Obsah (5)

§ 200§ 73§ 78§ 121§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. septembril 2010. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-09-22152 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Tee

§ 200

lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Enrico Siliksaar Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX XX Isikukood või sünniaeg: 37606102740 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 4-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Riigi poolt määratud korras advokaat RainerObjartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ENRICO SILIKSAAR

§ 200

lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 73

alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Enrico Siliksaar 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi: Rahuldada J.T. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Enrico Siliksaarelt J.T. kasuks 8 060.- (kaheksa tuhat kuuskümmend)) krooni. Tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9, 10; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Enrico Siliksaarelt menetluskulu järgmiselt:


sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu 44 (nelikümmend neli) krooni 50 senti; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 4 320.- (neli tuhat kolmsada kakskümmend) krooni;
postikulu 76 (seitsekümmend kuus) krooni 80 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu
2. oktoobril
3. a kell 14.
4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas Enrico Siliksaart süüdistatakse selles, et tema 27.09.2008.a. kella 17.00 ajal tungis sisse lukustamata värava avamise teel Tartus XXX J.T. `le kuuluva eramaja territooriumile, võttis J.T. `t rinnust kätega kinni, surus pikali muru peale ja lõi korduvalt rusikaga näopiirkonda, millega tekitas kannatanule vasaku silma alla verevalumi, vasaku kõrva turse ja verevalumi ning vasaku sarna piirkonna turse ning seejärel võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.T. `le kuuluva mobiiltelefoni NOKIA N95 väärtusega 8060 krooni. Sellega Enrico Siliksaar pani toime vägivallaga ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o.

§ 200lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kannatanu J.T. ütluste kohaselt helistas 27.septembril

