Obsah (5)

§ 181§ 310§ 315§ 294§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2010 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9091 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Süüdistust esindav prok

§ 181lg.1 , § 306, § 310, § 314, § 315 lg.

4,8, § 318, kohus Otsustas: Õigeks mõista Rikko Koort temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi süüteokooseisu tõendmatuse tõttu. Rikko Koort`le kohaldatud tõkend tühistada.

§ 181lg 1 alusel jätta käesolevas kriminaalasjas tehtud menetluskulud riigi kanda.

A.O. i tsiviilhagi 6955 (kuue tuhande üheksasaja viiekümne viie) krooni nõudes jätta

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

1 Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamisel on kohustuslik esitada kohtuotsuse resolutiivosale 7 päeva jooksul kirjalik apellatsiooniteade Tartu Maakohtule Terviklik kohtuotsus koostatakse kui on esitatud kohtuotsuse resolutiivosale kirjalik apellatsiooniteade. Terviklik kohtuotsus kättesaadav arvates esimese apellatsiooni kohtukantseleisse laekumisest 15 päeva pärast (

§ 315lg 8).

Kui apellatsiooniteadet ei esitata, terviklikku kohtuotsust ei koostata. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Esitatud süüdistus Rikko Koort’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 17.07.2009 kella 15.00-st kuni 18.07.2009 kella 09.00-ni tungis suletud, kuid lukustamata ukse kaudu Tartus, XXX asuvasse ehitusjärgus majja ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.O. ’ile kuuluvad 2 pliidiust koos tuhaluugiuksega koguväärtusega 1000 krooni, 2 pliidirauda koos plaatidega koguväärtusega 3000 krooni, 1 ahjuukse väärtusega 1000 krooni, 5 liitrit bensiini 98 väärtusega 75 krooni, 3 liitrit mootorsae küttesegu väärtusega 180 krooni, 2 plastmassist ämbrit koguväärtusega 100 krooni, kellu väärtusega 100 krooni, 1m lood väärtusega 300 krooni ja 50m segumasina kaabel väärtusega 200 krooni ning tungis akna lahtikangutamise teel Tartus, XXX asuvasse garaaži ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.O. ’ile kuuluva auto GAZ-51 radiaatori väärtusega 1000 krooni. Vargusega tekitas A.O. ’ile varalist kahju kokku 6955 krooni. Seega pani Rikko Koort toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Rikko Koort ei ole oma süüd temale KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi esitatud süüdistuses tunnistanud. Kuna süüdistatav on kohtuistungil ütluste andmisest keeldunud, siis on

§ 294

p 1 alusel avaldatud tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, milles ta on samuti oma süüd eitanud ning väitnud, et sai kannatanu majja sissetungimisest ja sealsest vargusest teada alles politseis ülekuulamisel. Kaitsja taotles Rikko Koorti õigeksmõistmist tõendamatuse tõttu. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on ka varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Võõras on isiku jaoks asi, mis ei ole tema omandis, kuid on kellegi teise omandis. Äravõtmise all tuleb mõista, et isik on valdaja nõusolekuta lõpetanud võõra valduse ja kehtestanud oma valduse, saavutanud võõra vallasasja üle võimu. Kannatanu A.O. i ütlustest ilmneb, et

