 järgi, Priit Kahemi süüdistuses
lg 1,
lg 1 järgi, Virve Raidma süüdistuses
lg 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Kretel Tamm Kannatanu Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Süüdistatavad ja kaitsjad HENDRIK KURVITS (endine LORI) 2 vahistatuna eelvangistuses kahtlustatavana peeti kinni 16.12.2008 vahistati 17.12.2008 isikukood 34109050268 keskharidus, pensionär, kriminaalkorras karistatud 5-l korral asenduskaitsja Rein Napa määratud korras FELOR FELMAN elukoht XXXX XX-XX, isikukood 36105202724 kriminaalkorras karistamata (kustunud) tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja Aivar Kello määratud korras PRIIT KAHEM elukoht XXXXXXX X, Tartu isikukood 35503162716 Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel kesk-eriharidus, ei tööta, pensionär, kriminaalkorras karistatud 2-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja Ahto Sirendi määratud korras MAARJA PAIM (endine UIBO) elukoht XXXXX isikukood 46908312744, kriminaalkorras karistamata, tõkendita kaitsja Aivar Hint määratud korras VIRVE RAIDMA elukoht XXXXX X-X, isikukood 46011296016 kriminaalkorras karistatud 1-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja Andres Veski määratud korras RESOLUTSIOON KrMS § 306, KrMS § 309, KrMS § 310 lg 1, KrMS § 311 - § 313 alusel: Süüdi tunnistada HENDRIK KURVITS
Süüdi tunnistada Hendrik Kurvits
lg 2,3 ja
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 2 3 Süüdi tunnistada Hendrik Kurvits
Süüdi tunnistada Hendrik Kurvits
lg 2 p 2 järgi (800 grammi trotüüli käitlemises) ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada 4 aastat vangistust Tartu Maakohtu 20.10.2006.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks Hendrik Kurvitsale mõista 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel lugeda 2 aastat 6 kuud vangistust kaetuks
lg 2 alusel karistuseks mõistetud vangistusega, s.o 5 aasta 1 kuu vangistusega, ja liitkaristuseks Hendrik Kurvitsale mõista 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel arvata Hendrik Kurvitsa eelvangistuses alates 16.12.2008.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 5 aasta 1 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 16.12.2008.a. Hendrik Kurvitsa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada FELOR FELMAN
lg 1 ja
lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, see on 10 000.- (kümme tuhat) krooni riigituludesse.
lg 2,3 alusel kohaldub 1 päevamäärana miinimumpäevamäär suurusega 50.- krooni (IV,221).
alusel tasuda rahaline karistus 10000.- krooni ositi - alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda kümnel kuul järjest igakuuliselt kuu 15. kuupäevaks vähemalt 1000.- (tuhat) krooni kuni karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida: „Felor Felman, 1-09-8457, rahaline karistus“ või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „Felor Felman, 1-09-8457, rahaline karistus“. Kui rahalist karistust ei ole tasutud eelmärgitud aegadeks, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega. Felor Felmani suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada PRIIT KAHEM
lg 1 ja
lg 1 järgi ning
3 4
lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Priit Kahem 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Priit Kahemi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 268 lg 7,8 alusel kergendab kohus VIRVE RAIDMA olukorda ja muudab tema kuritegeliku käitumise kvalifikatsiooni – kohus tunnistab Virve Raidma süüdi
lg 1 järgi ja mõistab õigeks
Süüdi tunnistada VIRVE RAIDMA
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära (80x260; IV,223), see on 20 800.(kakskümmend tuhat kaheksasada) krooni riigituludesse.
lg 1 ja
lg 1 alusel suurendada 80 päevamäära rahalist karistust osaliselt Virve Raidmale Tartu Maakohtu 20.10.2006.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 100 päevamäära rahalise karistusega ja mõista liitkaristuseks Virve Raidmale 140 päevamäära rahalist karistust.
lg 1 alusel arvata 140 päevamäärast rahalisest karistusest maha Tartu Maakohtu 20.10.2006.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ja ärakantud karistus 100 päevamäära; kanda jääb 40 päevamäära rahalist karistust, s.o 10 400.- krooni (40x260; IV,223).