1. a alates hommikust talle pidevalt Enrico Siliksaar. Kõned olid ähvardavad. Kannatanu sõnul nõudis Enrico Siliksaar, et kannatanu tuleks välja, et millestki rääkida. Kannatanu selgitas kohtus, et samal ajal käis kohtuprotsess seoses Enrico Siliksaare vallandamisega ja süüdistatav oli juba esimeses astmes kaotanud. J.T. sõnul oli ta sama päeva hommikul tulnud reisilt Saksamaalt ja Enrico Siliksaare helistamise ajal viibis kodus aadressil Tartu XXX . Sama päeva hommikul oli süüdistatav Tartus Sepa tänaval kannatanust autoga mööda sõitnud, seega oli ta teadlik, et kannatanu on välismaalt tagasi. Kuna kõned pidevalt jätkusid, siis kannatanu sõnul nõustus ta Enrico Siliksaarega kokku saama sama päeva õhtupoolikul kella viie paiku. Kokkuleppe kohaselt pidi J.T. kella viie paiku õue minema. Kannatanu selgitas kohtus, et selliselt ta käituski, kuid kuna Enrico Siliksaar ei tulnud tema maja juurde, siis läks ta tuppa tagasi ja helistas viimasele, et küsida, kus ta on ja miks ta pole kohale tulnud. J.T. sõnul helistas Enrico Siliksaar talle tagasi umbes poole tunni pärast ja ütles, et ta on kohal. Kokkulepe oli selline, et saadakse kokku ja Enrico Siliksaar räägib oma jutu ära värava taga. Kannatanu sõnul sai ta aru, et Enrico Siliksaar on joobes. J.T. avaldas kohtus, et ta võttis oma telefoni ja filmis Enrico Siliksaart ja tema poolt räägitut. Omavaheline jutuajamine võis kannatanu sõnul kesta 5 minuti ringis. Enrico Siliksaare kõne oli brutaalne. Kannatanu seletas, et alguses ei julenud Enrico Siliksaar aiaväravast 2 sisse tulla, kuid ta jälgis ümbrust. Kannatanu sõnul tuli süüdistatav mingil hetkel hooga ikkagi väravast sisse ja hakkas kannatanut õlgadest lükkama. J.T. ütluste kohaselt taganes tema tee pealt muru peale, kuid Enrico Siliksaarel õnnestus ta selili lükata ja lüüa kannatanut rusikaga näkku. J.T. mäletas umbes kolme lööki suunaga ülevalt alla ja seejärel kaotas ta enda sõnul teadvuse ning ta ei teadnud kui kaua ta maas oli enne kui ärkas. Kannatanu rääkis kohtus ka seda, et Enrico Siliksaar üritas temalt telefoni kätte saada, kiskudes seda kannatanu käest ära, kuid kannatanu püüdis seda taskusse suruda. Ärgates avastas kannatanu, et ta telefon on kadunud. J.T. kinnitas kohtus, et kuna ta oli teadvusel, siis ta konkreetselt ei saanud näha, kuidas telefon temalt ära võeti, kuid enne teadvusekaotust kiskus Enrico Siliksaar temalt telefoni. Kannatanu avaldas, et pärast juhtunut oli ta šokis ja istus lihtsalt aias pingil. J.T. sõnul tuli tema abikaasa umbes tund aega pärast sündmust. Seejärel peeti aru, mida teha. Kannatanu püüdis helistada ka oma advokaadile, kuid kohe ta teda kätte ei saanud. Kuid hiljem helistas advokaat tagasi ja soovitas minna nii traumapunkti kui ka politseisse. Nimetatud asutustesse läks kannatanu järgmisel päeval, sest oli enda sõnul juhtunu pärast šokis, mistõttu ei osanud ta kohe õigeid otsuseid vastu võtta. Kohtus avaldas kannatanu, et Enrico Siliksaare peksmise tagajärjel oli tal katki parem kõrv ja vasak põsk oli paistes. Kannatanu avaldas, et pärast kirjeldatud sündmust otsis ta oma telefoni, kuid ei leidnud seda. J.T. sõnul oli muru aias madal ja telefon ei saanud sinna niisama ära kaduda. Kannatanu kinnitas kohtus ka seda, et ta ise helistas sel päeval Enrico Siliksaarele tagasi 4-5 korda. Kindlasti helistas ta kella 17.15 paiku kui Enrico Siliksaar varem kokkulepitud ajal ei tulnud. J.T. avaldas kohtuistungil, et tema tsiviilhagi Enrico Siliksaare vastu on 8 060.- krooni, mis seisneb telefoni väärtuses. Tunnistaja S.T. ütluste kohaselt tema oma abikaasa ründamist pealt ei näinud. Kui tunnistaja
2. septembri
3. a õhtul kella 19-20 paiku koju tuli, siis oli J.T. trööstitus olukorras, ta oli uimane ja endast väljas. Kannatanu oli tunnistajale rääkinud, et Enrico Siliksaar oli nende kodus käinud ja kuna kannatanu oli nende kõnelust filminud, siis oli Enrico Siliksaar kannatanut rünnanud. Tunnistaja sõnul soovitas ta kohe samal päeval J.T. l pöörduda traumapunkti, kuid viimane oli öelnud, et ta on liiga väsinud ja tahab juhtunust toibuda. Tunnistaja sõnul nägi tema, et abikaasal oli kerge paistetus näos. Süüdistatav Enrico Siliksaar oma süüd ei tunnista. Süüdistatava sõnul võis ta küll süüdistuses kajastatud päeval J.T. le helistada, sest inimesed kellele kannatanu autosid tõi, olid pöördunud süüdistatava poole kuna J.T. telefon oli olnud juba kolm päeva välja lülitatud. Korduvat helistamist J.T. le
4. septembril
5. a põhjendas süüdistatav asjaoluga, et kannatanu ei rääkinud temaga, vaid viskas toru ära. Seega helistas Enrico Siliksaar enda sõnul sel päeval J.T. le Tartus 4-5 korral. Süüdistatav avaldas kohtus, et süüdistuses nimetatud päeval võis ta olla kas kodus XXX või vanemate juures XXX või suvilas XXX Pärnumaal. Kohtueelsel uurilisel avaldas süüdistatav, et ta võis olla
6. septembril
7. a kas suvilas või ühes töökojas 10 km kaugusel Tartust Luunja poole. Kohtus kinnitas süüdistatav, et J.T. le helistamise ajal võis ta olla kas Tartus XXX tänaval või XXX tänaval. Enrico Siliksaar avaldas kohtus, et tema telefoni number ili süüdistuses kajastatu ajal 5153
8. Tele2 järelmaksu lepingust nähtub, et J.T. telefoni Nokia N95 ostuhind koos käibemaksuga oli 8060.- krooni. Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakaarti nr 17181 koopia kohaselt pöördus J.T. traumapunkti 28.septembril
9. a kell 10.
10. J.T. sõnade kohaselt on traumakaardile tehtud sissekanne, et patsiendile tungis tema kodus kallale
11. septembril
12. a kell 17.00 Enrico Siliksaar. Samuti on traumakaardil kirjas, et viga sai J.T. nägu ja ta tuli teadvusele ise. Kaebusena on kirjas peavalu. Objektiivse leiuna on traumakaardil fikseeritud vasaku silma all vähene verevalum, vasaku kõrva ülemise poole turse ja verevalum, vasaku sarna piirkonnas vähene turse.
13. jaanuari 2009.a jälitusprotokolli kohaselt on J.T. mobiiltelefoni SIM kaardi, abonendinumbriga XXX , suhtes tehtud kõnedeeristusest näha, et see abonentnumber on
14. septembril
15. a suhelnud abonent numbriga XXX (kuulus süüdistatav Enrico Siliksaarele). Abonentnumber XXX on nende suhtluste ajal olnud mobiilside tugimastide T-Ropka-B ja T-Ropka- 3 C levipiirkonnas. Nimetatud tugimastid teenindavad Tartus piirkonda, mille mobiilside levialasse jääb ka XXX. Enrico Siliksaare mobiiltelefoni SIM kaardi, abonentnumbriga XXX , suhtes tehtud kõnedeeristusest on näha, et see number on suhelnud abonentnumbriga XXX . Abonentnumber XXX on nende suhtluste ajal olnud mobiilsideoperaatori EMT mobiilside tugimastide TARTF14, TARU13, TARRO10 ja TARRO83 levipiirkonnas. Nimetatud tugimastidest kaks viimast teenindavad Tartus piirkondi, mille mobiilside levialasse jääb ka XXX. Jälitusprotokollist nähtub, et J.T. mobiiltelefoni, milles
16. septembril
17. a kasutati abonentnumbrit XXX , IMEI koodi suhtes tehtud väljavõte sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta 24.09.2008 – 08.12.2008, et viimatinimetatud ajavahemikul kasutati J.T. mobiiltelefoni viimast korda
18. septembril
19. a kell 17.42 suheldes telefoniabonendiga XXX . Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ Suprafor juhatuse liikmeks J.T. . Tartu Maakohtu
20. märtsi
21. a kohtuotsusega jättis kohus Enrico Siliksaare hagi OÜ Suprafor vastu osanike otsuste tühisuse tuvastamiseke nõudes rahuldamata.
22. veebruaril 2008.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri loal Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor Liia Nõmme lõpetanud kriminaalasjas menetluse J.T. vastu kahtlustuses