1. juuli
2. a hommikul kella 9 ajal helistas temale naaber P.K. , kes teatas, et kannatanule kuuluva XXX tänav XX asuva garaaži ukse kohal olevast aknast oli üks noormees hetk tagasi välja roninud ning endaga autoradiaatori kaasa võtnud. Kannatanu sõnul tema kellelegi mingisugust luba oma asjade võtmiseks ei olnud andnud. Kannatanu eeltoodud ütluseid kinnitavad ka tunnistaja P.K. i ütlused ning samuti 2 kinnitab tunnistaja M.P. , et A.O. rääkis, et tema majja oli sisse tungitud ja sealt oli asju varastatud. Kannatanu sõnul läks tema peale telefonikõnet maja juurde kontrollima ja avastas, et peale autoradiaatori garaažist varastamise oli asju varastatud ka majast. Varastatud olid kahe pliidi uksed ja rauad, ämbrid, kellu, ahjuuks, bensiinikanister, mootorsae küttesegu ja segumasina kaabel, kokku tekitati temale asjade vargusega kahju 6955 krooni. Kohtuistungil on avaldatud ka kannatanu tsiviilhagi (tl 16), mille kohaselt oli tema garaažist varastatud autoradiaator väärtusega 1000 krooni ning majast oli varastatud 2 pliidiust koos tuhaluugiuksega koguväärtusega 1000 krooni, 2 pliidirauda koos plaatidega koguväärtusega 3000 krooni, 1 ahjuukse väärtusega 1000 krooni, 5 liitrit bensiini 98 väärtusega 75 krooni, 3 liitrit mootorsae küttesegu väärtusega 180 krooni, 2 plastmassist ämbrit koguväärtusega 100 krooni, kellu väärtusega 100 krooni, 1-meetrine lood väärtusega 300 krooni ja 50-meetrine segumasina kaabel väärtusega 200 krooni ning kokku tekitati vargusega temale kahju 6955 krooni. Seega on kannatanu ütlused kohtuistungil varastatud asjade kohta kokkulangevad tsiviilhagiavalduses tooduga. Kohus leiab, et eeltooduga on leidnud kinnitust asjaolu, et 17.-18.07.
3. a varastati kannatanule kuuluvast Tartus XXX asuvast majast ja garaažist ära süüdistusaktis märgitud kannatanule kuuluvad asjad. Samuti leiab kohus, et ei ole alust kahelda selles, et autoradiaator ja teised süüdistuses märgitud asjad varastati ära just süüdistuses märgitud ajavahemiku jooksul, kuna kannatanu on väitnud, et käis maja juures igapäevaselt ning asjade kadumist nägi alles siis kui sai teada radiaatori vargusest. Seega ei ole eluliselt usutav, et kui teised süüdistuses märgitud asjad oleksid varastatud juba varasemalt, siis ei oleks kannatanu nende asjade kadumist juba varasemalt märganud. Olles tuvastanud varguse toimumise süüdistuses märgitud ajal on vaja aga järgnevalt tuvastada ka see, kas nimetatud vargus pandi toime sissetungimisega või mitte. Sissetungimine kujutab endast võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslikku tungimist valdaja tahte vastaselt. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema garaaži pööningu aken oli enne varguse toimumist suletud, kuid varguse käigus see avati ning ka kohtuistungil avaldatud Lõuna Politseiprefektuuri 18.07.
4. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 1-4) nähtub, et garaaži pööningu aken oli pärast vargust avatud asendis. Tunnistaja P.K. kinnitas kohtuistungil, et tema nägi varast koos autoradiaatoriga väljumas kannatanu garaaži pööningu aknast. Kuigi kannatanu on kinnitanud, et garaažil oli ka uks, siis ei tulene ühestki tõendist, et ust oleks varguse käigus hoonesse sisenemiseks või sealt väljumiseks kasutatud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kui garaaži sisenemiseks oleks varguse toimepanija ust kasutanud, siis oleks ta selle kaudu ka hoonest väljunud, mitte kasutanud selleks garaaži akent. Eeltoodust järeldub, et kannatanu autoradiaatori vargus pandi toime just kannatanu garaaži pööningu akna kaudu. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et sissetungimisena tuleb käsitleda muuhulgas hoonesse või ruumi sisenemist selle valdaja nõusolekuta viisil, mis ei ole õiguspäraseks sisenemiseks ette nähtud, ületades seejuures hoone, ruumi või selle ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (RKKKo nr 3-1-1-25-01). Kohus on seisukohal, et garaaži pööningu aken ei ole tavapäraselt kasutatav hoonesse sisenemise kohana ega ole selleks ka kavandatud ning nimetatud viisil hoonesse sisenemiseks peab isik tegema tavapäraselt suuremaid pingutusi. Seega tuleb kannatanu garaaži selle pööningu akna kaudu kannatanu teadmata ja tema tahte vastaselt sisenemist vaadelda sissetungimisena ning tuleb lugeda tõendatuks kannatanu garaažist varguse toimepanemine sissetungimisega. Kuna varguse ainus vahetu tunnistaja P.K. nägi varguse toimepanemist vaid garaažist, siis ei ole kohtule esitatud ühtegi otsest tõendit selle kohta, mil viisil pandi toime vargus kannatanule kuuluvast majast. Kuna Lõuna Politseiprefektuuri 18.07.
5. a sündmuskoha vaatlusprotokollist ilmneb, et kannatanule kuuluva XXX elumaja uks oli suletud, kuid lukustamata ja kannatanu ei ole viidanud sellele, et elumajal olek mõni aken lahti või majja sisenemiseks oleks avatud mõni muu tee, siis on kohtu arvates tõenäoline, et elumajast pandi 3 vargus toime just kinnise, kuid lukustamata ukse kaudu. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et muuhulgas tuleb sissetungimisena käsitleda ka eluruumi sisenemist suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamise läbi ebaseaduslikult ilma valdaja nõusolekuta (RKKKo nr III-1/1-3/94). Seega tuleb lugeda tõendatuks ka kannatanu elumajast varguse toimepanemine sissetungimisega. Rikko Koorti süü tõendamiseks KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi on vaja järgnevalt tuvastada, et just tema tungis kannatanule kuuluvasse XXX garaaži ja elumajja ning varastas sealt süüdistuses märgitud kannatanule kuuluvad vallasasjad. Kuna süüdistatav on kohtuistungil viidanud, et tema ei saanud temale süüksarvatavat tegu toime panna seetõttu, et viibis süüdistuses märgitud ajal Tallinnas Tivoli Tuuril, siis peab kohus vajalikuks analüüsida järgnevalt süüdistatava alibi tõelevastavust. