lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: Silver Aasoja, 37504110242, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Silver Aasoja kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.10.2010 otsusele nr 2316,10,010795 Silver Aasoja karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 230 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.10.2010 otsus nr 2316,10,010795 Silver Aasoja karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 230 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 14.09.2010 kell 01.52 Tallinnas Saue 18 maja juures juhtis mootorsõidukit Ford Scorpio registreerimismärgiga xxx keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et kasutab autot igapäevaselt, mis on väljapääsmatu ja võimalik vaid autot juhtides. Kuna on ise endale tööandja, siis tema töötasu suurus sõltub tema tööst ja rahade laekumisest firma arvele. Tema ülal pidada on kaks last ja elukaaslane, kelle sissetulek on 600 krooni kuus. Lisaks peab tasuma igal kuul alimente oma eksnaisele. Lisaks on elukaaslasega sunnitud käima nädalavahetustel naise isa juures, 40 km kaugusel ja kes on 82 aastat vana ning kehva tervisega, et olla abiks poes käimisel jne. Seega on sõiduki juhtimine perele hädavajalik. Juhul, kui tema juhtimisõigust piiratakse, siis on sunnitud lõpetama töö ja hakkama töötuks. Ka elukaaslasel puuduvad juhiluba ja kogemused auto juhtimiseks. Kaebuses leitakse, et juhtimisõiguse peatamine seab teda ja peret raskesse majanduslikku olukorda. On oma rikkumisest aru saanud ja kahetseb juhtunut väga ning loodab, et antud rikkumist enam ei kordu. Sellega seoses palutakse kohtul vähendada määratud karistust ja tühistada lisakaristus juhtimisõiguse piiramise võrra ning võimaldada rahatrahv tasuda võrdsete osadena 1380 krooni kaupa kuus kümne kuu jooksul. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et ei vaidlusta trahvi summat. On väikeettevõtja. Tööks on suured masinad, seadmed, osutab puhastusteenust. Tööle võiks sõita bussiga, kuid masinad on vaja objektidele viia. Kui juhtimisõigus peatatakse, peab firma tegevuse lõpetama. Kaheksa kuud juhtimisõiguseta on niivõrd pikk aeg, et pärast seda ei saaks jätkata töötamist. Elukaaslane on töötu ja 3 aastase lapsega kodus. Igakuine garanteeritud tasu on 300 krooni, võib juhtuda ka, et 10 000 krooni. Elukaaslase vanem elab Kosel, metsa sees talumajas üksinda. Käivad teda abistamas kord nädalas. Elukaaslasel juhtimisõigust ei ole. Kui oleks, siis ei oleks probleemi. Elukaaslane ei ole ainus laps. Rasketel aegadel elukaaslase vanem abistab rahaliselt. 2007 aastal tõepoolest karistati samalaadse väärteo toimepanemise eest. Kinnitab kohtuvälisel menetlusel antud selgitust alkoholi tarvitamise kohta. Eelmine trahv on tasutud osaliselt kohtutäituri kaudu. Olude sunnil ei jätku kõikide tasumiseks, ka teisi nõudeid on menetluses. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, ükski kaebuses esitatud argument ei ole otsuse tühistamise aluseks. Otsus on seaduslik. Isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest juba karistatud, ka lisakaristusega, ta jätkab väärtegude toimepanemist. Tegemist on tahtliku väärteoga. Eripreventiivsel eesmärgil peaks lisakaristus olema suurem eelmisest, sest viiekuuline lisakaristus ei ole mõju avaldanud. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. 2 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 230 trahviühiku ulatuses, so 13 800 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus rahatrahvina määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 mõningal määral ületavana ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,62 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiri lähedasena ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,13 mg võrra suurem, olnuks tegemist mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav KarS § 424 järgi rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Seega süü suurust arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena või siis sanktsiooni 2/3 ületavana, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus vastab süü suurusele. Esitatud kaebuses ei ole põhikaristust vaidlustatud, kuigi on taotletud karistuse vähendamist ning kaebuse lõpuosas on piirdutud vaid määratud lisakaristuse vaidlustamisega. Lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Menetlusaluse isiku enese ütluste kohaselt on ta kohtuvälisele menetlejale teatanud, et oli 20 minutit enne kinnipidamist joonud ära ühe pudeli õlut, mida kinnitas ta ka kohtuistungil. Väärteoasja materjalides leiduvatest ja kohtuistungil avaldatud Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud aastate jooksul juba kahel korral, kusjuures ka viimase samalaadse väärteo eest määrati lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol viieks kuuks. Seega ei olnud menetlusalusele isikule üllatuseks asjaolu, et samalaadse väärteo toimepanemise eest võidakse taas kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Selline liikluseeskirja nõuete teadlik ja tahtlik rikkumise iseloom näitab ilmselgelt seda, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti seda, et menetlusalust isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest lisakaristusega karistatud ning teda on liiklusest kõrvaldatud ja see ei andnud oodatud tulemust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus, millest menetlusalune isik oli eelneva kogemuse pinnalt väga hästi teadlik. Kuivõrd senini määratud ja tasutud rahatrahvid ning lühiajaline lisakaristus ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt rahatrahvist ja lühiajalisest lisakaristusest, kuivõrd ka eelmine trahv on senini suuremas osas tasumata ning kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks töö jätkamise ja ülalpeetavate ülalpidamise ning elatise maksmise endisele abikaasale ja elukaaslase isa abistamise. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, senise töö iseloom, rahalised kohustused ja lähedaste abistamise vajadus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid praeguse elukaaslase ja laste ülalpidamiskohustus, eelmisele abikaasale elatise maksmise kohustus, temast eemal elava lähedase abistamiskohustus ja töö liikuv iseloom teada enne väärteo toimepanemist. Samuti oli menetlusalune isik praeguses 3 majanduslikus olukorras teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada sissetulekute vähenemist või kaotust. Seega sellises majanduslikus olukorras peab isik tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema ülalpeetavate majanduslik olukord ei halveneks. Menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuse osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et rahalise kohustuse võtmine on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise ning ülalpeetavate ülalpidamise ning lähedaste abistamise võimalikkuse, seda eriti olukorras, kus isikul on täitmata rahalisi kohustusi nii tasumata trahvi näol kui ka muid tasumata nõudeid. Senine karistuste alane kogemus ja rahaliste nõuete olemasolu ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue tahtliku ja ohtliku väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast, so väärteoprotokollist ja otsusest ning kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtub hoopis seda, et kaebuse esitaja peeti mootorsõidukit juhtinuna kinni öösel vahetult pärast alkoholi tarvitamist. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtliku liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so ohtlikku käitumisse teiste liiklejate suhtes ja tema enese suhtes ja järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku järjekordsesse juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhina liiklemine ning liiklusalase väärteo toimepanemine olid menetlusaluse isiku jaoks olulisemad kui võimalus senist tööd ka edaspidi jätkata või võetud rahalisi kohustusi tasuda. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse järjekordne äravõtmine muutuks vältimatuks. Esitatud kaebuses on taotletud ka määratud rahatrahvi tasumise määramist ositi 10 kuu jooksul võrdsetes igakuistes osades. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võivad kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus asub seisukohale, et selleks ei piisa ainult taotlusest, vaid sellise taotluse esitamise puhul tulevad ka ära näidata asjaolud, mis peaks rahatrahvi ositi tasumise aluseks olema ja kas neid asjaolusid saab hinnata mõjuvate põhjustena. Kaebemenetluse käigus ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud ühtegi tõendit selliste asjaolude kohta, mistõttu ei saa kohus ka taotlust määratud rahatrahvi ositi tasumise kohta lahendada. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.