§ 121järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas

§ 200

näeb ette kriminaalvastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil.

§ 200

lg 2 p 9 kohaselt on karistatav röövimise toimepanemine kui see on toime pandud sisstungimisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu J.T. ütlusega tõendatud, et Enrico Siliksaar sisenes Tartus XXX aeda aiavärava kaudu, ilma, et kannatanu J.T. oleks seda lubanud, seega toimus see kannatanu tahte vastaselt. Kannatanu ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et peale XXXaeda sisenemist kasutas Enrico Siliksaar J.T. suhtes füüsilist vägivalda, lüües viimast vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda. Kannatanu on kinnitanud, et Enrico Siliksaar püüdis tema käest ära võtta telefoni, millega kannatanu oli filminud Enrico Siliksaare juttu ja tema sisenemist XXX aeda. Seega saab lugeda tõendatuks, et Enrico Siliksaare poolt kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud telefoni hõivamisega. Kuivõrd J.T. ise telefoni Enrico Siliksaarele anda ei soovinud, siis oli süüdistatava poolt vägivalla kasutamine telefoni äravõtmise vahendiks. Subjektiivsest küljes eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on veendumusel, et tulenevalt kannatanu poolt antud ütlustest, tegutses Enrico Siliksaar J.T. aeda ilma selleks luba omamata ja kannatanut lüües ning temalt telefoni ära kiskudes otsese tahtlusega, sest tema eesmärgiks oli saada kannatanult kätte telefon, millega oli filmitud tema tegutsemist ja kõnet. Kaitsja viitas kohtuvaidlustes asjaolule, et Enrico Siliksaare süüd kinnitavad vaid kannatanu ütlused, seega on tegemist olukorraga, kus süüdistatav sõna on kannatanu sõna vastu. Kaitsja asus seisukohale, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd süüdistatavaja kannatanu suhted olid pikema aja jooksul olnud ebasõbralikud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-94-04 asunud seisukohale, et " põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks (ja seega faktiliste asjaolude tuvastamise protsessi kassatsioonimenetluses õiguslikult aktsepteeritavaks) ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile. Oluline on siinjuures aga asjaolu, et kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab kohtuniku poolt olema selline, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav". 4 Kohus on seisukohal, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Ütlused on kooskõlas nii jälitusprotokollis kajastatuga, osas mis kajastab kannatanu ja süüdistatav vahelisi telefonikõnesid