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-85-07 märkinud, et kui süüdistatav, kes end kunagi süüdi tunnistanud ei ole, on alibi esitanud alles pika ajaperioodi möödumisel kuriteosündmusest, siis tuleb süüdistatava alibit kontrollida erilise põhjalikkusega. Kuna Rikko Koort ei ole enda süüd tunnistanud, aga kohtueelses menetluses ütlusi andes ei ole ta ka viidanud sellele, et oleks süüdistuses märgitud ajal Tallinnas viibinud ja seega endal alibi olemasolule viidanud, siis tuleb tema vastavaid ütlusi eriti põhjalikult kontrollida. Kohus peab eluliselt ebausutavaks, et isik, kellele esitatakse kuriteokahtlus ei viitaks ülekuulamisel sellisele olulisele asjaolule, mis välistaks tema süü, kuid sellest olenemata ei saa välista nimetatud asjaolu veel alibi tõelevastavust, kuna isikul ei ole kohustust oma süütuse tõendamiseks. Kuna kohtumenetluses on süüdistatav aga asunud enda süütust alibi olemasoluga tõendama, siis on kaitsja taotlenud kohtult alibi kinnituseks kahe tunnistaja kohtuistungil ülekuulamist, kellest ühe ülekuulamisest on kaitsja siiski hiljem loobunud. Seega on alibi kinnituseks andnud ütluseid vaid tunnistaja M.P. . Muid tõendeid alibi kohta kohtule esitatud ei ole. Tunnistaja M.P. i ütluseid ei pea kohus usaldusväärseks, kuna neis esineb olulisi vastuolusid, mida ei ole kohtuistungil kõrvaldatud. Nimelt on tunnistaja väitnud, et käis 17.-18.07.
6. a Tallinnas Tivoli Tuuril koos Rikko Koorti ja Rain Karusooga. Tallinnast hakati tagasi Tartusse liikuma 17.07.
7. a õhtul ning 18.07.
8. a kella 3-4 ajal öösel jõuti hääletades Adavere Tuuliku juurde. Tunnistaja on väitnud, et Adavere Tuuliku juurde tuli Rikko Koorti helistamise peale neile Tartust järgi Rain Karusoo, kes tõi nad Tartusse ja umbes 5-6 ajal hommikul pandi Rikko Koort auto pealt tema kodu juures maha. Kohus leiab, et nimetatud ütlused on vastuolulised, kuna tunnistaja on väitnud, et Tallinnas käisid nad kolmekesi koos Rikko Koorti ja Rain Karusooga ja tagasi Tartusse hääletati Adavere Tuulikuni, kuhu tuli Rain Karusoo neile omakorda Tartust järgi. Seega on ebaloogiline, kuidas sai Rain Karusoo, kes oli väidetavalt tunnistaja ja süüdistatavaga koos Tallinnas tulla neile järgi hoopiski Tartust. Nimetatud vastuolude tõttu ei pea kohus M.P. it tõendiallikana usaldusväärseks ja seetõttu ei saa tema ütlustest kohtuotsuse tegemisel lähtuda. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et isegi kui tunnistaja ütluseid saaks usaldusväärseteks pidada, siis ei anna nimetatud ütlused siiski süüdistatavale täielikku alibit, kuna M.P. i ütluste kohaselt jõudis Rikko Koort Tartusse oma koju 18.07.
9. a kella 5-6 ajal hommikul ning peale seda tunnistaja temaga enam koos ei olnud. Seega ei ole tunnistaja ütlustest hõlmatud kogu süüdistuses märgitud ajaperiood ning tema ütluste põhjal ei saa välistada Rikko Koorti poolt kannatanule kuuluvasse Tartus XXX asuvasse garaaži ja elumajja sissetungimist ning sealt kannatanule kuuluvate vallasasjade vargust 18.07.
10. a ajavahemikul kella 6-st kuni kella 9-ni. Samas aga arvestades varastatud asjade võrdlemisi suurt kogust, siis on kaheldav, kas üks inimene suudab sellise ajaperioodi jooksul ja üksi tegutsedes viia kõik nimetatud esemed endaga korraga kaasa. Kannatanu ütluste kohaselt kirjeldas P.K. temale garaaži aknast väljunud ja autoradiaatori kaasa viinud isikut kui heleda peaga noormeest, kes oli ka eelmisel päeval, s.o 17.07.
11. a kannatanu maja krundil olnud ning selle kirjelduse järgi oli kannatanu kindel, et tegemist oli just Rikko Koortiga, kes oli eelmisel päeval tema krundil M.P. iga juttu ajanud sel ajal kui 4 P.K. oli majast mööda läinud. Tunnistaja P.K. kinnitas kohtuistungil, et kannatanu garaaži aknast välja roninud isik oli keskmist kasvu umbes 20-aastane ja heledamate juustega meesterahvas ning kui ta kannatanule telefonikõnes isikut kirjeldas, siis seostas kannatanu kirjeldust kellegi konkreetse isikuga. Samas aga ei ole tunnistaja kohtuistungil kindlalt väitnud, et nägi sama isikut ka eelmisel päeval, s.o 17.07.
12. a kannatanu maja aias ega oska ka kindlalt väita seda, et kannatanu oli tema kirjeldusega sidunud just Rikko Koorti. Seega leiab kohus, et nimetatud ütluste põhjal ei saa piisavalt kindlalt lugeda tõendatuks seda, et P.K. oli näinud kannatanu garaaži aknast väljumas just Rikko Koorti. Kuigi tunnistaja M.P. i ütlused kinnitavad seda, et tema võis päev enne vargust Rikko Koortiga kannatanu aias juttu ajada ning ka süüdistatav ise on kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et tema on vestelnud kannatanu maja juures M.P. iga, siis ei saa nimetatud asjaolu pinnal siiski tõendada, et varguse pani toime Rikko Koort ning P.K. viitas oma kirjeldustes just temale. Kohus nendib, et eelnimetatud tõendite pinnalt võib küll tekkida kahtlusi sellest, et Rikko Koort võis olla isikuks, keda P.K. nägi kannatanu garaaži aknast koos autoradiaatoriga välja ronimas, kuid kuna sellised kahtlused ei ole ühegi kriminaalasjas kogutud tõendiga kõrvaldatavad, siis tuleb nimetatud kahtlused tõlgendada

