1-07-15645/16

Kriminaalasi nr.1-07-15645 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-15645 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 21.02.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Maxim Rumyantsev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maxim Rumyantsev, isikukood 37608222214 Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON Advokaat Arri Tooming Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Maxim Rumyantsev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming`a taotlus riikliku õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 130,78 eurot. Välja mõista Maxim Rumyantsev ´ilt kriminaalmenetluse kulud: 76,7 (s.o 63,92 +12,78 käibemaks) eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Maxim Rumyantsev` il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Maxim Rumyantsev 1-07-15645 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 54,08 eurot kaitsja sõidukulud õigusabi osutamise kohta jõudmiseks. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 01.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maxim Rumyantsevi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maxim Rumyantsev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.10.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 121 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.11.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus alates 13.06.2007 kuni 01.10.2008 ning ärakandmisele kuulus 3 aastat 8 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.10.2008 ja lõpp 13.06.
3. Kinnipidamisasutuses Maxim Rumyantsevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 12 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama isa korterisse aadressil xxx mnt xxx. Kinnipeetaval on
4. klassi haridust. Õppis raamatupidamist Ärikolledžis kuid ei lõpetanud. Ligi 2 aastat töötas vanemate firmades raamatupidamise alal. 07.11.2006 registreeris FIE, kuid töötas lepinguteta. Juhutöid tegi ehituse ja remondi valdkonnas. Vanglas keeldus tööst. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isikul puuduvad isikuttõendavad dokumendid. Tarvitas narkootilist ainet, andmed sõltuvuse kohta puuduvad. Vanglas osales suitsetamisest loobumise nõustamisel, sotsiaalprogrammides Convictus ja Vihajuhtimine. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Maxim Rumyantsevi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Maxim Rumyantsevi puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Riskifaktoriteks nimetab: 1) korduv karistatus - Maxim Rumyantsev on juba 4 korda karistatud kriminaalkorras (sealhulgas 3 korda vangistusega) ja 3 korda väärteokorras. See näitab, et tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. 2) eelmise kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine - Maxim Rumyantsev ei allunud seadusega ettenähtud normidele eelmise katseaja jooksul ja sooritas uue kuriteo katseaja kestel. 3) kehtivad distsiplinaarkaristused - Vangla andmetest nähtub, et Maxim Rumyantsevi käitumine on olnud ebastabiilne, kinnipeetaval on 12 kehtivat distsipliinirikkumist; 4) materiaalne toimetulek - vabanemisel puudub kindel garanteeritud töökoht. Esialgu võimalik töötuabiraha saamine ja vähene sugulastepoolne materiaalne toetus. Samas on maksta suur summa materiaalseid nõudeid. 5) kinnipeetava Maxim Rumyantsevil vabastamise hetkel puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid, mis ei anna võimalust sotsialiseerumiseks ühiskonnas pärast vabanemist (Maximi Rumyantsevi taotlus nr. 2022853404 on menetlusse võetud 18.10.2010). Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kinnipidamiskohast. Maxim Rumyantsev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja palub rahuldada kinnipeetava taotlus tema ennetähtaegseks vabastamiseks tema halveneva tervisliku seisundi tõttu. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Maxim Rumyantsev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohtus tugineb Maxim Rumyantsevi taotluse läbivaatamisel Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku ning prokuröri seisukohale. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2 karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maxim Rumyantsevi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 12 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Maxim Rumyantsev on varem kriminaalkorras karistatud neli korda (vara ja isikuvastaste kuritegude eest s h esimese astme kuritegude eest). Vaatamata varasematele karistustele ja sellele, et viimane karistus oli mõistetud tingimisi paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vangistust I astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine) eest. Enne vangistust kinnipeetav ka ise tarvitas narkootikume, milles ta ei näe halba. Sellest võib järeldada, et tal võib tekkida sõltuvusprobleeme, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid isikuttõendavaid dokumente ning vabaduses puudub tal kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Maxim Rumyantsevi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel üle aasta, mis on küllaldane aeg, võimaldades korraldada isikutunnistuse saamine ja Eestisse elamisloa saamise menetluse lõpplahendi saamiseks, mis on kriminaalhoolduse kohaldamiseks üks põhilisi eeldusi. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Maxim Rumyantsevi vabastamata temale Viru Maakohtu 02.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 08..03.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3