1. septembril
2. a kui ka traumakaardi alusel tuvastatuga. Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi tunnistaja S.T. ütlused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmes lahendis, näiteks kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 juhtinud kohtute tähelepanu asjaolule, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus leiab, et ka sellest vaatepunktist vaadatuna on Enrico Siliksaare ütlused usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. Kannatanu on avaldanud, et temal ja süüdistataval olid erimeelsused nii äritegevuse kui ka isiklikul tasandil juba alates
3. a. Isikute vahel on ka varem olnud füüsilisel tasandil intsidente, mille osas küll kuriteo koosseisu pole tuvastatud. Samuti on probleeme lahendatud kohtu kaudu. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et süüdistatav soovis kannatanuga
4. septembril
5. a rääkida ja selleks läks kannatanu elumaja juurde. Samuti on kohtu arvates eluliselt usutav, et olukorras, kus kannatanu filmis süüdistatava tegutsemist, kes ilma loata sisenes kannatanu aeda, oli süüdistataval nii motiiv kui ka tahe kanntanu käest kätte saada mobiiltelefon, millega tema tegutsemist filmiti. Jälitusprotokollis kajastub, et viimane kõne kannatanu telefonilt tehti XXX tn piirkonnas kell
6. 42 Enrico Siliksaare poolt. Rohkem pole selle telefoniga kõnesid tehtud. Kohus leiab ka seda, et tunnistaja S.T. ütluste tõendikogumist väljaarvamiseks puudub alus. Küll aga on tema ütlused vaid kaudseks tõendiks osas, milles ta kirjeldas abikaasa poolt sündmuse kohta öeldut. Süüdistatav asus kohtus seisukohale, et tema pole 27.septembril
7. a kannatanu elukohas üldse käinud. Kohtus esitas süüdistatav neli versiooni selle kohta, kus ta võis süüdistuses kajastatud ajal viibida. Ühegi omapoolse seisukoha kohta ei ole süüdistatav ühtegi tõendit esitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-85-07 asunud seisukohale, et „Juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-112-99 ja nr 3-1-1-104-05). Samas on jälitusprotokolli kohaselt Enrico Siliksaar helistanud kannatanu J.T. le
8. septembril
9. a kaheksal korral alates 15.57 kuni 17.42.ni. Kannatanu telefon on kogus selle aja olnud Ropka B või C masti piirkonnas (hõlmab XXX elumaja). Süüdistatava telefon on kõnede ajal olnud kuni kella 16.41.-ni TARTF14 tugijaama piirkonnas, kell 17.21 liikunud TARU13 piirkonda ja kell 17.38 TARRO10 piirkonda. Kell 17.42 on telefon olnud TARRO 83 tugijaama piirkonnas. Kui võrrelda jälitusprotokollile lisatud mobiilside levialade kaarte Tartu kaardiga, siis ilmneb, et süüdistatav oli kell 17.42 tugijaama piirkonnas, mis hõlmab XXX elumaja piirkonda. Seega ei saa ka sellest vaatepunktist tulenevalt olla tõesed süüdistatava ütlused, et ta viibis
10. septembril
11. a Pärnumaal või Tartus 10 km kaugusel. Vaadeldud andmetel ei saanud süüdistatav kell 17.42 viibida ka Tartus XXX tänaval ja XXX tänaval, sest mastide TARRO10 ja TARRO83 leviala ei kata nimetatud piirkondi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Enrico Siliksaare süü on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ütlustega, mis on aga omakorda kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega. Asjaolu, et traumakaardil olev märge, et vigastada sai kanntanu vasak kõrv ja asjaolu, et kannatanu viitas ise paremale kõrvale ei saa kõigutada kannatanu ütluste usaldusväärsust ja erinevus 5 on seletatav mitteolulise eksimusena. Kohus ei ole tuvastanud Enrico Siliksaare teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Enrico Siliksaarele esitatud süüdistus on põhjendatud ja ta tuleb süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et Enrico Siliksaar pani toime