§ 7lg-st 3 lähtuvalt süüdistatava kasuks.

Kohus leiab, et Rikko Koorti süüd temale esitaud süüdistuses ei saa kaudselt tõendada ka sellega, et kannatanu ütluste kohaselt võttis keegi isik, kelle nime ei ole kannatanu avaldanud, kannatanuga peale varguse toimumist telefoni teel ühendust ja tegi ettepaneku, et M.P. võtaks Rikko Koorti süü enda peale, kuna süüdistatavat oli enne varguse toimepanemist juba kriminaalkorras tingimisi katseajaga karistatud ning uus süüditunnistamine tooks kaasa temale mõistetud karistuste liitmise ja täitmisele pööramise. M.P. on kohtuistungil kinnitanud, et kannatanu on ka temale rääkinud, et sai nimetatud telefonikõne, kuid samas kinnitab ta, et tema poole ei ole keegi Rikko Koorti süü enda omaks võtmise palvega siiski pöördunud. Kuna kannatanu ei ole kohtuistungil avaldanud tema poole pöördunud isiku nime, siis ei ole kohtul olnud võimalik kannatanu vastavaid väiteid kontrollida. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui kellelgi on plaan saavutada ühe isiku kuriteo varjamiseks teise isiku poolt süü omaksvõtmine, siis pöördutakse plaaniga kannatanu ja mitte isiku poole, kelle poolt süü omaksvõtmist soovitakse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ükski kohtus uuritud tõend ei viita otseselt Rikko Koortile kui varguse toimepanijale ning samuti ei ole nimetatud asjaolu võimalik piisavalt kindlalt ja kõrvaldamata kahtlusteta tõendada kaudsete tõendite pinnalt, siis ei saa Rikko Koorti süüdistust tõendatuks lugeda. Seega tuleb Rikko Koort KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi õigeks mõista. Menetluskulud ja tsiviilhagi Käesolevas asjas on menetluskuludeks kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu 7 krooni (tl 48), riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 6000 krooni (tl 52, 99) ja postikulu 45 krooni (tl 55).

§ 181

kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kohus mõistis Rikko Koorti temale esitatud süüdistuses õigeks, siis tuleb jätta eeltoodud menetluskulud riigi kanda. A.O. i tsiviilhagi summas 6955 krooni (tl 16) tuleb

§ 310

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna Rikko Koorti süü temale esitatud süüdistuses ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohtunik: 5