lg 1,3 alusel ei pöörata rahalist karistust 40 päevamäära, s.o 10 400.krooni täielikult täitmisele, kui Virve Raidma ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Virve Raidma suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav MAARJA PAIMi suhtes kuulub kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 5 ja KrMS § 202 lg 1 alusel ning prokuröri 19.01.2010.a taotluse alusel ja süüdistatav Maarja Paimi 19.01.2010.a nõusolekul lõpetamisele, kuna varasemalt kriminaalkorras karistamata Maarja Paimi süü
lg 1 ja
lg 1 järgi ei ole suur, Maarja Paim on hüvitanud kuriteoga tekitatud 4 5 kahju, Maarja Paim võttis endale kohustuse, tasuda kriminaalmenetluse kulud, ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kogu kohtukoosseis – kohtunik ja rahvakohtunikud on üksmeelselt seisukohal, et KrMS § 274 lg 5 ja KrMS § 202 lg 1 alusel ning prokuröri 19.01.2010.a taotluse alusel ja süüdistatav Maarja Paimi 19.01.2010.a nõusolekul on põhjendatud kriminaalasjas nr 1-09-8457 menetlus Maarja Paimi suhtes lõpetada, kuna varasemalt kriminaalkorras karistamata Maarja Paimi süü
lg 1 ja
lg 1 järgi ei ole suur, Maarja Paim on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, Maarja Paim võttis endale kohustuse, tasuda kriminaalmenetluse kulud, ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kuna KrMS § 202 lõikes 4 on sätestatud, et prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega, siis kuulub kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 5 ja § 202 lg 1 alusel Maarja Paimi suhtes lõpetamisele kohtuniku ainuisikulise määrusega. Kohtunik Heli Sillaots tegi sellekohase määruse 20.01.2010.a. LISAPIIRANGUD Hendrik Kurvitsa suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.12.2008.a määrusega (IV,8) ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29.05.2009.a määrusega (V,66) vangistusseaduse § 102 alusel ja KrMS § 143-1 alusel kohaldatud lisapiirangud kaotavad kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD Välja mõista Hendrik Kurvitsalt riigituludesse menetluskuludena: • 380.- krooni tunnistaja Gerli Saarelehele (Saareleht) makstud tasu; • 76 650.- krooni ekspertiisikulu (I,63); • 960.- krooni ekspertiisikulu (IV,78: 2880.- krooni jagatuna võrdselt kolme vahel – H.Kurvits, F.Felman, M.Paim); • 1440.- krooni ekspertiisikulu (IV,82: 2880.- krooni jagatuna võrdselt kahe vahel – H.Kurvits, M.Paim); • 1140.- krooni ekspertiisikulu (IV,90: 3420.- krooni jagatuna võrdselt kolme vahel – H.Kurvits, F.Felman, M.Paim); • 630.- krooni ekspertiisikulu (IV,98: 1260.- krooni jagatuna võrdselt kahe vahel – H.Kurvits, P.Kahem); • 2560 krooni 60 senti kaitsjatasu kohtueelses menetluses (IV,7,225,228); • 12240.- krooni kaitsjatasu kohtumenetluses; • 856 krooni 20 senti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (V,6,75); • 128.- krooni kutsete saatmise kulu (V,80: 640.- krooni jagatuna võrdselt 5 süüdistatava vahel); • 10 875.- krooni sundraha. Välja mõista Felor Felmanilt riigituludesse menetluskuludena: • 960.- krooni ekspertiisikulu (IV,78: 2880.- krooni jagatuna võrdselt kolme vahel – H.Kurvits, F.Felman, M.Paim); • 1140.- krooni ekspertiisikulu (IV,90: 3420.- krooni jagatuna võrdselt kolme vahel – H.Kurvits, F.Felman, M.Paim); 5 6 • • • • • 495 krooni 60 senti kaitsjatasu kohtueelses menetluses (IV,232); 12240.- krooni kaitsjatasu kohtumenetluses; 7.- krooni kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (V,10); 128.- krooni kutsete saatmise kulu (V,80: 640.- krooni jagatuna võrdselt 5 süüdistatava vahel); 3525.- krooni sundraha KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Priit Kahemilt riigituludesse menetluskuludena: • 630.- krooni ekspertiisikulu (IV,98: 1260.- krooni jagatuna võrdselt kahe vahel – H.Kurvits, P.Kahem); • 8160.- krooni kaitsjatasu kohtumenetluses; • 849 krooni 20 senti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (V,8); • 128.- krooni kutsete saatmise kulu (V,80: 640.- krooni jagatuna võrdselt 5 süüdistatava vahel); • 500.- krooni sundraha KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Virve Raidmalt riigituludesse menetluskuludena: • 495 krooni 60 senti kaitsjatasu kohtueelses menetluses (V,68); • 8160.- krooni kaitsjatasu kohtumenetluses; • 7.- krooni kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (V,7); • 128.- krooni kutsete saatmise kulu (V,80: 640.- krooni jagatuna võrdselt 5 süüdistatava vahel); • 6525.- krooni sundraha. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-8457, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-8457, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 12240.- krooni advokaat Rein Napa süüdistatav Hendrik Kurvitsa kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 12240.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav Felor Felmani kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 8160.- krooni advokaat Ahto Sirendi süüdistatav Priit Kahemi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 6 7 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 8160.