Väärteoasi nr. 4-10-3510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08.novembril 2010 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaal

§ 542lg 1 järgi.

Aleksei Šaltisele määrati karistuseks

§ 542lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 6000 krooni.

Aleksei Šaltis vaidlustas 27.09.2010 otsuse väärteoasjas nr 10042851 täielikult, paludes otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et tema ei osundanud taksoteenust ja taksovedu ei toimunud, ta ei olnud taksojuht, selle sätte järgi saab karistada üksnes taksojuhte . MUPO-l ei ole õigust karistada MKM määruse nõuete rikkumise eest

alusel. Kaebuse esitaja Aleksei Šaltis end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 07.08.2010 seisis auto pargitult Favora tanklas. Autol olid taksotunnused peal. Tulid Mupo töötajad, kes ütlesid, et auto on taksotunnustega ja tuleb vormistada väärteoprotokoll. Teadis, et taksotunnuseks on plafoon, kus on peale kirjutatud takso. Kaebaja autol oli embleem kirjaga transfer-autorent. Auto kuulus firmale mis tegeleb transpordivedudega, see ei olnud taksovedu. Taksomeeter oli taksos varasemast ajast kui auto töötas veel taksona 2000-

1. Taksomeeter on plommitud ja ilma seda eemaldamata ei oleks saanud autoga sõita. Kuna uus plomm maksab, siis ei ole seda maha võtnud. Printer oli ka autos. Ei võtnud plafooni ära, sest ei pidanud seda taksotunnuseks. On selle auto kasutaja. Tegutses taksojuhina kuni
2. Hinnakirja ei kasutatud. See on koos teiste vanade paberitega uksetaskus. Tunnistaja TT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli tanklas kahtlase välimusega nn takso, millel oli sky tunnused, oli plafoon ja uste küljes olid kleebised. Sinna oli kirjutatud sky transfer. Võttes ühendust korrapidajaga ilmnes, et sellele autole ei ole väljastatud taksoveoluba. Lähemal vaatlusel nägid, et autos on ka taksomeeter ja hinnakirjad sahtlis. Koos taksomeetriga oli ka printer. Istme vahel oli raadiosaatja mis kontrollimise ajal andis töid teistele taksodele. Kuna härra nähes mundris mehi ja talle esitatud töötõendit keeldus kategooriliselt koostööst, olid sunnitud kohale kutsuma riigipolitseid. Politsei kontrollis ta dokumente, selgitasid härrale mida ta on rikkunud, mille peale härra arvas, et ei ole tunnistaja asi tema autoga tegeleda. Taksomeeter, printer ja hinnakirjad olid läbi akna nähtavad. Plafoon oli nagu tavaline kollane takso plafoon. Sinna oli kirjutatud Sky transfer. Toimikus olevatel fotodel on see auto. Tunnistaja AK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli Tondi 6 juures pargitud auto, millel oli kollast värvi plafoon ja sinna oli kirjatud transfer. Salongis oli näha taksomeeter ja printer, kollast värvi hinnakiri, raadiojaam, mis oli töös. Kuulis, kuidas pakuti tööd. Katusel oli üks tavaline antenn ja teine, mis oli ühendatud raadiojaamaga. T selgitas juhile rikkumist ja õigusi ja kohustusi. See oli vanem auto, mitte päris uus. Juhiks oli kohtu olev kaebaja. Algul ta ei tahtnud midagi rääkida, siis kutsusid politsei, et isikut tuvastada. Taksotunnustele vastab sisevalgustusega plafoon. Seal oli kollast värvi sisevalgustusega plafoon, millel oli kirjas transfer. Juhiukse sahtlis oli hinnakiri. Hindasid ei mäleta. Fotol nr 2 plafooniga auto on see sama auto. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja otsus muutmata.

§ 542

lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Teo objektiivne koosseis tuleneb majandus-ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004. a määrusega nr 141 kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg 7, mille kohaselt sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Sama määruse § 15 lg 71 p 1 sätestab, et taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks loetakse, kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb määruse § 15 lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Taksotunnuse kasutamiseks ja seda matkivaks tunnuseks loetakse ka sõidukisse paigaldatud taksomeetrit.

§ 542

lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi.

