Väärteoasi nr 4-09-5064 MÄÄRUS 28.veebruaril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martini juuresolekul arutanud avalikul kohtuistungil Kohtute Raamatupidamiskeskuse taotlust rahatrahvi asendamiseks arestiga Marko Ärmanni suhtes, leidis: Tartu Maakohtu 29.oktoobri 2009.a otsusega väärteoasjas nr 4-09-5064 mõisteti Marko Ärmannile liiklusseaduse §-des 741 lg 2, 7435 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse §-s 661 lg 1 sätestatud õigusrikkumise toimepanemise eest rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni. Otsus jõustus 06.novembril 2009.a. Mõistetud rahatrahvi 1800 krooni (115.04 eurot) sissenõudes alustati 25.jaanuaril 2010.a täitemenetlust täiteasjas nr 182/2010/71, mida menetleb kohtutäitur Anne Böckler. Täitmisteade on toimetatud võlgnikule kätte 08.veebruaril 2010.a. 22.novembril 2010.a saabus Tartu Maakohtusse Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldus Marko Ärmannile väärteoasjas nr 4-09-5064 mõistetud rahatrahvi asendamiseks täitemenetluses nr 182/2010/71, kuna avalduse esitamise ajaks oli rahatrahv täielikult tasumata ja võlgnikul puuduvad muud vahendid rahalise nõude katteks. Tartu Maakohtus 07.veebruaril 2011.a toimunud kohtuistungil lubas Marko Ärmann rahatrahvi hiljemalt 15.veebruariks 2011.a täielikult ära tasuda, mistõttu andis kohus võlgnikule rahatrahvi tasumiseks täiendava tähtaja. 15.veebruaril 2011.a toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud ning tema suhtes määrati järgmisele kohtuistungile sundtoomine. Tartu Maakohtus 28.veebruaril 2011.a toimunud kohtuistungil kinnitas Marko Ärmann, et rahatrahv on käesolevaks ajaks tasumata kuna ta ei ole senini palka saanud. Ta oli nõus karistuse asendamisega. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS § 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. Lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Eeltoodu alusel leiab kohtunik, et taotlus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. Marko Ärmann oli temale mõistetud rahatrahvist ning selle täitemenetluses sissenõudmisest teadlik. Väärteokorras karistatud isik ei ole tasunud talle karistuseks mõistetud kogu rahatrahvi pikema aja jooksul. Rahalised vahendid nõude täitmiseks puuduvad. Kohus on andnud Marko Ärmannile rahatrahvi tasumiseks pikendust, kuid sellest hoolimata ei ole võlgnik käesolevaks ajaks rahatrahvi tasuma hakanud. Käesolevaks ajaks ei ole trahvi täitmine aegunud. Marko Ärmann on nõus karistuse ära kandma arestina, kuid taotles määrata kandmise ajaks nädalavahetuse. Vastavalt väärteoasjas nr. 4-09-5064 otsusele on Marko Ärmannile rahatrahv mõistetud 30 trahviühiku ulatuses ja seega KarS § 72 alusel ümberarvestatuna teeb see asenduskaristusena 3 arestipäeva. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VtMS § 211, kohtunik m ä ä r a s: Asendada Marko Ärmannile (IK 39007165712; elukoht: xxx) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.oktoobri 2009.a otsusega mõistetud ja tasumata rahatrahv kolmkümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.