- krooni advokaat Andres Veski süüdistatav Virve Raidma kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 178 ja Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005.a määrusega nr 322 vastu võetud Kriminaaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord alusel ja tunnistaja Gerli Saareleht kirjaliku taotluse alusel ja sellele lisatud sõidupiletite ja parkimistasu kviitungi alusel tasuda tunnistajale Gerli Saareleht (isikukood 48003182733, elukoht Harjumaa, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Randvere tee 17-50) tema kohtuistungile 11.01.2010.a ilmumisega kantud kulud kokku 380.- krooni ulatuses tema arveldusarvele nr 10010336581011 AS SEB Pank kandmise teel. Kohtuotsus edastada: • Kohtute Raamatupidamiskeskusele koos Gerli Saarelehe originaaltaotlusega ja sellele lisatud originaalsõidupiletitega (2 tükki) ning originaalparkimistasu kviitungiga (koopiad eelnimetatud taotlusest ja nende lisadest ühes eksemplaris liita kriminaalasja nr 1-09-8457 toimikusse); • tunnistaja Gerli Saarelehele. ASITÕENDID ja KrMS § 126 lõikes 5 märgitud esemed, mis ei ole asitõendid Kohtule ühes suures ümbrikus esitatud ja seal asuvad 4 kalendaarset kaustikutkladet (IV,124) kohtuotsuse jõustumisest tagastada Virve Raidmale. Kohtule ühes suures ümbrikus esitatud ja seal asuvad 2 tööraamatut (neist 1: IV,155) ja videokassett (I,202) jätta kohtuotsuse jõustumisest kriminaalasja juurde. Rohkem asitõendeid ja muid KrMS § 126 lõikes 5 märgitud esemeid kohtule ei esitatud. Trotüül – 800 grammi, kahe eraldi pakendina-klotsina (asub Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas – IV,211) - kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada [soovitavalt peale menetlusliku lõppotsustuse jõustumist kriminaalasjas, milles on kahtlustatav/süüdistatav Tõnu Ernits (nr 09913000030: I,250)]. Jõustunud kohtuotsus edastada Kaitsepolitseiametile. Aku (I,6,13), juhul kui see asub senini Kaitsepolitseiameti valduses ja seda ei ole omanikule tagastatud, kohtuotsuse jõustumisest hävitada, kuna aku on käesolevaks ajaks oma väärtuse kaotanud. Jõustunud kohtuotsus edastada Kaitsepolitseiametile. „AS ESDE Ltd.“ pitsat (I,67; asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, kollektsioonis – IV,81,211) jätta kohtuotsuse jõustumisest selle senise valdaja - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi omandusse, kuna kriminaalasja menetlemise vältel selle tagasisaamiseks äriühing soovi avaldanud ei ole ja pitsat on kaotanud oma väärtuse võltsingutel kasutamise tulemusena. Jõustunud kohtuotsus edastada teadmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 7 8 Pitsatit, millel ühe kirjena on sõnaühend „Neeme Algkool“ (III,34: Lisa 1, punkt 5: Lea Lumiste andis teises kriminaalasjas üle kohtueelsele menetlejale), kohtule asitõendina käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole, kuigi see on asitõendina käesolevas kriminaalasjas kirjas süüdistusaktis (süüdistusakti lk 10 punkt 6). Käesoleva kriminaalasja toimiku IV köite leheküljelt 72 nähtuva kohaselt asub see pitsat Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas. 24.04.2009.a kirjavahetusest (IV,72) nähtuva kohaselt kuulub pitsat, millel ühe kirjena sõnaühend „Neeme Algkool“, teise kriminaalasja (1-06-6250) juurde. Samas on käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetleja pidanud vajalikuks võtta pitsati, millel ühe kirjena sõnaühend „Neeme Algkool“, käesoleva kriminaalasja juurde ja küsinud ning saanud selleks ka kriminaalasja nr 1-06-6250 menetlenud kohtunikult Rutt Teeveerelt nõusoleku (IV,72), mistõttu määrab kohus käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumisest pitsati hävitada, kuna keegi seda tagasi saada soovinud ei ole ja see pitsat on kaotanud oma väärtuse, kuna seda kasutati võltsingutel, ning kriminaalasjas nr 1-06-6250 tehtud 20.10.2006.a kohtuotsuses seisukohta selle pitsati suhtes võetud ei ole. Läbiotsimisel 16.12.2008.a Abja tee 6-5, Abja-Paluoja, Viljandimaa leitud ja ära võetud ning kriminaalasja toimikus asuvad esemed – paberid (I,66-105) jätta kohtuotsuse jõustumisest kriminaalasja juurde. TSIVIILHAGI kriminaalasjas ei ole. Kohtuotsuse koopia edastada vangistusasutusele (teadmiseks Hendrik Kurvitsa suhtes), Sotsiaalkindlustusametile (teadmiseks kui kannatanule – Eesti Vabariigile), Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas), Kaitsepolitseiametile asitõendite osas), Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (asitõendite osas), prokurörile ja kaitsjatele ning allkirja vastu süüdistatavatele. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 05.veebruaril 2010.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. 8 9 Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. Raissa Gruško rahvakohtunik Marek Ranne rahvakohtunik Heli Sillaots kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.