§ 542

lg-s 1 kirjeldatud süüteokoosseis ei eelda, et toimepanija oleks käsitatav mõne ühistranspordiseaduses nimetatud subjekti - näiteks ühissõidukijuhi või vedajana, vaid keeld kasutada sõidukil, mille kohta pole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnuseid matkivat tunnust. See piirang on suunatud nendele isikutele, kellel taksoveoteenuse osutamiseks õiguslikku alust ei oleja keda ei saa seetõttu käsitada ühistranspordiseaduses nimetatud subjektidena. Isikutel, kellele ei ole väljastatud sõidukile sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid matkivat tunnust. Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisadeks oleva fototabeliga, Tallinna Taksoregistri väljavõttega, tunnistaja A. K ütlustega. Kuna Aleksei Šaltis kasutas sõidukit, millel olid kontrollimise hetkel taksotunnust matkivad tunnused ning kehtivat sõidukikaarti taksoveoks tal ei olnud, siis oleks pidanud ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral teadma, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, st kasutab taksotunnust matkivat tunnust, omamata selleks seaduses ette nähtud dokumente, seega pani Aleksei Šaltis süüteokoosseisule vastava teo toime vähemalt hooletusest. 2 Kaebuse esitanud isiku esindaja leiab, et ei ole tõendatud, et Šaltis kasutas taksotunnuseid. Takso üks kõige suurem tunnusjoon on sõna takso ise ja logol mida kasutatakse taksodel peab olema sõna takso või midagi mis sellele viitab näiteks esitäht T. Kui plafoonil on kirjutatud sky transfer ja ei ole sõna takso, ei saa seda lugeda taksotunnuseks. Ainuüksi see, et mingid elemendid olid sarnased ei viita see sellele, et tegemist on takso reklaamiga või kleebisega, mis juhib isiku tähelepanu sellele, et tegemist on taksoga. Taksodel peab olema hinnakiri tagumise ukseklaasi peal ning kodanik ei pea seda autost otsima hakkama. Asjaolu, et autos on raadiosaatja ei tee temast veel taksot. Printer ei ole taksotunnus. MUPO kas teadlikult või mitte kuid kahtles oma tegude õigsuses ning kutsus kohale politsei, kes nõudis välja Šaltiselt isikut tõendava dokumendi ja selgus, et Šaltisel ei ole taksoveo õigust. MUPO oleks pidanud koheselt ära fikseerima selle, et kodanik Šaltis ei ole auto omanik Tal ei ole midagi tegemist firma sky transfer, ta on selle töötaja. MUPO pädevus tuleneb Munitsipaalpolitsei põhimäärusest kus on kirjas, et ta teostab järelevalvet Tallinna Linnavolikogu õigusaktidele. Ühistranspordiseaduse ja VTMS kohaselt linnavalitus võib teostada järelevalvet ühistranspordiseaduse § 542 lg 2 asjas, kuid sellest tuleb aru saada nii, et kuna see oli vastu võetud enne seaduse parandust, siis KOV teostab järelevalvet tema enda poolt väljastatud lubade üle, ehk ta võib menetleda eritunnustega isikuid aga mitte kõiki autojuhte. Seega on kaebajale koostanud väärteoprotokolli ja selle alusel teinud otsuse isik kellel puudus selleks volitus. Seadus ei andnud edasivolituse õigust Tallinna Linnale. Tallinna linn ei ole kohane menetleja. Palub kaebus tühistada ja mõista välja menetluskulud. Kohus uuris järgimisi dokumente: - A. Šaltise kaebus (lk 1-4) - 27.09.2010 otsus väärteoasjas nr 10042851 (5-7, väärteotoimik lk 20-21). - sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (väärteotoimik lk 3-8) - Väljavõte Tallinna Taksoregistrist (väärteotoimik lk 9) - väljatrükk X-teest (väärteotoimik lk 10) - väljavõte Tallinna väärteoasjade registrist (väärteotoimik lk 19) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 2 p 3 kohaselt on ühistranspordiseaduse §-s 542 väärtegude menetlejaks valla- või linnavalitsus. Seega on ühistranspordiseaduse §-s 542 väärtegude pädevaks menetlejaks Tallinna linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu 14.12.2006 määrusega nr 70 on kehtestatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti põhimäärus. Määruse kehtestamise alusnormideks on kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 22 lg 1p 34 ja § 531, 532 lg 1 ja lg 2, § 533 lg 1 ja § 535 lg 1 ning Tallinna põhimääruse § 52 lg 2 ja lg