§ 200

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so röövimise, mille eesmärgiks oli kannatanult kätte saada mobiiltelefon kuhu oli talletatud süüdistatava tegevus

1. septembril
2. a. Seega saab asuda seisukohale, et Enrico Siliksaare süü vaadatuna teo-ja tagajärjeebaõiguse aspektist on oluline. Tõendite uurimise käigus avaldus ka Enrico Siliksaare poolt toimepandud teo motiiv, see oli soov kannatanult kätte saada mobiiltelefon, millele salvestatu võis omada süüdistatava vastu tõenduslikku tähtsust. Kohus peab eespool nimetatud motiivi igati reaalseks, sest kriminaalasjas on tõenditena prokuröri poolt esitatud dokumendid, millede kohaselt olid kannatanu ja süüdistatava vahel olid juba alates
3. a äriühingu tegevusest ja selle juhtimisest tulenevad probleemid. Tekkinud probleemide lahendamiseks oli Enrico Siliksaar pöördunud maakohtusse ja kohus otsustas tema nõuet mitte rahuldada. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav oli ka varem ise pöördunud politsei poole süüteokaebusega J.T. vastu, milline menetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

§ 200

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohus on seisukohal, et nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleks Enrico Siliksaarele mõista karistus röövimise toimepanemise eest vastava sanktsiooni miinimummääras, so kolm aastat vangistust. Kohus ei tuvastanud Enrico Siliksaare puhul

§ 57ja § 58 kohaseid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Arvestades Enrico Siliksaare süüd, tema poolt tegude toimepanemise asjaolusid aga ka tema isikut, on kohus veendumusel, et reaalse vangistuse ärakandmine isiku puhul, kes on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid seda hoopis teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest, ei ole vajalik ning otstarbekas. Kohus on arvamusel, et oht, et Enrico Siliksaar võiks edaspidi toime panna uusi kuritegusid on minimaalne. Kohus ei näe reaalse vangistuse mõistmise vajadust ka mitte üldpreventiivsel eesmärgil. Eespool kajastatud asjaolusid silmas pidades on kohus veendumusel, et Enrico Siliksaarele mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ja ta tuleb karistusest tingimisi vabastada. Samas ei pea kohus põhjendatuks allutada Enrico Siliksaar käitumiskontrollile. Kohtu arvates on

§-s 74 sätestatud käitumiskontrollile allutamise vajalik isikute puhul, kellel on probleeme oma igapäevaeluga hakkamasaamisel ja kohustuste täitmisel. Enrico Siliksaare puhul selliseid asjaolusid ei esine. Seega on kohus arvamusel, et Enricco Siliksaar tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastada

§ 73sätet alusel.

Võttes arvesse Enrico Siliksaart iseloomustavaid asjaolusid peab kohus võimalikuks talle kohaldada sättes kajastatud minimaalse katseaja, so 3 aastat. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 6 Kohtu arvates on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kannatanu J.T. on esitanud tsiviilhagi summas 8060.- krooni. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatavate tegevus olnud õigusvastane. Vastavalt VÕS §-le 1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju hüvitama. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. VI Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p- le 1 on I astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 10 875.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 4320.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 44,50 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 76.- krooni Rutt Teeveer kohtunik Raissa Gruško rahvakohtunik Kersti Talving rahvakohtunik 7