järgi käskmenetluses Fjodor Ivanov isikukood: 36602215210 elukoht: XXXX XX karistatus: kriminaalkorras karistamata Süüdistatav tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Otto Preem (postiaadress OÜ Advokaadibüroo; Vabaduse pst 5, Valga; ottopreem@hot.ee) Kaitsja Valga e-post RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Fjodor Ivanov
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot (KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254). Võtta Fjodor Ivanovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks (
2. Määrata Fjodor Ivanovil rahalise karistuse tasumine ositi järgnevalt: 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda vähemalt 96 (üheksakümmend kuus) eurot kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni (
Tühistada Fjodor Ivanovile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 960 eurot (15 000 krooni).
lg 1 alusel tasuda Fjodor Ivanovil rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda rahaline karistus kümne kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 96 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
MS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Vastavalt KrMS § 254 lg 1 koostab kohtunik käskmenetluses kohtuotsuse siis, kui ta nõustub järeldustega, mis on süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta esitatud. 7. Kohus nõustub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 03.11.2010. a käskmenetluse süüdistusaktis kriminaalasjas nr 1-10-14633
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. 10.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Fjodor Ivanovi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus süüdistatava puhul seda, et ta on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tlk 7-8). Karistusregistri teatise (tlk 14-15) kohaselt ei ole Fjodor Ivanovi varem kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud. 11.
Tegemist on teise astme kuriteoga; tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. 12. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et karistuse eesmärk on Fjodor Ivanovi puhul saavutatav rahalise karistuse mõistmisega, st F. Ivanovi on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega ning pole otstarbekas teda karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta kahetseb toimepandud tegu. Arvestades aga F. Ivanovi teo iseloomu, siis nii üld- kui eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus olema tuntav ja nii ei tohi süüdistatavale mõistetav karistus olla miinimummääras, mis
Kohus asub seisukohale, et Fjodor Ivanovi on põhjendatud karistada 300 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Rahalisele karistusele lisandub lisakaristusena
Taotletud karistus vastab süü suurusele. 3 13.
lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teo toimepanemise ajal kehtinud
lg 2 III ja IV kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3.20 eurot.
Eeltoodust tulenevalt on F. Ivanovile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. 15.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb Fjodor Ivanovil võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistaval tasuda ka menetluskulud. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas 16. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Fjodor Ivanovilt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel F. Ivanovile määratud kaitsjale makstud tasu 38.35 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1.28 eurot. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.