1. KOKS § 531 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. Tallinna põhimääruse § 52 lg 2 kohaselt on linna ametiasutused linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnaarhiiv, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused. Linna ametiasutuste õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses ning teistes Tallinna õigusaktides. 3 Tallinna Munitsipaalpolitseiameti põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Tallinna linna ametiasutus. Seega on Munitsipaalpolitsei Amet pädev teostama linnavalitsusele seadusega pandud ülesandeid. § 4 lg 3 kohaselt juhindub Amet oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest ning põhimäärusest. § 6 lg 1p 2 kohaselt on ameti ülesanneteks linnavalituse volitusel seaduste üle järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Munitsipaalpolitsei ühistranspordiseaduse §-s 542 sätestatud väärtegude osas. Amet pädevaks menetlejaks Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema ei ole talle ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. Aleksei Šaltise enda ütlustest nähtub, et tema kasutuse olnud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks, kuid 07.08.2010 olid autol peal taksotunnused printer ja taksomeeter, mida ta ei kasutanud. Autol oli plafoon, millele oli Sky transfer. Plafoonil ei olnud kirja takso. Kaebuse esitanud isiku ütlusi kinnitavad ka tunnistajate T ja K ütlused, mille kohaselt oli Tondi 6 juurde pargitud auto, millel oli kollast värvi sisevalgustusega plafoon kirjaga transfer. Salongis olid taksomeeter ja printer. Autos oli ka raadiojaam, mille kaudu pakuti tööd. Kaebuse esitanud isiku ja tunnistajate kokkulangevaid ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millelt on näha nii taksomeeter kui printer (pildid 7 ja 8). Piltidelt 1,2,3, 4 on näha plafoon kirjaga sky transfer & autorent. Taksoregistri päringu vastus kinnitab, et Aleksei Šaltise kasutuses olnud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitanud isiku enda ütluste, tunnistajate K ja T ütluste ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega leidnud tõendamist, et Aleksei Šaltise kasutuses olnud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks ja 07.08.2010 kell 09.40 Tallinnas Tondi 6 kasutas tema juhitud sõidukil WW Passat reg nr xxx katusel taksotunnust matkivat tunnust s.o kollast plafooni kirjaga SKY TRANSFER AND AUTORENT, mis sarnaneb taksotunnuse – sisevalgustusega plafooniga. Samuti salongis armatuuri keskel kägukasti kangi ja autoraadio vahel oli taksomeeter ning kahe istme vahel paigutatud printer. Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg 7 kohaselt on keelatud sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Eeskirja § 17 lg 71 kohaselt loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks: sõidukile paigaldatud plafooni, mis sarnaneb § 17 lg 6 p 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga; ning samuti kui sõidukisse on paigutatud taksomeeter. Aleksei Šaltise sõiduki WW Passat reg nr xxx katusel oli taksotunnust matkiv tunnus kollane plafoon kirjaga SKY TRANSFER AND AUTORENT, mis sarnaneb taksotunnuse – sisevalgustusega plafooniga. Plafoonile ei olnud küll kirjutatud takso, kuid plafooni suurus ja vorm oli samasugune nagu taksodel. Samuti viitavad sõnad sky transfer ja autorent autorendile ja veoteenuse osutamisele ning on sellisel kujul klientidele eksitav. Taksodel kasutatava plafooniga samasugune plafoon, millel olev kiri viitab muuhulgas ka veoteenusele, võib klientidele jätta mulje et tegemist on taksoga ja seeläbi luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Kuna Aleksei Šaltise kasutuses olnud sõidukile ei olnud välja antud sõidukikaarti, siis olid sõidukisse paigaldatud taksomeeter ja katusele plafoon ebaseaduslikult ning sellega ta rikkus sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg 7 ja 71 nõudeid. Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kohaselt karistatakse autojuhi poolt taksoveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete 4 kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. A.Šaltis rikkus eeskirja § 15 lg-s 7 sätestatud keeldu kasutada sõidukil, mille kohta pole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnuseid matkivat tunnust. See piirang on ühemõtteliselt suunatud nendele isikutele, kellel taksoveoteenuse osutamiseks õiguslikku alust ei ole ja keda ei saa seetõttu käsitada ühistranspordiseaduses nimetatud subjektidena. Kuna Aleksei Šaltise enda ütlustest ja objektiivest käitumisest nähtub, et ta kasutas sõidukit, millel olid kontrollimise hetkel taksotunnust matkivad tunnused ning kehtivat sõidukikaarti taksoveoks tal ei olnud, olles varem töötanud taksojuhina oli ta kursis taksoteenuseid reguleerivate õigusaktidega, ning olles teadlik, et sõidukile ei ole väljastatud sõidukikaarti taksoveoks siis pidas ta võimalikuks väärteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida, seega pani Aleksei Šaltis väärteo toime kergemeelsusest. Karistuse määramisel arvestab kohus karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused samaliigiliste väärtegude eest, samuti isiku suhtumist oma teosse. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kohtuvälise menetleja poolt Aleksei Šaltise karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksei Šaltise kaebus jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas
2. jätta Aleksei Šaltise kaebus rahuldamata.
3. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 27.09.2010 otsus väärteoasjas nr 10042851 jätta muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 30.
4. 2010 5